Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
23. november 2023(*)
Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Määrus (EL) nr 952/2013 – Artikli 42 lõige 1 – Liikmesriikide kohustus näha tollialaste õigusaktide rikkumise eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused – Imporditud kauba päritoluriigi ebaõige deklareerimine – Liikmesriigi õigusnormid, milles on ette nähtud trahv, mis vastab 50%‑le tollimaksust saamata jäänud tulust – Proportsionaalsuse põhimõte
Kohtuasjas C‑653/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Fővárosi Törvényszéki (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) 10. oktoobri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. oktoobril 2022, menetluses
J. P. Mali Kerékpárgyártó és Forgalmazó Kft.
versus
Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president C. Lycourgos (ettekandja) ning kohtunikud O. Spineanu‑Matei, J.‑C. Bonichot, S. Rodin ja L. S. Rossi,
kohtujurist: P. Pikamäe,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,
– Euroopa Komisjon, esindajad: V. Bottka ja F. Moro,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1), artikli 42 lõiget 1.
2 Taotlus on esitatud J. P. Mali Kerékpárgyártó és Forgalmazó Kft. (edaspidi „J. P. Mali“) ja Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (riikliku maksu- ja tolliameti vaiete direktoraat, Ungari) (edaspidi „vaiete direktoraat“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab J. P. Malile imporditud kauba päritoluriigi ebaõige deklareerimise eest määratud trahvi.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 952/2013 põhjendustes 9 ja 38 on märgitud:
„(9) [Euroopa] Liit rajaneb tolliliidul. Nii liidu ettevõtjate kui ka tolli huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid tolliseadustikku. Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad liidu tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega liidu ning väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel[…].
[…]
(38) On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses.“
4 Määruse artiklis 15 „Teabe edastamine tollile“ on ette nähtud:
„1. Kõik tolliformaalsuste või -kontrolli teostamisega otseselt või kaudselt seotud isikud esitavad tollile viimase taotluse korral ettenähtud tähtaja jooksul ja asjakohases vormis kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutavad tollile nende formaalsuste või selle kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi.
2. Asjaomane isik vastutab tollideklaratsiooni[…] esitades […] kõige järgmise eest:
a) deklaratsioonis […] esitatud teabe õigsus ja täielikkus;
b) koos deklaratsiooni[ga] […] esitatavate dokumentide autentsus, õigsus ja kehtivus;
[…]
Kui deklaratsioon[…] esitatakse […] asjaomase isiku tolliesindaja poolt, on käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustused siduvad ka tolliesindaja suhtes.“
5 Määruse artikli 42 „Karistuste kohaldamine“ lõikes 1 on sätestatud:
„Iga liikmesriik sätestab karistused tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“
6 Sama määruse artiklis 79 „Rikkumisest tulenev tollivõlg“ on märgitud:
„1. Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tekib tollivõlg impordil mis tahes järgmisel juhul:
a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile[…]
[…]
3. Lõike 1 punktides a ja b esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:
a) isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;
[…]“.
7 Määruse nr 952/2013 artiklis 124 „Lõppemine“ on ette nähtud:
„1. Ilma et see piiraks tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmata jätmist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on kohtulikult tuvastatud, lõpeb impordil või ekspordil tekkiv tollivõlg mis tahes järgmisel viisil:
[…]
b) impordi- või eksporditollimaksu summa tasutakse;
[…]
h) tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 79 või 82 ja täidetud on järgmised tingimused:
i) kohustuse täitmata jätmine, mille tõttu tekkis tollivõlg, ei mõjutanud oluliselt ajutise ladustamise protseduuri või asjaomase tolliprotseduuri nõuetekohast läbiviimist ega kujutanud endast pettusekatset;
ii) kõik kauba olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele;
[…]
k) tingimusel et lõikest 6 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 79 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.
[…]
6. Lõike 1 punktis k osutatud juhul ei lõpe tollivõlg isiku või isikute suhtes, kes tegid pettusekatse.
[…]“.
