Euroopa Kohtu (suurkoda) 29. juuli 2019. aasta otsus (Cour constitutionnelle’i eelotsusetaotlus - Belgia) – Inter-Environnement Wallonie ASBL, Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen ASBL versus Conseil des ministres
(kohtuasi C-411/17)1
(Eelotsusetaotlus – Keskkond – Espoo konventsioon – Århusi konventsioon – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 6 lõige 3 – Mõiste „projekt“ – Alale avaldatava keskkonnamõju hindamine – Artikli 6 lõige 4 – Mõiste „üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ – Loodusliku linnustiku kaitse – Direktiiv 2009/147/EÜ – Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 2011/92/EL – Artikli 1 lõike 2 punkt a – Mõiste „projekt“ – Artikli 2 lõige 1 – Artikli 4 lõige 1 – Keskkonnamõju hindamine – Artikli 2 lõige 4 – Erand hindamisest – Tuumaenergia kasutamise järkjärguline lõpetamine – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad esiteks ette suletud tuumaelektrijaama tööstusliku elektritootmise taaskäivitamise ligi kümneks aastaks, millega lükatakse algselt riigi seadusandja poolt ette nähtud tuumajaama deaktiveerimise ja tema tegevuse lõpetamise tähtaeg edasi kümne aasta võrra, ning teiseks lükatakse seadusandja poolt algselt ette nähtud tähtaeg tegutseva tuumajaama deaktiveerimiseks ja tööstusliku elektritootmise lõpetamiseks samuti kümne aasta võrra edasi – Keskkonnamõju hindamise puudumine)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour constitutionnelle
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Inter-Environnement Wallonie ASBL, Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen ASBL
Vastustaja: Conseil des ministres
Menetluses osales : Electrabel SA
Resolutsioon
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a esimest taanet, artikli 2 lõiget 1 ja artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et suletud tuumaelektrijaama tööstusliku elektritootmise taaskäivitamine ligi kümneks aastaks, mille tulemusel lükatakse riigi seadusandja poolt algselt ette nähtud kuupäev jaama deaktiveerimiseks ja tema tegevuse lõpetamiseks kümne aasta võrra edasi ning ka seadusandja poolt algselt ette nähtud kuupäev tegutseva tuumaelektrijaama deaktiveerimiseks ja tööstusliku elektritootmise lõpetamiseks lükatakse kümne aasta võrra edasi – meetmed, millega kaasnevad objekte füüsiliselt muutvad tuumaelektrijaamade renoveerimistööd –, on direktiivi tähenduses „projekt“, mille suhtes tuleb üldjuhul ja sõltuvalt kontrollist, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab läbi viima, korraldada enne nende meetmete vastuvõtmist keskkonnamõju hindamine. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et nende meetmete elluviimisega kaasneb hilisemate aktide vastuvõtmine, nagu ühe tuumaelektrijaama puhul uue individuaalse loa väljastamine tööstuslikuks elektritootmiseks. Enne nende meetmete vastuvõtmist tuleb hinnata ka meetmetega lahutamatult seotud tööde keskkonnamõju, kui – ja seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – tööde laad ja nende võimalik keskkonnamõju on selles staadiumis piisavalt identifitseeritavad.
2. Direktiivi 2011/92 artikli 2 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigil sellise projekti puhul, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, teha elektrivarustuskindluse tagamiseks erandi keskkonnamõju hindamisest üksnes siis, kui liikmesriik tõendab, et oht elektrivarustuskindlusele on mõistlikult tõenäoline ja projekt on kiireloomuline, millega võib põhjendada keskkonnamõju hindamise puudumist, tingimusel et järgitakse selle direktiivi artikli 2 lõike 4 teise lõigu punktides a–c ette nähtud kohustusi. Selline erandi võimalus ei piira siiski kohustusi, mis on liikmesriigil direktiivi artikli 7 alusel.
3. Direktiivi 2011/92 artikli 1 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et selline riigisisene õigusakt, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, ei ole selle sätte tähenduses konkreetne riigisisene õigusakt, mis on direktiivi kohaldamisalast selle sätte alusel välja jäetud.
4. Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellised meetmed, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, kujutavad koos renoveerimistöödega ja kehtivate ohutusstandarditega vastavusse viimisega endast projekti, mille mõju asjaomastele kaitsealadele tuleb asjakohaselt hinnata. Neid meetmeid tuleb niimoodi hinnata enne seda, kui seadusandja need vastu võtab. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et nende meetmete elluviimisega kaasneb hilisemate aktide vastuvõtmine, nagu ühe tuumaelektrijaama puhul uue individuaalse loa väljastamine tööstuslikuks elektritootmiseks. Enne nende meetmete vastuvõtmist tuleb hinnata ka meetmetega lahutamatult seotud tööde keskkonnamõju, kui – ja seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – tööde laad ja nende võimalik mõju kaitsealadele on selles staadiumis piisavalt identifitseeritavad.
5. Direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 4 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et eesmärk tagada igal ajal liikmesriigi elektrivarustuskindlus kujutab endast üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvat põhjust selle sätte tähenduses. Direktiivi artikli 6 lõike 4 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui kaitsealal, mida projekt võib mõjutada, esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe või esmatähtsaid liike – ja seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, saab üksnes vajadus kõrvaldada asjassepuutuva liikmesriigi tegelik ja tõsine elektrivarustuse katkemise oht kujutada sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas endast avaliku julgeolekuga seotud põhjust selle sätte tähenduses.
6. Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus võib, kui riigisisene õigus seda lubab, säilitada erandkorras selliste meetmete toime, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ja mis võeti vastu direktiivist 2011/92 ja direktiivist 92/43 tulenevaid kohustusi eirates, kui nende toime säilitamine on põhjendatud ülekaalukatel põhjustel, mis on seotud vajadusega kõrvaldada tegelik ja tõsine asjassepuutuva liikmesriigi elektrivarustuse katkemise oht, mida ei saa muude ja alternatiivsete vahenditega eeskätt siseturu raames kõrvaldada. Selline toime säilitamine võib hõlmata üksnes ajavahemikku, mis on hädavajalik õigusvastasuse kõrvaldamiseks.
____________
1 ELT C 300, 11.9.2017.