Kohtuasi C‑695/15 PPU

Shiraz Baig Mirza

versus

Bevándorlási és Állampolgársági Hivatal

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kecskeméti Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság)

Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Määrus (EÜ) nr 604/2013 – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid ja mehhanismid – Artikli 3 lõige 3 – Liikmesriikide õigus saata taotleja turvalisse kolmandasse riiki – Artikkel 18 – Vastutava liikmesriigi kohustused vaadata taotleja tagasivõtmisel taotlus läbi – Direktiiv 2013/32/EL – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. märtsi 2016. aasta otsus

1.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid ja mehhanismid – Määrus nr 604/2013 – Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad vastutavale liikmesriigile õiguse saata rahvusvahelise kaitse taotleja turvalisse kolmandasse riiki – Selle õiguse kasutamine pärast oma vastutuse tunnistamist ja taotleja tagasivõtmist – Lubatavus

(Määrus nr 604/2013 artikli 3 lõige 3)

2.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid ja mehhanismid – Määrus nr 604/2013 – Liikmesriigi õigusnormid, mis annavad vastutavale liikmesriigile õiguse saata rahvusvahelise kaitse taotleja turvalisse kolmandasse riiki – Selle õiguse kasutamine taotleja tagasivõtmise korral, juhul kui vastutav liikmesriik ei ole teatanud niisuguste õigusnormide olemasolust üleandvas liikmesriigis – Lubatavus

(Määrus nr 604/2013, artikli 3 lõiked 3 ja 27; direktiiv 2013/32, artiklid 38, 39 ja 46)

3.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumid ja mehhanismid – Määrus nr 604/2013 – Taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustused rahvusvahelise kaitse taotleja tagasivõtmise korral – Kohustus jätkata taotluse läbivaatamise menetlust etapist, milles see katkes – Puudumine

(Määrus nr 604/2013, artikli 18 lõike 2 teine lõik)

1.        Määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublin III), artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik võib õigust saata rahvusvahelise kaitse taotleja turvalisse kolmandasse riiki kasutada ka pärast seda, kui nimetatud liikmesriik tunnistab tagasivõtmise menetluses selle määruse alusel, et on vastutav niisuguse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mille on esitanud taotleja, kes lahkus nimetatud liikmesriigist enne tema esimese rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisulise otsuse tegemist.

Kui liikmesriikidel keelataks kasutada Dublini III määruse artikli 3 lõikes 3 sätestatud õigust, oleks selle tagajärg see, et taotleja, kes on oma taotluse läbivaatamise lõpuleviimist ära ootamata põgenenud muusse liikmesriiki kui see, kus ta taotluse esitas, oleks vastutavasse liikmesriiki tagasivõtmisel soodsamas olukorras kui taotleja, kes ootas oma taotluse läbivaatamise lõpuleviimise ära vastutavas liikmesriigis. Niisugune tõlgendus võiks ajendada kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, kes on ühes liikmesriigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, liikuma teistesse liikmesriikidesse, põhjustades seeläbi täiendavaid liikumisi, mida ülalmainitud määrusega just soovitakse vältida, nähes ette ühtsed mehhanismid ja kriteeriumid vastutava liikmesriigi määramiseks.

(vt punktid 51–53 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublin III) artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus rahvusvahelise kaitse taotleja saatmine turvalisse kolmandasse riiki, kui taotleja vastutavale liikmesriigile üle andnud liikmesriigile ei tehtud tagasivõtmise menetluse käigus teatavaks siseriiklikke õigusnorme, mida taotlejatele turvalisse kolmandasse riiki saatmisel kohaldatakse, ega selles valdkonnas pädevate ametiasutuste kohaldatavat praktikat.

Asjaolu, et vastutav liikmesriik ei teavita üleandvat liikmesriiki oma siseriiklikest õigusnormidest turvaliste kolmandate riikide kohta ega oma halduspraktikast selles valdkonnas, ei kahjusta taotleja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile üleandmisotsuse ja rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks.

Üleandmisotsuse kohta ilmneb Dublini III määruse artiklist 27, et taotlejal on õigus tõhusale õiguskaitsele üleandmisotsuse faktiliste või õiguslike asjaolude vaidlustamise või läbivaatamise kaudu kohtus.

Lisaks on taotlejal vastutavas liikmesriigis vastavalt direktiivi 2013/32 rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artiklile 46 õigus tõhusale õiguskaitsevahendile rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks selle liikmesriigi kohtus, see aga võimaldab tal vastavalt selle direktiivi artiklile 38 või 39 vaidlustada lähtuvalt oma konkreetsest olukorrast otsuse, mis on tehtud turvalisi kolmandaid riike puudutavate siseriiklike õigusnormide alusel.

(vt punktid 59, 60, 62 ja 63 ning resolutsiooni punkt 2)

3.        Määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublin III) artikli 18 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et rahvusvahelise kaitse taotleja tagasivõtmisel ei kohusta see vastutava liikmesriigi pädevaid ametiasutusi jätkama tema taotluse läbivaatamist selles menetlusetapis, milles see eelnevas menetluses pooleli jäi.

Dublini III määruse artikli 18 lõike 2 teise lõigu – milles on ette nähtud, et taotlejal peab olema õigus nõuda, et tema esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtaks lõplik otsus kas katkestatud menetluses või uues menetluses, mida ei tohi käsitada korduva taotlusena – eesmärk on nimelt tagada taotlejale tema taotluse läbivaatamine vastavalt nõuetele, mis direktiivis 2013/32 rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta on ette nähtud esimese taotluse läbivaatamisele esimeses astmes. Mainitud sättes ei ole seevastu ette nähtud, mis viisil peab menetlust niisuguses olukorras jätkama, ning sellega ei võeta vastutavalt liikmesriigilt võimalust tunnistada taotlus vastuvõetamatuks.

(vt punktid 66, 68 ja resolutsiooni punkt 3)