Ungari õigus
8 2017. aasta CLII seaduse liidu tolliõiguse rakendamise kohta (tolliseadus) (az uniós vámjog végrehajtásáról szóló 2017. évi CLII. törvény (Vámtörvény)) põhikohtuasja esemeks oleva haldusotsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni (edaspidi „tolliseadus“) § 2 punktis 6 oli mõiste „tollimaksust saamata jäänud tulu“ määratletud järgmiselt:
„vahe tekkinud tolli- ja muude maksude summa ning sellest väiksema tolli- ja muude maksude summa vahel ning tekkinud, kuid teatamata tolli- ja muude maksude summa vahel, välja arvatud juhul, kui see tuleneb seaduse rikkumisest või tolli poolt kättesaadavate andmete ebaõigest hindamisest, välja arvatud kontrollimata vastuvõtmise juhud; […]“.
9 Seda määratlust on alates 28. juulist 2022 muudetud järgmiselt:
„vahe tekkinud tolli- ja muude maksude summa ning sellest väiksema tolli- ja muude maksude summa vahel ning tekkinud, kuid teatamata tolli- ja muude maksude summa vahel, välja arvatud juhul, kui see tuleneb seaduse rikkumisest või tolli poolt kättesaadavate andmete ebaõigest hindamisest, välja arvatud kontrollimata vastuvõtmise juhud, kusjuures […] tollimaksust saamata jäänud tuluks ei loeta seda, kui tollivõlg on lõppenud vastavalt [määruse nr 952/2013] artikli 124 lõike 1 punktile h või k, või alla 10 euro suurust tollivõlga, mis on tekkinud tollijärelevalve või tolliga seotud rikkumise tõttu.“
10 Tolliseaduse § 84 kohaselt:
„1. […]
a) pädev tolliasutus määrab haldustrahvi tolliõiguse rikkumiste eest, mis on seotud kaubadeklaratsioonide esitamisega ja kaubadeklaratsioonis esitatud andmete õigsusega, […]
[…]
2. […]
a) aa) lõike 1 punktis a osutatud rikkumine loetakse toimunuks eelkõige siis, kui deklarant […] ei taga tollideklaratsiooni esitamise ajal deklaratsioonis […] esitatud teabe õigsust ja täielikkust.
[…]
8. Kui lõikes 1 osutatud rikkumiste või nendega seotud kohustuste täitmata jätmise tõttu tekib tollimaksust saamata jäänud tulu, määratakse trahv summas, mis vastab 50%‑le tollimaksust saamata jäänud tulust, kui lõigetest 12 ja 13, § 85 lõigetest 1, 3 ja 4 ning §‑st 86 ei tulene teisiti.
[…]
10. Kui lõikes 1 osutatud rikkumiste või nendega seotud kohustuste täitmata jätmise tõttu ei teki tollimaksust saamata jäänud tulu, määratakse vastavas summas haldustrahv, kui lõigetest 12 ja 13, § 85 lõigetest 1, 3 ja 4 ning §‑st 86 ei tulene teisiti,
a) füüsilise isiku puhul lõike 1 punktis a osutatud süüteo puhul 100 000 [Ungari forintit (HUF) (ligikaudu 270 eurot)] ja mis tahes muu isiku puhul 500 000 forintit [(ligikaudu 1350 eurot)],
[…]“.
11 Tolliseaduse §‑s 85 on ette nähtud:
„1. Kui toll teeb kindlaks, et:
a) ei ole toime pandud õigusrikkumist või sellega seotud tegevusetust tõendavate dokumentide, raamatupidamisdokumentide või registrite võltsimise või hävitamise teel,
b) õigusrikkumise või tegevusetuse tagajärjel ei ole tekkinud tollimaksudest saamata jäänud tulu või sellest tulenev tollivõlg ei ületa füüsilise isiku puhul 30 000 forintit [(ligikaudu 80 eurot)] või juriidilise isiku puhul 150 000 forintit [(ligikaudu 400 eurot)] ja
c) asjaomane isik paneb toime § 84 lõikes 1 määratletud kohustuste rikkumise või tegevusetuse esimest korda ühe aasta jooksul enne selle rikkumise või tegevusetuse tuvastamist,
ei määra toll trahvi ja saadab asjaomasele isikule hoiatuse.
[…]
3. Kui deklarant taotleb kaubadeklaratsioonis muudatuste tegemist, ei või kaubadeklaratsioonis sisalduvate andmete õigsusega seoses kaubadeklaratsiooni esitamisel määrata tollitrahve, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhtudel […].
