EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

13. november 2014

Kohtuasi F‑78/13

Stéphane De Loecker

versus

Euroopa välisteenistus

Avalik teenistus – Euroopa välisteenistuse töötajad – Ajutine teenistuja – Kolmandas riigis asuva delegatsiooni juht – Delegatsiooni juhi teenistussuhte ennetähtaegne lõpetamine – Euroopa välisteenistuse asukohta üleviimine – Kaitseõigused – Teenistuse huvid – Põhjendamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega S. De Loecker palub sisuliselt tühistada 15. juuli 2013. aasta otsus, millega Euroopa välisteenistuse teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus viis ta teenistuse huvides üle tema ametikohalt Bujumburaʼst (Burundi) ametikohale Brüsselis (Belgia).

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta S. de Loeckeri kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa välisteenistuse kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus – Tõendamiskoormis

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Ajutise teenistuja haldusseisundit mõjutav otsus – Haldusjuurdluse aruanne – Administratsiooni kohustus lisada aruanne huvitatud isiku isikutoimikusse – Puudumine – Kohustus edastada huvitatud isikule haldusjuurdluse aruanne tervikuna – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 26; IX lisa; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 11 ja 50a)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Ametniku üleviimine teenistuse huvides – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Ametikohtade võrdväärsuse põhimõte – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt e ja artikli 10 lõige 1)

4.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Liidu delegatsiooni juhi ametikohale määramine – Teenistuse huvides talituse asukohta üleviimine – Liidu delegatsiooni juhi lõplikust lahkumisest teatamine – Tingimused

(ELTL artikkel 221; nõukogu otsus 2010/702/EÜ, artikkel 5)

1.      Kaitseõiguste austamine on liidu õiguse aluspõhimõte. Kuna nende õiguste järgimise eeltingimus on huvitatud isikule võimaluse andmine oma seisukoha teatavaks tegemiseks enne otsuse vastuvõtmist, saab selle tingimuse lugeda täidetuks ainult juhul, kui ametnikku on otsuse projektist sõnaselgelt teavitatud ja palutud tal esitada oma märkused. Ametniku õigus olla ära kuulatud ei piirdu pelga võimalusega väljendada oma vastuseisu kui sellist kavandatavale otsusele, vaid see tähendab võimalust esitada kavandatava otsuse sisu mõjutada võivaid märkusi.

Niisiis, kui talituse asukohta tagasiviimise otsus kujutab endast meedet, mis mõjutab Euroopa välisteenistuse ajutist teenistujat ebasoodsalt, siis peab välisteenistus huvitatud isiku vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a enne selle otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt ära kuulama. Sellega seoses peab nimetatud talitus tõendama, et huvitatud isikul oli võimalus esitada tulemuslikult oma seisukoht nii võimaliku otsuse kohta viia ta kohe üle talituse asukohta kui ka selle otsuse tegemist ajendavate põhjenduste kohta

(vt punktid 33, 34 ja 37)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus Marcuccio vs. komisjon, C‑59/06 P, EU:C:2007:756, punktid 57, 58 ja 70.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus Marcuccio vs. komisjon, T‑236/02, EU:T:2011:465, punkt 116.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Delcroix vs. Euroopa Välisteenistus, F‑11/13, EU:F:2014:91, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika.

2.      Personalieeskirjade artiklist 26, mida ajutistele teenistujatele kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 alusel, ei tulene, et administratsioon peaks ametniku kohta koostatud haldusjuurdluse aruande pärast selle ametnikule teatavakstegemist lisama nimetatud ametniku isikutoimikusse. Ka haldusjuurdlusi käsitlevates sätetes, mis asuvad personalieeskirjade IX lisas „Distsiplinaarmenetlus”, mida nimetatud teenistustingimuste artikli 50a kohaselt kohaldatakse ajutistele teenistujatele, ei ole ette nähtud kohustust teha kogu juurdlusaruanne huvitatud isikule teatavaks. Nimelt, esiteks võib vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 1 lõikele 3 ja artikli 2 lõikele 1 huvitatud isiku isikutoimikusse viimase sellekohase sõnaselge taotluse alusel lisada otsuse lõpetada teda käsitlev juurdlus edasisi meetmeid võtmata. Teiseks on personalieeskirjade IX lisa artikli 2 lõikes 2 ette nähtud, et ametisse nimetav administratsioon teavitab asjaomast isikut juurdluse lõppemisest ja saadab talle ainult juurdlusaruande järeldused. Selles sättes on ka ette nähtud, et administratsioon võib tema taotlusel edastada talle kõik dokumendid, mis on otseselt seotud tema vastu esitatud väidetega, kui kolmandate isikute õigustatud huvide kaitsest ei tulene teisiti.

