Kohtuasi T‑521/09

Alstom Grid SAS

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Elektritransformaatorite turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamise kokkulepe – 2002. aasta koostööteatis – Kaitse trahvide eest – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 27. november 2014

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Trahvidest vabastamine – Tingimused – Komisjonile selliste tõendite esitamine, mis võimaldavad tal võtta vastu otsus uurimise läbiviimiseks – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4 ja artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 8 alapunkt a ja punkt 9)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Kaitse trahvide eest – Tingimused – Komisjonile selliste tõendite esitamine, mis võimaldavad tal võtta vastu otsus uurimise läbiviimiseks – Varem ühe teise rikkumise kontrollimise käigus saadud teabe kasutamine – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4 ja artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 8 alapunkt a ja punkt 9)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Kaitse trahvide eest – Tingimused – Komisjonile selliste tõendite esitamine, mis võimaldavad tal võtta vastu otsus uurimise läbiviimiseks – Tõendite esitamise ajal komisjonil piisavate tõendite puudumine – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 1 alapunkt a, punktid 9 ja 11)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Kaitse trahvide eest – Tingimused – Kumulatiivne iseloom

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 1 alapunkt a, punktid 9 ja 11)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Kaitse trahvide eest – Tingimused – Trahvide eest kaitse saamise taotluse järel rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmine – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 8–11)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni teatis trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest – Komisjonile siduv laad – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine – Tingimused

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Trahvi eest kaitse andmise aluseks oleva olukorra ja trahvisumma vähendamise aluseks oleva olukorra eristamine – Osaline kaitse trahvide eest – Tingimused – Trahvide eest kaitse saamise taotluse järel rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmine – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03; punkti 23 alapunkti b kolmas lõik)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Kohustus kontrollida kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida puudutatud isikud on esitanud – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 253)

1.      Konkurentsieeskirjade rikkumise raames nõuavad teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punkti 8 alapunkt a ning punkt 9 esiteks, et ettevõtja esitaks esimesena tõendid, mis komisjoni arvates võimaldavad tal teha otsuse ühendust mõjutava väidetava kartelli tuvastamisega seotud uurimise läbiviimise kohta, ja teiseks, et komisjonil puuduksid nende tõendite esitamise ajal piisavad tõendid selleks, et võtta vastu otsus uurimise läbiviimiseks seoses väidetava kartelliga.

Selleks, et komisjon saaks vastu võtta otsuse, millega määratakse kontrollimine vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikele 4, peab ta viitama kontrollimist õigustavatele asjaoludele. Niisuguste kontrollimiste õigustamiseks ei ole vaja, et komisjoni poolt kogutud dokumendid suudaksid ilma mõistliku kahtluseta kinnitada vaidlustatud otsuses tõdetud rikkumise olemasolu. Tegemaks aga kontrollimise määramise otsust määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 tähenduses, piisab, kui komisjonil on olulisi otseseid ja kaudseid tõendeid, mis lubavad tal kahtlustada rikkumise toimepanemist. Selles kontekstis tuleb erinevaid tõendeid hinnata mitte isoleeritult, vaid nende kogumis, ja need võivad üksteist vastastikku tugevdada.

(vt punktid 46 ja 52–54)

2.      Teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punkti 9 kohaldamisel ei ole küsimus selles, kas komisjonil oli juba piisavalt tõendeid, et tuvastada ebaseadusliku kokkuleppe olemasolu rikkumise tuvastamise ja trahvi määramise otsuses, vaid tuleb kontrollida üksnes seda, kas tal oli piisavalt tõendeid, et teha kontrollimise määramise otsus määruse nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 tähenduses.

Kui kontrollimiste käigus kogutud teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui see, mis on märgitud kontrollimise määramise otsuses, ei takista miski komisjonil tuginemast varem ühe teise eeldatava rikkumise kontrollimise käigus saadud dokumentidest teadlik olemisele, et teha uus kontrollimise määramise otsus. Nimelt, asjaolu, et komisjon sai kontrollimise käigus esimest korda dokumendid, mis viitavad kontrollimise määramise otsuse kohaldamisalasse mittekuuluvale rikkumisele, ei anna selles osas absoluutset kaitset, et neid dokumente ei võiks mõnes muus asjas õiguspäraselt nõuda ja tõendina kasutada. Vastasel korral õhutataks ettevõtjaid kontrollimise käigus esimeses asjas väljastama kõik dokumendid, mille abil on võimalik tuvastada mõni muu rikkumine, ja sel viisil kaitsta end mis tahes muu uurimise eest. Niisugune lahendus läheks kaugemale sellest, mis on vajalik ärisaladuse ja kaitseõiguste kaitsmiseks, ning takistaks põhjendamatult komisjonil täita oma ülesannet, mis seisneb ühisturul konkurentsieeskirjade täitmise jälgimises.

(vt punktid 69–72)

3.      Teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktist 9 tuleneb, et selle teatise punkti 8 alapunktis a ja punktis 11 nimetatud kaitse trahvi eest antakse ainult juhul, kui komisjonil puudusid veel piisavad tõendid, selleks et võtta vastu otsus uurimise läbiviimiseks. Teatise punkt 9 ei viita seega teadmisele, mis võis olla juhtumiga tegelenud ametnikel, vaid teadmisele, mis võis olla komisjonil kui institutsioonil.

