Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Wojskowy Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 27. oktoobril 2023 – kriminaalasi P.B. süüdistuses
(kohtuasi C-646/23, Lita1 )
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Wojskowy Sąd Okręgowy w Warszawie
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled
P.B., Prokuratura Rejonowa w Lublinie
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses1 kohtulikul arutelul (edaspidi „direktiiv“), tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu 28. juuli 2023. aasta tsiviilseadustiku ja teatavate muude seaduste muutmise seaduse (Ustawa z dnia 28 lipca 2023 r. o zmianie ustawy – Kodeks cywilny oraz niektórych innych ustaw) artikkel 13, samuti artikkel 10, mis näeb ette selle direktiivi kohaselt kaebust lahendava kohtuniku seaduse alusel pensionile jäämise olukorras, kus (I) kõnealune õigusnorm on koostatud nii, et puudutab ainult ühte kõigist tegevkohtunikest, (II) kõnealune õigusnorm ei hõlma analoogilises olukorras olevaid prokuröre, kuigi senise õigusliku seisu kohaselt käsitleti prokuröre ja kohtunikke, kes olid kaebust menetleva kohtunikuga analoogilises olukorras, ühtemoodi, (III) seadus, milles see õigusnorm sisaldub, ei puuduta mitte kohtute korraldust, vaid hoopis muud valdkonda, seaduse põhjendus ei selgita aga mingil viisil selle õigusnormi kehtestamise põhjusi, ei viita ühelegi olulisele avalikule huvile, mida selle õigusnormi kehtestamine peaks teenima, ega esita põhjusi, kuidas selle kehtestamine on proportsionaalne nende eesmärkidega, (IV) ei see õigusnorm ega ükski teine liikmesriigi õigusakt ei näe ette võimalust, et kohus või muu apellatsiooniasutus saaks arutada selle õigusnormiga hõlmatud kohtuniku kaebust või muud õiguskaitsevahendit, et kontrollida sellise pensionile jäämise põhjendatust või kõnealuse õigusnormi vastavust kõrgema taseme riigisisestele õigusnormidele või liidu õigusele või rahvusvahelisele õigusele?
2. Kas esimesele küsimuse vastamise puhul on oluline asjaolu, et kohtunik, keda seal viidatud liikmesriigi õigusnorm puudutab, on varem olnud oma kohtute ja kohtunike sõltumatuse kaitsmisele keskendunud tegevuse tõttu täidesaatva võimu repressioonide all ja täidesaatev võim on üritanud sundida teda pensionile jääma varem kehtinud õigusnormide alusel, viidatud liikmesriigi õigusakt aga võeti vastu just nende katsete luhtumise tõttu? Kas selle vastuse jaoks on oluline asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei teeni kõnealune õigusnorm ühtegi olulist avalikku huvi, vaid on repressiivse olemusega?
3. Kas ELTL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, harta artiklit 47, ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 3 ning liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsuse Unibet, C-432/05, kontekstis tõlgendada nii, et kohus, mille koosseisu kuulub esimeses ja teises küsimuses viidatud kohtunik, on volitatud peatama omal algatusel esimeses küsimuses nimetatud liikmesriigi õigusnormi kohaldamise, mis näeb ette selle kohtuniku pensionile jäämise, ja kohtunik võib edasi õigust mõista selles ja teistes kohtuasjades kuni vastuse saamiseni Euroopa Kohtult, kui kõnealune kohus peab seda vajalikuks selleks, et tagada pooleli oleva kohtuasja lahendamine kooskõlas liidu õigusega?
4. Kas kolmandas küsimuses viidatud õigusnorme ja põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et kui Euroopa Kohus, võttes arvesse teises küsimuses nimetatud asjaolusid, vastab esimesele küsimusele jaatavalt, ei ole võimalik kohaldada selles küsimuses viidatud liikmesriigi õigusnormi, mis näeb ette kohtuniku pensionile jäämise, ja kohtunik ei jää pensionile, kui selleks ei ole muud õiguslikku alust?
____________
1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.
1 ELT 2016, L 65, lk 1.