Kohtuasi T‑777/19
Coopérative des artisans pêcheurs associés (CAPA) Sarl jt
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2021. aasta otsus
Riigiabi – Üksikabi avamere tuuleparkide käitamiseks – Kohustus osta elektrienergiat turuhinnast kõrgema hinnaga – Esialgne uurimismenetlus – Otsus mitte esitada vastuväiteid – Tühistamishagi – Määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkt h – Huvitatud poole staatus – Kalandusettevõtjad – Tuuleparkide rajamine püügipiirkondades – Konkurentsisuhe – Puudumine – Vaidlusaluse abi andmisega kalandusettevõtjate huvide kahjustamise oht – Puudumine – Otsese ja isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Tingimused – Huvitatud poole staatuse puudumine – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 1 punkt h)
(vt punktid 58–62, 65, 66, 82, 113, 115, 116)
2. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuv isik – Mõiste – Ettevõtja, kes ei ole abisaajaga otseses konkurentsisuhtes – Selle ettevõtja vajadus tõendada abi konkreetset mõju tema olukorrale
(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 1 punkt h)
(vt punktid 63, 64, 71–73, 83–87, 89)
3. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuv isik – Mõiste – Kalandusettevõtjad, kes tuginevad abi saanud avamere tuuleparkide käitamise negatiivsele mõjule samaaegsele püügitegevusele – Sama „tooraine“ kasutamise puudumine – Konkurentsisuhte puudumine – Tuuleparkide rajamise ja avaliku mereruumi haldamise otsustest tulenev mõju – Abi andmise mehhanismi ja nimetatud mõju vahelise seose puudumine – Kõnealuse abi andmisega kalandusettevõtjate huvide konkreetse kahjustamise ohu puudumine – Huvitatud poole staatuse puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 2; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 1 punkt h)
(vt punktid 74–81, 90–97)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Õigus esitada hagi – Kumulatiivsed tingimused – Hagi vastuvõetamatus neist tingimustest kas või ühe täitmata jätmisel
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
(vt punkt 112)
Kokkuvõte
Tegevusabist toetust saanud avamere tuulepargid: Üldkohus jättis ühistu ja laevaomanike esitatud hagi komisjoni otsuse peale mitte esitada vastuväited rahuldamata
Üldkohus täpsustas mõiste „huvitatud pool“ ulatust ja leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et vaidlusalusel abil võib olla nende olukorrale konkreetne mõju
Aastatel 2011 ja 2013 kuulutas Prantsusmaa välja hankemenetlused esimeste Prantsusmaal käitatavate avamere tuuleparkide ehitamiseks. Kuus kõnealust projekti, mille eeldatav käitamisaeg on 25 aastat, asuvad kalapüügiks kasutatavatel merealadel.
Kõnealused projektid saavad toetust kohustuse kaudu osta elektrit turuhinnast kõrgema tariifiga, kusjuures lisakulud hüvitab täies ulatuses riik.
Euroopa Komisjon leidis 26. juuli 2019. aasta otsuses(1) (edaspidi „vaidlustatud otsus“), et need toetused kujutavad endast siseturuga kokkusobivat riigiabi(2) (edaspidi „vaidlusalune abi“). Seetõttu otsustas ta vastuväiteid mitte esitada.
Äriühing Coopérative des artisans pêcheurs associés (CAPA), kelle liikmeks on kalurid, ja kümme kalandusettevõtjat või laevaomanikku (edaspidi „hagi esitanud kalurid“) esitasid Üldkohtule vaidlustatud otsuse tühistamiseks hagi. Üldkohtu üheksas koda laiendatud koosseisus jättis hagi siiski vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning leidis, et hagejatel ei ole õigust vaidlustatud otsuse peale hagi esitada.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt meenutas Üldkohus, et vaidlustatud otsuseks on otsus mitte esitada vaidlusaluse abi suhtes vastuväiteid, millega komisjon keeldus kaudselt, kuid kindlalt ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamisest. Kuna selle otsuse tõttu ei saa „huvitatud pooled“(3) esitada asjaomase abi ametlikus uurimismenetluses oma seisukohti, on neil õigus vaidlustada see otsus liidu kohtus, kuna see rikub nende menetlusõigusi. Selleks, et isikut, ettevõtjat või ettevõtjate ühendust saaks kvalifitseerida „huvitatud pooleks“, peab ta õiguslikult piisavalt tõendama, et abil võib olla tema olukorrale konkreetne mõju.