(vt punktid 50 ja 51)

3.      Liidu institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus oma talituste töö korraldamisel, et täita neile usaldatud ülesandeid ning vastavalt sellele määrata oma personalile tööülesanded, jälgides siiski, et seda tehakse asutuse töö huvides ja kooskõlas ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega. Arvestades institutsioonide kaalutlusõiguse ulatust teenistushuvide hindamisel, peab Avaliku Teenistuse Kohtu kontroll selle üle piirduma küsimusega, kas ametisse nimetav asutus jäi mõistlikesse piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti. Kui raskused sisesuhtluses tekitavad talituse nõuetekohast toimimist kahjustavaid pingeid, võivad need õigustada ametniku teisele ametikohale üleviimist teenistuse huvides, et teha lõpp talumatuks muutunud halduslikule olukorrale. Niisuguseks üleviimiseks, mis otsustati teha teenistuse huvides, ei ole vaja asjaomase ametniku nõusolekut.

Lisaks on diplomaatiliste ametikohtade ülesanne ennetada pingeid ja juhul, kui need on tekkinud, neid leevendada. Selleks on tingimata vajalik partnerite usaldus. Kui see usaldus on mis tahes põhjusel purunenud, siis ei ole ametnikul enam võimalik oma ülesandeid täita ja selleks, et talle tehtavaid etteheiteid ei laiendataks kogu asjassepuutuvale talitusele tervikuna, on hea haldusega kooskõlas see, kui institutsioon kohaldab tema suhtes eemaldamismeedet nii ruttu kui võimalik. Neid meetmeid tuleb kohaldada ka juhul, kui diplomaatiliste esinduste juhtimise eest vastutava talituse juhi, kes töötab diplomaatilise esinduse juhina, töös tuvastatakse puudused. Ei saa eitada, et niisugused puudused – juhul, kui nende esinemine on leidnud kinnitust – rikuvad delegatsiooni nõuetekohast toimimist.

Kui ajutise teenistuja teenistuslepingus on ette nähtud ülesanded, mida ta peab täitma, ja ülesannete täitmise koht, ei mõjuta see muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamist selle teenistuja teenistussuhtele. Niisiis, kui liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad võetakse nimetatud teenistustingimuste artikli 2 punkti e alusel ajutiste teenistujatena teenistusse, sisaldub nende üleviimise võimalus vaikimisi teenistuslepingus, mille nad institutsiooniga sõlmivad, ja kui kaks ülalnimetatud tingimust (teenistuse huvides teisele ametikohale üleviimine ja ametikohtade võrdväärsuse järgimine) on täidetud, ei saa niisugune üleviimine endast kujutada nimetatud lepingu rikkumist.

(vt punktid 59, 61–64, 96 ja 97)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused Hecq vs. komisjon, C‑116/88 ja C‑149/88, EU:C:1990:98, punkt 22, ning Ojha vs. komisjon, C‑294/95 P, EU:C:1996:434, punktid 41 ja 42.

Üldkohus: kohtuotsus Dejaiffe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, T‑223/99, EU:T:2000:292, punkt 53.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused de Albuquerque vs. komisjon, F‑55/06, EU:F:2007:15, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Plasa vs. komisjon, F‑52/08, EU:F:2009:54, punkt 77.

4.      ELTL artiklist 221 ja nõukogu otsusest 2010/427, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine, artiklist 5 tuleneb, et delegatsioonid tagavad liidu diplomaatilise esindamise vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile.

Nimetatud konventsiooni artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et diplomaatilise esinduse töötaja lõplikust lahkumisest teatatakse ette ainult juhul, kui see on võimalik. Igal juhul on selle konventsiooni artikli 10 lõikes 1 ja artikli 19 lõikes 1 ette nähtud ainult see, et asukohariigi välisministeeriumile või kokkuleppe korral mõnele teisele ministeeriumile teatatakse mis tahes muudatustest esinduse töötajaskonnas, kuid asukohariigi juhi isiklikku teavitamist ega temaga kohtumist ei ole ette nähtud.

(vt punktid 103 ja 104)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Delcroix vs. Euroopa Välisteenistus, EU:F:2014:91, punkt 25.