Language of document : ECLI:EU:C:2021:339

Kohtuasi C665/20 PPU

X

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam)

 Euroopa Kohtu (viies koda) 29. aprilli 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2002/584/JSK – Euroopa vahistamismäärus – Täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Artikli 4 punkt 5 –Tagaotsitav, kelle suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus – Karistus, mis on kantud või mida ei saa enam karistuse mõistnud riigi õiguse alusel täita – Rakendamine – Vahistamismäärust täitva õigusasutuse kaalutlusõigus – Mõiste „samad teod“ – Karistuse kandmisest osaline vabastamine üldise armuandmise raames kohtuvälise asutuse poolt

1.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Tagaotsitav, kelle suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus – Vahistamismäärust täitva õigusasutuse kaalutlusõigus – Ulatus

(nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4 punkt 5)

(vt punktid 43, 44, 47, 49–53, 55, 59, 60, 67 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Riigisiseste õigusaktide ühtlustamisele suunatud raamotsused – Rakendamine liikmesriikide poolt – Raamotsuste õiguslikud tagajärjed – Kohustus jätta raamotsusega vastuolus olev riigisisene õigusnorm kohaldamata – Puudumine – Riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Ulatus – Vajadus tagada raamotsuse täieulatuslik rakendamine

(nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299)

(vt punktid 62–64)

3.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Tagaotsitav, kelle suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused – Tagaotsitav, kelle suhtes on samade tegude eest teises liikmesriigis tehtud lõplik kohtuotsus – Mõiste „samad teod“ – Ühetaoline tõlgendamine

(nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 3 punkt 2 ja artikli 4 punkt 5)

(vt punktid 70, 72, 75–78, 83 ja resolutsiooni punkt 2)

4.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Tagaotsitav, kelle suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus – Karistus, mis on kantud või mida ei saa enam karistuse mõistnud riigi õiguse alusel täita – Mõiste – Karistus, mis on enne kandmisest vabastamist selles riigis osaliselt täidetud – Hõlmamine – Karistuse kandmisest vabastamine kohtuvälise asutuse üldise armuandmise korras, mis ei põhine objektiivsetel karistuspoliitilistel kaalutlustel – Mõju puudumine

(nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4 punkt 5)

(vt punktid 86–88, 92, 94, 98–104 ja resolutsiooni punkt 3)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus selgitas ne bis in idem'i põhimõtte ulatust, mida kohaldatakse Euroopa vahistamismääruse täitmisel seoses süütegudega, mille eest on juba varem kolmandas riigis karistatud

Saksamaa õigusasutused tegid 2019. aasta septembris X-i suhtes Euroopa vahistamismääruse kriminaalmenetluse läbiviimiseks 2012. aastal tema elukaaslase ja tütre suhtes toime pandud süütegudega seoses. 2020. aasta märtsis peeti X Madalmaades kinni. Ta ei olnud nõus enda üleandmisega nimetatud asutustele, väites, et tema suhtes on juba samade tegude osas läbi viidud kriminaalmenetlus ja tehtud lõplik kohtuotsus Iraanis. Täpsemalt mõisteti ta osades tegudes õigeks, teises osas aga karistati teda vangistusega, mille ta oli peaaegu täielikult ära kandnud, kui ta ülejäänud osast vabastati. Karistuse kandmata osast vabastati ta kohtuvälise asutuse, revolutsiooni juhi poolt Iraani revolutsiooni 40. aastapäeva puhul antud üldamnestia alusel. Seega leiab X, et tulenevalt tema eelnevast karistamisest Iraanis oleks tema suhtes tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmine vastuolus ne bis in idem'i põhimõttega, mis sisaldub Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse(1) artikli 4 punktis 5, mis on üle võetud Madalmaade õigusesse.

Selles artiklis on ette nähtud, et vahistamismäärust täitev õigusasutus võib keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui tagaotsitava suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus, ning kui sellega on mõistetud karistus, on see kantud või täitmisel või ei saa seda enam karistuse mõistnud riigi õiguse alusel täita. See täitmata jätmise nn vabatahtlik alus sarnaneb raamotsuse artikli 3 punktis 2 ette nähtud täitmata jätmise nn kohustusliku alusega, ainus erinevus on selles, et viimase puhul ei peeta silmas mitte kolmandas riigis, vaid teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid.

Neil asjaoludel otsustas Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) paluda Euroopa Kohtul tõlgendada raamotsuse artikli 4 punkti 5. Nimelt küsib see kohus, kes peab tegema otsuse X-i üleandmise kohta, et kas tal on sellisel juhul kaalutlusõigus nii selles artiklis toodud mõiste „samad teod“ osas, kuna Iraani kohtud ei ole võtnud sõnaselget seisukohta teatavate X-ile Saksamaal süüks pandavate tegude suhtes, kui ka selles osas, millise ulatusega on tingimus, et karistuse mõistmise korral „on see kantud või ei saa seda enam karistuse määranud riigi õiguse alusel täita“.