4. Kui […] deklarant taotleb kauba tollideklaratsiooni muutmist pärast seda, kui toll on alustanud tollivormistusjärgset kontrolli, kuid enne tollivormistusjärgse kontrolli tulemusi sisaldava aruande väljastamist, määratakse kontrolli ulatuse kohta esitatud tolli- ja muude maksude teabe põhjal 50% § 84 lõigete 8, 10 ja 13 kohaselt määratavast trahvist haldustrahvina, kui lõikes 1 ja §‑s 86 ei ole sätestatud teisiti.“
12 Tolliseaduse §-s 86 on sätestatud:
„Kui rikkumine või tegevusetus on toime pandud dokumentide, raamatupidamisdokumentide ja registrite võltsimise või hävitamisega ja sellest tulenevalt tekib kohustus tasuda tollimaks ja muud kohustused, on haldustrahvi summa 200% tollimaksu ja muude tekkinud kulude tasumise kohustusest. […]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
13 Ungari õiguse alusel asutatud äriühing J. P. Mali importis 2017. ja 2018. aastal Taiwanis asuvatelt äriühingutelt ostetud jalgrattaid ja jalgrattaosi. Tema tolliesindaja ZeMeX Kereskedelmi és Szállítmányozó Kft. esitas kauba vabasse ringlusse lubamiseks tollideklaratsioonid, märkides, et kaup on pärit Taiwanist.
14 Nemzeti Adó- és Vámhivatal Baranya Megyei Adó- és Vámigazgatósága (riikliku maksu- ja tolliameti Baranya komitaadi maksu- ja tolliosakond, Ungari) (edaspidi „esimese astme tolliasutus“) tuvastas, et imporditud jalgrattad ja jalgrattaosad olid tegelikult pärit Hiinast, mistõttu oleks nende importimisel tulnud tasuda dumpinguvastane tollimaks. Seetõttu nõudis toll 10. detsembri 2020. aasta otsustega, mis jõustusid 29. detsembril 2020, J. P. Malilt tollivõlana 26 077 000 forinti (ligikaudu 70 000 eurot) suuruse summa tasumist, mille selle äriühingu tolliesindaja tasus.
15 Esimese astme tolliasutus leidis J. P. Mali juures tehtud järelkontrolli käigus kogutud andmete põhjal, et see äriühing kui tehingu pool peab olema teadlik asjaomase kauba omandamise asjaoludest. Tema kontrolliprotokoll tugines eelkõige Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruandele, millest nähtus, et Taiwanis asutatud äriühing, kes on nende kaupade eksportija, oli seotud valeandmete esitamisega Hiina jalgrattaosade päritolu kohta.
16 Olles asunud seisukohale, et J. P. Mali oli toime pannud tolliseaduse § 84 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punkti a alapunktis aa nimetatud rikkumise, määras esimese astme tolliasutus talle selle seaduse § 84 lõike 8 alusel tollialase haldustrahvi summas 13 039 000 forintit (ligikaudu 35 000 eurot).
17 J. P. Mali esitas tolli otsuse peale kaebuse vaiete direktoraadile. Viimane jättis selle kaebuse 22. aprilli 2021. aasta otsusega rahuldamata põhjendusel, et J. P. Mali pidi kauba päritolu õigesti deklareerima ning jalgrataste turustajana pidi ta tundma oma tegevuse suhtes kohaldatavaid sätteid, sealhulgas dumpinguvastast tollimaksu käsitlevaid sätteid, ning valima oma lepingupartnerid, sealhulgas kolmandate riikide eksportijad, nõutava ettevaatusega. Tollideklaratsioonide ebatäpsus on osa tollimaksu tasuma kohustatud isiku äririskist.
18 Vaiete direktoraat leidis selles otsuses lisaks, et J. P. Malile määratud trahv põhines tolliseaduse nõuetekohasel kohaldamisel ning et see ei ole liidu õigusega vastuolus.