Käsitlus, mille kohaselt on määravaks kriteeriumiks teadlikkuse tase, mis võib juhtumiga tegelevatel ametnikel olla hetkel, mil esitatakse kaitse saamise taotlus, ei ole sugugi kooskõlas koostööteatise mõtte ja sellega taotletud eesmärkidega. Nimelt oleks sellise käsitluse tagajärjeks see, et punkti 8 alapunkti a ning punktide 9 ja 11 kohane kaitse tuleks anda isegi siis, kui ilmneb, et otsesed ja kaudsed tõendid, mis olid komisjonil kaitse saamise taotluse esitamise hetkel juba olemas, võimaldanuks tal teha kontrollimise määramise otsuse eeldatava kartellikokkuleppe suhtes.

Komisjoni leebema kohtlemise programmi eesmärk ei ole anda salajastes kartellides osalevatele ettevõtjatele võimalus vältida nende vastutuse rahalisi tagajärgi, vaid hõlbustada niisuguse tegevuse avastamist ja seejärel haldusmenetluses aidata kaasa komisjoni pingutustele, mille eesmärk on asjakohaste faktide taastamine võimalikult suures osas. Seega ei tohi tulu, mida niisuguses tegevuses osalevad ettevõtjad võivad saada, ületada taset, mis on vajalik leebema kohtlemise programmi ja komisjoni poolt läbiviidava haldusmenetluse täieliku tõhususe tagamiseks.

Järelikult saab trahvi eest kaitse andmist õigustada ainult selle ettevõtja koostöö väärtusega, kes kaitset taotleb. Seega, nagu komisjon on koostööteatise punktis 6 õigesti märkinud, on sellise ettevõtja koostööl, kes teavitab teda ebaseaduslikust kokkuleppest, millest ta veel teadlik ei olnud, oluline väärtus, mis võib õigustada kaitset trahvi eest. Seevastu ettevõtja koostöö, mis seisneb üksnes teavitamises ebaseaduslikust kokkuleppest, mida ta võis kahtlustada otseste ja kaudsete tõendite alusel, mis tal juba olemas olid, ei oma võrreldavat olulist väärtust. Vastupidi, nagu nähtub teatise punkti 8 alapunktist b, on viimasel juhul trahvi eest kaitse andmine õigustatud üksnes siis, kui ettevõtja mitte ainult ei teavita teda kartellikokkuleppe olemasolust, vaid esitab talle ka tõendeid, mis võimaldavad kõnealuse kokkuleppe olemasolu tõdeda EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuses.

(vt punktid 78–82)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 88)

5.      Teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktidest 8–11 nähtub selgelt, et juhul, kui komisjonil on juba olulisi otseseid ja kaudseid tõendeid, mis võivad õigustada kontrollimise määramise otsuse tegemist, saab ettevõtjale kaitse anda vaid siis, kui ta esitab tõendeid, mis võimaldavad komisjonil tuvastada EÜ artikli 81 rikkumise.

Oht „lumepalli” efektiks ehk oht, et ühe ettevõtja taotlus kaitse saamiseks seoses ühe kartellikokkuleppega käivitab komisjoni uurimistoimingu, mis omakorda käivitab teiste ettevõtjate kaitse saamise taotluste esitamise seoses sama sektori, kuid esialgses kaitse saamise taotluses viidatutest erinevate ebaseaduslike kokkulepetega, on element, mis kuulub komisjoni leebema kohtlemise programmi juurde. See ergutab komisjoniga koostööd teha soovivaid ettevõtjaid mitte piirduma valikulise koostööga üksnes ühe kartellikokkuleppe osas, vaid tegema täielikku koostööd kõikide neile teadaolevate kartellikokkulepete osas.

Seega, isegi eeldusel, et põhjuslik seos kaitse saamise taotluse ja hilisema konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava otsuse tegemise vahel on leidnud kinnitust, ei ole see piisav, et anda trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud ettevõtjale kaitse trahvi eest koostööteatise alusel.

(vt punktid 91–93)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 98, 103 ja 105)

7.      Teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punkti 23 alapunkti b kolmas lõik käsitleb konkreetset olukorda, milles võib end leida ettevõtja, kes ei saa trahvide eest kaitset, kuid kelle trahvi vähendatakse. Nimelt, esitades kartellikokkuleppe kohta lisatõendeid, võib selline ettevõtja paljastada asjaolusid, mis mõjutavad komisjoni poolt tuvastatava rikkumise raskust või kestust, mille tagajärjel võidakse tema osalemise eest selles kartellikokkuleppes määrata raskemad karistused. Ergutamaks kõiki ettevõtjaid tegema täielikku koostööd, isegi neid, kellele trahvide eest kaitset ei anta, näeb koostööteatise punkti 23 alapunkti b kolmas lõik ette tingimusliku kaitse nende tõendite esitamisel.

Selleks et hinnata, kas ettevõtja esitas tõendid selliste faktide kohta, millest komisjon ei olnud eelnevalt teadlik ja mis mõjutavad otseselt kahtlustatava kartelli tähtsust või kestust, ei saa arvesse võtta kaitse saamise taotluse ja hilisema konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava otsuse tegemise vahel esinevat võimalikku põhjuslikku seost. Nimelt ei ole koostööteatise eesmärk sugugi sellist põhjuslikku seost arvesse võtta.

(vt punktid 111, 112 ja 114)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 118–120)