Kiirmenetluses tehtud kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus kõigepealt, et vahistamismäärust täitval õigusasutusel peab olema kaalutlusõigus tuvastamisel, kas Euroopa vahistamismääruse täitmisest tuleb sellel alusel keelduda või ei tule seda teha. Lisaks tuleb mõistet „samad teod“(2) tõlgendada ühetaoliselt. Viimasena leiti, et karistuse täitmise tingimus on põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras täidetud.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena tuletas Euroopa Kohus meelde, et raamotsuses on esiteks ette nähtud Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused(3) ja teiseks täitmata jätmise vabatahtlikud alused,(4) mille liikmesriigid võivad oma riigisisesesse õigusesse üle võtta. Kui liikmesriigid otsustavad aga vabatahtlikud alused üle võtta, ei tohi nad ette näha, et õigusasutused peavad igasuguse asjaomase Euroopa vahistamismääruse täitmisest automaatselt keelduma. Nimelt peab viimastel olema kaalutlusõigus, mis võimaldab neil hinnata iga üksikjuhtumit, võttes seejuures arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Sellise võimaluse äravõtmine tähendaks Euroopa vahistamismääruse täitmisest lihtsalt keeldumise võimaluse asendamist tõelise kohustusega, kuigi keeldumine on erand Euroopa vahistamismääruse täitmise põhimõttest.

Ühtlasi tõi Euroopa Kohus esile erinevuse raamotsuse artikli 3 punktis 2 ette nähtud täitmata jätmise kohustuslikust alusest, mille kohaldamisel ei ole vahistamismäärust täitval õigusasutusel seevastu mingit kaalutlusõigust. Nimelt ei ole liikmesriikide vahel kehtivad vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtted, mis kohustavad eeldama, et neist igaüks järgib liidu õigust ja eelkõige põhiõigusi, automaatselt üle kantavad kolmandate riikide kohtute tehtud otsustele. Seega ei saa nende karistusõiguse süsteemide suhtes eeldada samamoodi kõrgemat usalduse taset nagu liikmesriikide vahel. Seepärast peab vahistamismäärust täitval õigusasutusel olema kaalutlusõigus.

Teisena otsustas Euroopa Kohus, et raamotsuse artikli 3 punktis 2 ja artikli 4 punktis 5 toodud mõistet „samad teod“ tuleb tõlgendada ühetaoliselt. Ühtluse ja õiguskindluse huvides peab nendel identselt sõnastatud mõistetel olema samasugune ulatus. Euroopa Kohus lisas, et asjaolu, et artikli 3 punkt 2 puudutab liidus tehtud kohtuotsuseid, samas kui artikli 4 punkt 5 viitab kolmandas riigis tehtud kohtuotsustele, ei saa iseenesest õigustada sellele mõistele erineva ulatuse omistamist.

Kolmandana leidis Euroopa Kohus, et raamotsuse artikli 4 punktis 5 ette nähtud karistuse täitmist puudutav tingimus on niisugusel juhul nagu põhikohtuasjas täidetud. Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus, et selles artiklis on üldiselt mainitud „karistuse määranud riigi õigust“, ilma et seejuures oleks täpsemalt kirjeldatud, miks on karistuse täideviimine võimatu. Seega tuleb põhimõtteliselt tunnustada kõiki karistuse mõistnud kolmanda riigi õiguses ette nähtud armuandmise võimalusi, mille tagajärjel mõistetud karistust ei saa enam täita. Seejuures ei oma tähtsust teo raskus, armu andnud asutuse olemus ega ka armuandmise kaalutlused, kui see ei põhine näiteks objektiivsetel karistuspoliitilistel kaalutlustel.

Euroopa Kohus lisas siiski, et vahistamismäärust täitev õigusasutus peab raamotsuse artikli 4 punktis 5 ette nähtud täitmata jätmise vabatahtliku aluse kohaldamisel antud kaalutlusõiguse teostamisel tagama tasakaalu. Tuleb kaaluda esiteks süüdi mõistetud isikute karistamata jäämise ennetamist ja võitlust kuritegevuse vastu, ning teiseks nende isikute õiguskindluse tagamist, järgides riigiorganiste lõplikke otsuseid. Nimelt hõlmab nii raamotsuse artikli 4 punktis 5 kui ka artikli 3 punktis 2 sätestatud ne bis in idem'i põhimõte mõlemat aspekti.


1      Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK (ELT 2009, L 81, lk 24) (edaspidi „raamotsus“).


2      See mõiste sisaldub raamotsuse artikli 3 punktis 2 ja artikli 4 punktis 5.


3      Need on toodud raamotsuse artiklis 3.


4      Need on toodud raamotsuse artiklites 4 ja 4a.