Hagi esitanud kalurite kvalifitseerimise kohta „huvitatud poolteks“, kellel on õigus vaidlustatud otsuse peale hagi esitada, tõdes Üldkohus, et hagi esitamise õiguse põhjendamiseks tuginevad hagejad ühelt poolt kaudse konkurentsisuhte olemasolule nende tegevuse ja vaidlusaluse abi saajate tegevuse vahel ning teiselt poolt igal juhul ohule, et sellel abil on nende olukorrale konkreetne mõju.
Mis puudutab kaudset konkurentsisuhet, millele kalurid viitavad, siis märkis Üldkohus, et hagejad ei saa väita, et nende tootmisprotsess eeldab sama „tooraine“ kasutamist, mida kasutavad tuuleparkide käitajad. Nimelt tähistab väljend „tooraine“ tavatähenduses töötlemata loodusvara või toodet, mida kasutatakse sisendina kauba tootmisprotsessis. Konkreetsel juhul ei kujuta juurdepääs avaliku mereruumi alale, mida kasutavad nii kalurid kui avamere tuuleparkide käitajad, endast nende vastava majandustegevuse „toorainet“, vaid selleks on seal leiduvad loodusvarad, milleks on ühelt poolt kalavarud ja teiselt poolt tuule kineetiline energia. Kuna need varad on aga eraldiseisvad, siis hagi esitanud kalurid tuuleparkide käitajatega nende kasutamisel ei konkureeri.
Seega järeldas Üldkohus, et hagi esitanud kalureid ei saa pidada huvitatud pooleks, kellel on õigus esitada vaidlustatud otsuse peale hagi väidetava kaudse konkurentsisuhte alusel vaidlusaluse abi saajatega.
Mis puudutab viidatud ohtu, et vaidlusalusel abil on hagi esitanud kalurite olukorrale konkreetne mõju, siis analüüsis Üldkohus järgmisena seda, kas tuuleparkide käitamise eeldatavat negatiivset mõju nende ümbruskonnale, eelkõige samaaegsele püügitegevusele, merekeskkonnale ja kalavarudele, võib pidada vaidlusaluse abi andmise konkreetseks mõjuks asjaomaste kalandusettevõtjate olukorrale.
Sellega seoses rõhutas Üldkohus, et kuigi põhimõtteliselt ei saa välistada, et abi mõjutab konkreetselt kolmandate isikute huve mõju tõttu, mida abi saanud rajatis oma ümbruskonnale ja eelkõige muudele lähiümbruse tegevustele avaldab, peavad kolmandad isikud selleks, et neid saaks kvalifitseerida huvitatud poolteks, õiguslikult piisavalt tõendama, et sellise konkreetse mõju oht on olemas. Lisaks ei piisa selleks niisuguse mõju olemasolu tõendamisest, vaid tuleb veel tõendada, et selline mõju tuleneb abist endast. Hagi esitanud kalurid ei ole seda tõendanud.
Nimelt on kõnealuste projektide väidetav mõju hagi esitanud kalurite tegevusele lahutamatult seotud ühelt poolt energiavarude kasutamise poliitika raames Prantsuse ametiasutuste tehtud otsustega kõnealuste projektide elluviimise kohta asjaomastel aladel ning teiselt poolt avalikku mereruumi käsitlevate normide ja kõnealustele projektidele kohaldatavate tehniliste meetmetega. Kui ametiasutuste otsus anda nende projektide käitajatele riigi kantava ostukohustuse kujul abi annab neile subsideerimata elektri tootjatega võrreldes eelise, ei mõjuta see iseenesest hagi esitanud kalurite majandustulemusi.
Eeltoodut arvestades järeldas Üldkohus, et vaidlusalust abi ei saa iseenesest pidada selliseks, millel võib olla hagi esitanud kalurite olukorrale konkreetne mõju, mistõttu ei saa neil tekkida sel alusel õigust esitada vaidlustatud otsuse peale hagi.
Lõpuks märkis Üldkohus äriühingu Coopérative des artisans pêcheurs associés (CAPA) „huvitatud pooleks“ kvalifitseerimise kohta, et selle äriühingu tegevus, kelle liikmeskonna moodustavad kalurid, sõltub tema liikmete majandusotsustest, mitte vaidlusaluse abi maksmisest. Sellest järeldub, et oht, et vaidlusalusel abil on selle äriühingu olukorrale konkreetne mõju, ei ole igal juhul tõendatud ning teda ei saa samuti pidada huvitatud pooleks.