AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

23. november 2010

Kohtuasi F‑8/10

Johan Gheysens

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Lepinguline abiteenistuja – Lepingu pikendamata jätmine – Põhjendamiskohustus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, milles J. Gheysens palub eelkõige tühistada otsus, millega keelduti pikendamast tema tähtajalist lepingut pärast 30. septembrit 2009.

Otsus:      Jätta J. Gheysens’i hagi rahuldamata. Jätta kõik kohtukulud J. Gheysens’i kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 3; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

2.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Otsus keelduda abiteenistuja lepingut pikendamast

(Personalieeskirjad, artikkel 25 ja artikli 90 lõige 1)

3.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 88)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi ese ning ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava informatsioonita. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist. Seda kinnitab ka asjaolu, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt esitatakse Avaliku Teenistuse Kohtus toimuvas kirjalikus menetluses põhimõtteliselt vaid ühel korral seisukohad, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. See Avaliku Teenistuse Kohtus toimuva menetluse viimane eripära selgitab, miks erinevalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimeses lõigus Euroopa Kohtu või Üldkohtu menetlusele ette nähtust ei või väidete ja argumentide ülevaade hagiavalduses olla kokkuvõtlik.

(vt punkt 60)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. juuni 2008, kohtuasi F‑1/08: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑229 ja II‑A‑1‑1231, punkt 24); 4. juuni 2009, liidetud kohtuasjad F‑134/07 ja F‑8/08: Adjemian jt vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑149 ja II‑A‑1‑841, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑325/09 P).

2.      Otsus, milles keeldutakse pikendamast tähtajalist lepingut, on isikut kahjustav meede personalieeskirjade artikli 25 tähenduses siis, kui see on erinev kõnealusest lepingust nagu olukorras, kui see tugineb uutele asjaoludele või kui see kujutab endast administratsiooni seisukohta, mis võeti pärast huvitatud teenistuja taotlust ja puudutas lepingus esitatud võimalust seda lepingut pikendada. Selline keeldumisotsus peab olema põhjendatud.

(vt punkt 64)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. september 2004, kohtuasi C‑150/03 P: Hectors vs. parlament, (EKL 2004, lk I‑8691, punkt 40); 23. oktoober 2009, liidetud kohtuasjad C‑561/08 P ja C‑4/09 P: komisjon vs. Potamianos (EKL 2009, lk I‑171, punktid 45, 46 ja 48).

Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑2‑75 ja II‑A‑2‑469, punktid 21 ja 23); 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (EKL 2009, lk II‑2841, punktid 143–170).

3.      Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine kuulub pädeva asutuse ulatusliku kaalutlusõiguse alla ning seetõttu peab liidu kohtu kontroll piirduma kontrollimisega, et puudub ilmne viga või võimu kuritarvitamine. Tähtajalise lepingu pikendamine on vaid üks teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud kaalutlusõigustest, mis sõltub tingimusest, et see peab olema kooskõlas teenistuse huvidega.

Pädev asutus on töötaja suhtes otsuste tegemisel kohustatud arvesse võtma kõiki elemente, mis võivad tema otsust määrata, ja eelkõige asjaomase töötaja huve. See tuleneb nimelt administratsiooni hoolitsemiskohustusest, mis väljendab personalieeskirjadega ja analoogia alusel teenistustingimustega ametiasutustele ja selle töötajatele antud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu.

Võttes arvesse nõuet, et institutsiooni eelarvelistes ametikohtades ette nähtud ametikoht tuleb põhimõtteliselt täita ametniku töölevõtmise teel, ja teenistuse huve võtta tööle ametnik püsivat laadi ülesannete täitmiseks, siis ei ole teenistuse järjepidevuse huvid seevastu piisavaks asjaoluks, et tõendada ilmset hindamisviga.

(vt punktid 75, 76 ja 81)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT, lk I‑A‑37 ja II‑239, punktid 50, 51 ja 64); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (EKL AT, lk I‑A‑45 ja II‑189, punkt 49).

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMEA (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑387 ja II‑A‑1‑2127, punktid 65–67).