Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesgericht Salzburg (Austria) 5. mail 2021 – FC versus FTI Touristik GmbH
(kohtuasi C-287/21)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesgericht Salzburg
Põhikohtuasja pooled
Hageja: FC
Kostja: FTI Touristik GmbH
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid1 (edaspidi „direktiiv“), artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et reisija võib „vältimatutele ja erakorralistele asjaoludele“ viidates lepingust taganeda vaid vahetult enne pakettreisi algust või võib selline taganemine üksikjuhul toimuda ka 3–4 kuud enne reisi?
2. Kui taganemisavalduse esitamine on lubatud ilma ajalise piiranguta, siis tekivad järgmised küsimused:
a) kui reisija peab eelnevalt hindama kavandatud sõiduaega, siis kas piisab sellest, et juba selles etapis on tõenäoline, et eespool nimetatud asjaolud ja nendest tulenev kahju tekivad ja et kui ohuolukord tekib, siis on väga tõenäoline, et olukorra märkimisväärset paranemist ei ole oodata, ning
b) kas reisist ennetähtaegselt teatatud taganemise kulud jäävad reisija kanda, kui juba taganemisavalduse esitamise ajal olemasolevad asjaolud ilmnevad alles vahetult enne reisi kavandatud algust selliselt, et reisikorraldaja ei saagi reisi üldse korraldada või ei saa mõistlikult eeldada, et reisija reisil osaleb?
3. Kas hinnates seda, kas sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud erakorralised asjaolud ja nendest asjaolud raskendavad oluliselt pakettreisi korraldamist,
a) tuleb arvesse võtta ainult objektiivsed asjaolud või ka reisijat puudutavad subjektiivsed asjaolud, käesoleval juhul näiteks reisi eriline eesmärk ja asjaolu, et kaasa võetakse kaks väikest last, ning
b) sõltub prognoositava ohuolukorra hindamine reisi ajal, lisaks edasi- ja tagasisõidule, eelkõige sihtkohast Sardiinia, mitte ülejäänud Itaaliast?
4. Kas puudub õigus tasuta taganemisele, kui asjaolud, millele reisija tugineb, eksisteerisid juba broneerimise ajal või olid vähemalt prognoositavad, või võib see viia vähemalt rangema standardi kohaldamiseni tõenäolise kahju hindamisel?
5. Kui reisilepingust tasuta taganemise tingimused ei ole täidetud, tekib küsimus, kas kokkulepitud „mõistlikud standardsed lõpetamistasud“ direktiivi artikli 12 lõike 1 tähenduses peavad jääma üksnes empiirilistel määradel põhinevate valdkonnas tavapäraste protsendimäärade piiresse või peab reisikorraldaja alati analüüsima konkreetsel üksikjuhul eeldatavaid säästetud kulusid ja reisiteenuste muust kasutamisest saadavat tulu, avaldades arvutuste alused?
6. Kas standartsete lõpetamistasude mõistlikkuse hindamisel saab tugineda riigisisesele õigusele, kui see lubab eeldatavalt ebaproportsionaalsete menetluskulude korral määrata summa kohtu äranägemise järgi?
7. Kas direktiivi artikli 12 lõike 1 viimane lause, mille kohaselt peab reisikorraldaja reisija taotlusel põhjendama lõpetamistasude suurust, viitab ka kindlasummaliselt kokkulepitud lõpetamistasule ja millised on õiguslikud tagajärjed, kui reisikorraldaja ei täida seda kohustust või ei täida seda piisavalt?
8. Kas standardse protsendimäära alusel kokkulepitud lõpetamistasu sobivuse tõendamise ja kinnitamise kohustus lasub reisikorraldajal või on alati reisijal kohustus esitada vastuväiteid ja tõendada, mida reisikorraldaja tavaliselt säästab sõltuvalt lepingu lõpetamise ajast ja mida ta võib reisiteenuste müügist mujalt tavaliselt saada?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT 2015, L 326, lk 1).