Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 11. märtsil 2021 – GM versus Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság jt
(kohtuasi C-159/21)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Fővárosi Törvényszék
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: GM
Vastustajad: Országos Idegenrendészeti Főigazgatóság, Alkotmányvédelmi Hivatal, Terrorelhárítási Központ
Eelotsuse küsimused
1. Kas varjupaigamenetluste direktiivi1 artikli 11 lõiget 2, artikli 12 lõike 1 punkti d ja lõiget 2, artikli 23 lõike 1 punkti b ja artikli 45 lõikeid 1 ja 3–5 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47 arvestades tõlgendada nii, et need nõuavad, et selle direktiivi artikli 23 lõikes 1 loetletud erandi korral seoses riigi julgeoleku põhjusega peavad liikmesriigi asutus, kes on vastu võtnud rahvusvahelise kaitse seisundi andmisest keeldumise või selle seisundi äravõtmise otsuse riigi julgeoleku põhjusel, ja spetsialiseerunud asutus, kes on määranud konfidentsiaalsuse, jälgima, et taotlejale, täiendava kaitse saanud pagulasele või välismaalasele või tema seaduslikule esindajale oleks igal juhul tagatud õigus tutvuda vähemalt teabe või konfidentsiaalsete või salastatud andmetega, mille alusel on tehtud sellel põhjusel põhinev otsus, sisuga, ja õigus kasutada seda teavet või neid andmeid otsusega seotud menetluses, juhul kui vastutav ametiasutus väidab, et see teabe edastamine oleks vastuolus riigi julgeoleku põhjusega?
2. Kui vastus on jaatav, siis mida tuleb varjupaigamenetluste direktiivi artikli 23 lõike 1 punkti b kohaldamisel harta artikleid 41 ja 47 arvestades täpselt mõista selle otsuse aluseks olevate konfidentsiaalsete põhjenduste „sisu“ all?
3. Kas varjupaigatingimuste direktiivi2 artikli 14 lõike 4 punkti a ja artikli 17 lõike 1 punkti d ning varjupaigamenetluste direktiivi artikli 45 lõike 1 punkti a ja lõikeid 3–4 ning selle direktiivi põhjendust 49 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt otsustatakse täiendava kaitse saanud pagulase või välismaalase staatuse äravõtmine või andmata jätmine põhjendamata otsuse alusel, mis põhineb automaatsel lähtumisel spetsialiseerunud asutuse siduvast ja imperatiivsest arvamusest, mis ei ole samuti põhjendatud, ja piirdub ainult sellega, et määrab kindlaks, et esineb oht riigi julgeolekule?
4. Kas varjupaigamenetluste direktiivi põhjendusi 20 ja 34 ning artiklit 4 ja artikli 10 lõiget 2 ja lõike 3 punkti d, samuti varjupaigatingimuste direktiivi artikli 14 [lõike] 4 punkti a ja artikli 17 [lõike 1] punkti d tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt see spetsialiseerunud asutus vaatab välistamise aluse läbi ja teeb menetluses sisulise otsuse, mis ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi ja varjupaigatingimuste direktiivi materiaalõigusnormidega ja menetlusnormidega?
5. Kas varjupaigatingimuste direktiivi artikli 17 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus välistamise alus, mis põhineb asjaoludel või süütegudel, mis olid teada juba enne pagulasseisundi andmise kohtuotsuse või lõpliku otsuse tegemist, kuid mis ei õigusta välistamise alust seoses pagulaseks tunnistamise ega täiendava kaitse andmisega?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).