Liidetud kohtuasjad T‑22/13 ja T‑23/13

(avaldamine väljavõtetena)

Senz Technologies BV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, mis kujutab vihmavarje – Kehtetuse alus – Varasema disainilahenduse avalikustamine – Varasem disainilahendus, mis seisneb Ameerika patendis – Asjaomase sektori ringkonnad – Asjatundjast kasutaja – Asjatundjast kasutaja tähelepanelikkuse aste – Moekaup – Autori vabadusaste – Eristatavus – Erinev üldmulje – Kehtetuks tunnistamise taotlus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 21. mai 2015

1.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Avalikustamine – Erand – Faktilised asjaolud, millest asjaomase sektori ringkondadel ei olnud mõistliku ootuse kohaselt võimalik teada saada – Sündmused, mis leidsid aset väljaspool liidu territooriumi – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 7 lõige 1)

2.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Avalikustamine – Varasem disainilahendus, mida ei ole kunagi toodetud – Mõju – Tingimused

(nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 7 lõige 1)

1.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 7 lõikest 1 ilmneb, et disainilahendus loetakse avalikustatuks, kui avalikustamisele viitav pool on tõendanud avalikustamise asjaolud. Nimetatud eelduse kummutamiseks peab avalikustamise vaidlustav pool õiguslikult piisavalt tõendama, et mõistliku ootuse kohaselt võisid käsitletava juhtumi asjaolud takistada seda, et asjaomase sektori ringkonnad on tavapärase majandustegevuse käigus kõnealused asjaolud teada saanud.

Määruse nr 6/2002artikli 7 lõikes 1 ette nähtud eeldust kohaldatakse pealegi avalikustamise asjaolude asetleidmise kohast sõltumata, sest selle artikli esimesest lausest tuleneb, et ei ole nõutav, et need avalikustamise asjaolud, mille esinemisel loetakse selle määruse artiklite 5 ja 6 kohaldamisel disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, peavad olema aset leidnud liidu territooriumil.

Küsimus, kas asjaomase sektori ringkondadesse kuuluvad isikud võisid mõistliku ootuse kohaselt teada sündmustest, mis leidsid aset väljaspool liidu territooriumi, on faktiküsimus, mille vastus sõltub konkreetse kohtuasja eriomaste asjaolude alusel antud hinnangust.

Nimetatud hinnangu andmiseks tuleb uurida küsimust, kas nende faktiliste asjaolude alusel, mille peab esitama avalikustamise vaidlustanud pool, saab tuvastada selle, et neil ringkondadel ei olnud tegelikult võimalik saada teada avalikustamise asjaoludest, võttes samas arvesse mida neilt ringkondadelt võib varasemate kunstiliste lahenduste tundmise osas mõistlikult oodata. Need faktilised asjaolud võivad näiteks puudutada asjaomase ringkonna kooseisu, pädevust, tavasid ja kombeid, nende tegevuse ulatust, nende osalemist disainilahenduste esitlustel, asjaomase disainilahenduse sellised omadusi nagu näiteks nende seotust muu kauba või sektoritega, ning selle kauba omadusi, kuhu disainilahendus on integreeritud, ja muu hulgas asjaomase kauba tehnilisuse taset. Igal juhul ei saa disainilahendust pidada tavapärases majandustegevuses tuntuks, kui asjaomase sektori ringkonnad võivad sellest teada saada üksnes juhuslikult.

(vt punktid 26–29)

2.      Määruse nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 7 lõige 1 ei nõua sugugi, et varasemat disainilahendust oleks kasutatud kauba tootmise või turustamise eesmärgil.

Sellegipoolest on asjaolu, et disainilahendust ei ole kunagi tootes kasutatud, oluline üksnes juhul, kui on tõendatud, et asjaomase sektori ringkonnad ei tutvu tavaliselt patendiregistritega või kui asjaomase sektori ringkonnad ei omista üldiselt mingit tähtsust patentidele. Sellistel eeldustel võib argument, et varasema patendiga kaitstud tooteid ei turustata hõlpsasti muuta väheusutavaks asjaolu, et asjaomase sektori ringkonnad oleksid võinud varasemast patendist saada teada muude teabevahendite kaudu.

(vt punktid 36 ja 37)