19 Ta tuvastas sellega seoses, et vale päritoluriigi märkimise tõttu määrati asjaomaste kaupade tolliväärtus oluliselt väiksemaks kui nende kaupade tegelik väärtus, mis tõi kaasa tollimaksust saamata jäänud tulu. Ta leidis, et tolliseaduse § 2 punkti 6 ja § 84 lõike 8 kohaselt toob see saamata jäänud tulu kaasa 50% trahvi määramise, mis arvutati tolli kehtestatud kohustuse kogusumma alusel, ilma et oleks vaja uurida, kas J. P. Mali on rikkunud tollialaseid õigusakte. Seda trahvi ei saa jätta määramata, kuna tolliseaduses selleks ette nähtud tingimused ei ole täidetud, ega vähendada trahvi summat, kuna J. P. Mali ei olnud tollivormistusjärgse kontrolli algusest kuni kontrolli protokollini rikkumist kõrvaldanud.
20 J. P. Mali vaidlustas vaiete direktoraadi otsuse Fővárosi Törvényszékis (Pealinna Budapesti kohus, Ungari). Ta väidab, et trahv, mis vastab 50%-le tollimaksust saamata jäänud tulust, ei ole rikkumise raskusega proportsionaalne.
21 J. P. Mali märgib, et importijatel on vaid piiratud teave kaupade tootmise ja päritolu kohta ning nad sõltuvad selles osas eksportijate esitatud andmetest. Ta märgib, et käesoleval juhul väljastas Taiwani kaubanduskoda, mis on sõltumatu avalik-õiguslik organisatsioon, talle sertifikaadid, mis kinnitasid eksportijatelt saadud andmeid asjaomaste kaupade päritolu kohta. Ta leiab, et Ungari õigusnormid, mis ei võimalda neid asjaolusid arvesse võtta ja milles on importijale tollialaste õigusnormide rikkumise korral ette nähtud suur trahv, isegi kui teda ei saa lugeda nende rikkumiste eest ei vastutavaks, on vastuolus liidu õigusega, eelkõige määruse nr 952/2013 karistusi käsitlevate sätetega.
22 Põhikohtuasja vastustaja, vaiete direktoraadi seisukohalt ei ole J. P. Mali need argumendid põhjendatud. Tolliseaduses tehakse asjakohast vahet vastavalt tollieeskirjade rikkumiste laadile ja nende tagajärgedele. Selles seaduses on nimelt ette nähtud erinevad sanktsioonid vastavalt rikkumisele, millest kas tekkis tollimaksust saamata jäänud tulu või mitte. Lisaks on nimetatud seaduse §‑des 85 ja 86 sätestatud, et isegi juhul, kui tegemist on rikkumisega, millega kaasneb tollimaksust saamata jäänud tulu, kohandatakse karistust vastavalt teatavatele hindamist mõjutavatele asjaoludele.
23 Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) leiab, et esineb kahtlus, kas tolliseaduse § 84 lõikes 8 ette nähtud sanktsioon on kooskõlas määruse nr 952/2013 artikli 42 lõikes 1 sätestatud proportsionaalsuse nõudega.
24 See kohus leiab, et tolliseaduse see säte ei võimalda kontrollida, kas asjaomast ettevõtjat saab tema käitumise eest vastutusele võtta, ning takistab seega uurimast, kas see ettevõtja on võtnud kõik vajalikud meetmed, mida temalt võis oodata, et vältida rikkumist, mille tõttu tekkis tollimaksust saamata jäänud tulu.
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et Ungari seadusandja muutis alates 28. juulist 2022 tolliseaduse § 2 punktis 6 toodud mõistet „tollimaksust saamata jäänud tulu“, lisades, et „kusjuures […] tollimaksust saamata jäänud tuluks ei loeta seda, kui tollivõlg on lõppenud vastavalt [määruse nr 952/2013] artikli 124 lõike 1 punktile h või k, või alla 10 euro suurust tollivõlga, mis on tekkinud tollijärelevalve või tolliga seotud rikkumise tõttu“. Selle muudatusega, mida kohaldatakse viivitamata nende juhtumitega seotud pooleliolevatele kohtuasjadele, on seadusandja möönnud, et trahvi suuruse kindlaksmääramisel ei saa tegevust, mis seisneb kauba tollile esitamise kohustuse rikkumises või selle tollijärelevalve alt väljaviimises, hinnata samal viisil kui väiksemaid tollikohustuste rikkumisi.
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleb kindlaks teha, kas tolliseaduse § 84 lõikes 8 ette nähtud karistus on proportsionaalne, arvestades et käesoleval juhul märkisid eksportijad ja Taiwani kaubanduskoda, et asjaomane kaup pärineb Taiwanist, ning et kauba tegelik päritolu selgus alles OLAFi aruandes, mis saadi pärast tollideklaratsiooni esitamist.
27 Neil asjaoludel otsustas Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [määrust nr 952/2013] tuleb tõlgendada nii, et selle artikli 42 lõikes 1 sätestatud proportsionaalsuse nõudega on kooskõlas [tolliseaduse] § 84 lõige 8, mis ei luba olukorras, kus tollil on tollialaste sanktsioonide valdkonnas kohustus määrata rahatrahv rikkumisest tuleneva tollivõla eest, mis ilmnes rikkumise tõttu seoses tollideklaratsioonis esitatud andmete parandamisega, hinnata kõiki juhtumi asjaolusid ega tollideklaratsiooni esitanud ettevõtjale süükspandud tegevust, vaid kohustab imperatiivse normina määrama rahatrahvi, mis moodustab 50% kindlakstehtud tollivõlast, sõltumata toimepandud rikkumise raskusest ning selle kontrollimisest ja hindamisest, kas tollideklaratsiooni esitanud ettevõtjale saab selle eest vastutust omistada?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
28 Kõigepealt tuleb märkida, et määruse nr 952/2013 artikkel 15 kohustab kõiki tolliformaalsuste täitmisega otseselt või kaudselt seotud isikuid esitama tollideklaratsioonis täpset ja täielikku teavet.
29 Selle kohustuse täitmata jätmine kujutab endast „tollialaste õigusaktide rikkumist“ selle määruse artikli 42 lõike 1 tähenduses. Nimelt ei hõlma see mõiste mitte ainult pettust, vaid hõlmab liidu tollialaste õigusaktide mis tahes täitmata jätmist, sõltumata sellest, kas rikkumine oli tahtlik või pandi toime ettevaatamatuse tõttu, või sellest, et asjaomane ettevõtja ei tegutsenud õigusvastaselt (vt selle kohta 4. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Schenker, C‑655/18, EU:C:2020:157, punktid 30–32 ja 45, ning 8. juuni 2023. aasta kohtuotsus ZES Zollner Electronic, C‑640/21, EU:C:2023:457, punkt 59).
30 Mis puudutab sellise rikkumise tagajärgi, siis on iga liikmesriik kohustatud vastavalt nimetatud määruse artikli 42 lõikele 1 sätestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tollialaste õigusaktide täitmata jätmise eest eelkõige juhuks, kui tollideklaratsioonis esitatakse vale teavet sellises olukorras, mida iseloomustab importija heausksus – millega eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on tegemist põhikohtuasjas –, ning importija on tuginenud ametlikele kinnitustele, mis on antud väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas riigis või territooriumil.
31 Sellist sanktsiooni, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis seisneb haldustrahvis, mis vastab 50%‑le tollimaksust saamata jäänud tulust, mis tekkis vale teabe esitamise tõttu, võib pidada tõhusaks ja hoiatavaks määruse nr 952/2013 artikli 42 lõike 1 tähenduses. Selline sanktsioon võib nimelt innustada liidu ettevõtjaid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neil on imporditava kauba kohta õige teave ning et tollideklaratsioonides esitatud teave on täpne ja täielik. Seega aitab see kaasa selle määruse põhjenduses 9 nimetatud eesmärgi saavutamisele, milleks on liidu ja väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahelise kaubavahetusega seotud tariifsete ja muude ühise poliitika meetmete kohaldamine.
32 Mis puudutab kõnealuse sanktsiooni proportsionaalsust, siis tuleb märkida, et kui liidu õigusnorme ei ole ühtlustatud sanktsioonide valdkonnas, mida nendes õigusnormides sätestatud tingimuste rikkumise korral kohaldatakse, siis on liikmesriigid pädevad valima sanktsioonid, mida nad peavad asjakohaseks. Liikmesriigid on siiski kohustatud nimetatud pädevust teostama liidu õigust ja selle üldpõhimõtteid ning seega proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Selle põhimõtte kohaselt ei tohi haldus- või karistusmeetmed minna kaugemale sellest, mis on asjaomase õigusnormiga seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning need ei tohi olla seatud eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalsed (8. juuni 2023. aasta kohtuotsus ZES Zollner Electronic, C‑640/21, EU:C:2023:457, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika).
33 See põhimõte on liikmesriikidele kohustuslik mitte üksnes rikkumise koosseisuliste tunnuste ja trahvi raskusastet puudutavate eeskirjade kindlaksmääramisel, vaid ka seoses nende asjaolude hindamisega, mida võib trahvi määramisel arvestada (22. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Euro‑Team ja Spirál‑Gép, C‑497/15 ja C‑498/15, EU:C:2017:229, punkt 43 ning seal viidatud kohtupraktika).
34 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmetest, et Ungari seadusandja kehtestas tollieeskirjade rikkumise eest sanktsioonide määramise süsteemi, milles on ette nähtud haldustrahv, mille summa on otseselt proportsionaalne rikkumisega põhjustatud tollimaksust saamata jäänud tulu summaga.
35 Kuna selles süsteemis ette nähtud haldustrahv on üldiselt 50% saamata jäänud tulust, on trahvisumma seda suurem, mida suurem on saamata jäänud tulu, mis tuleneb näiteks kauba päritolumaa või -territooriumi ebatäpsest märkimisest. Trahvisumma on vastupidi seda väiksem, kui saamata jäänud tulu on väike Lisaks võib maksust vabastada, kui saamata jäänud tulu on tühine.
36 Nimetatud 50% määr ei tundu pealegi olevat ülemäärane võrreldes liidu tollialaste õigusaktide eesmärgiga, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 31.
37 Sellised õigusnormid, nagu on kõne all käesolevas asjas, võimaldavad muu hulgas märkimisväärselt arvesse võtta asjaomase ettevõtja käitumist, muu hulgas suurendades trahvi määra 200%‑ni kohustusest tasuda pettuse korral tollimakse ja muid tasusid ning vähendades trahvi määra 25%‑ni tollimaksust saamata jäänud tulust, kui see ettevõtja tegutses heauskselt, ning neis on nõutud, et tollivormistusjärgse kontrolli alguse ja selle kontrolli tulemusi sisaldava protokolli esitamise vahel tuleb tollideklaratsiooni muuta, esitades täpsed andmed.
38 Selline süsteem võimaldab tollimaksude valdkonnas tagada, et järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Täpsemalt, nagu on märgitud määruse nr 952/2013 põhjenduses 38, eristab see piisavalt juhtumeid, mil asjaomane ettevõtja tegutseb heauskselt, juhtumitest, kus ta seda ei tee.
39 Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 952/2013 artikli 42 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad liitu imporditud kauba kohta tollideklaratsioonis vale teabe esitamise tõttu tollimaksust saamata jäänud tulu eest ette haldustrahvi, mis vastab üldiselt 50%-le saamata jäänud tulust ja mida kohaldatakse vaatamata asjaomase ettevõtja heausksusele ja tema võetud ettevaatusabinõudele, kuivõrd see 50% määr on oluliselt madalam määrast, mis on ette nähtud ettevõtja pahausksuse korral, ning pealegi vähendatakse seda oluliselt teatavates olukordades, mida on täpsustatud neis õigusnormides, sealhulgas olukorras, kus heas usus tegutsev ettevõtja parandab oma tollideklaratsiooni enne tollivormistusjärgse kontrolli lõppu.
Kohtukulud
40 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 42 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad Euroopa Liitu imporditud kauba kohta tollideklaratsioonis vale teabe esitamise tõttu tollimaksust saamata jäänud tulu eest ette haldustrahvi, mis vastab üldiselt 50%-le saamata jäänud tulust ja mida kohaldatakse vaatamata asjaomase ettevõtja heausksusele ja tema võetud ettevaatusabinõudele, kuivõrd see 50% määr on oluliselt madalam määrast, mis on ette nähtud ettevõtja pahausksuse korral, ning pealegi vähendatakse seda oluliselt teatavates olukordades, mida on täpsustatud neis õigusnormides, sealhulgas olukorras, kus heas usus tegutsev ettevõtja parandab oma tollideklaratsiooni enne tollivormistusjärgse kontrolli lõppu.
Allkirjad