Kohtuasi T‑318/03

Atomic Austria GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk ATOMIC BLITZ – Siseriiklike sõnamärkide ATOMIC omaniku vastulause – Tõend varasema kaubamärgi registreerimise pikendamise kohta – Siseturu Ühtlustamise Ameti analüüsi ulatus – Vastulause tagasilükkamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Esitatud väidete uurimine piiratud ulatuses – Ühtlustamisameti hinnang esitatud faktide tõesusele ja esitatud tõendite kaalukusele – Ulatus – Kaitseõiguse tagamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Esitatud väidete uurimine piiratud ulatuses – Vastulause esitaja varasema õiguse olemasolu tõendamiseks mõeldud tõendite kohustuslik vorm – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Võistlevuse põhimõte – Mõju – Piirid

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 1)

1.      Kuigi määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõike 1 lõpuosast tuleneb, et registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes peab ühenduse kaubamärgi registreerimisele vastulause esitanud pool tõendama vastulause aluseks oleva varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu ning vajadusel selle kaubamärgi kaitse ulatust, peab Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kontrollima, kas esitatud registreerimise keeldumispõhjuse kohaldamise tingimused on täidetud. Selles osas tuleb hinnata esitatud faktide tõesust ning poolte esitatud tõendite kaalukust.

Ühtlustamisamet võib olla kohustatud arvestama selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus on kaitstud vastulause aluseks olev varasem kaubamärk. Sel juhul peab ta omal algatusel ja vahenditega, mis talle tunduvad sel eesmärgil kohased, selgitama asjaomase liikmesriigi siseriiklikku õigust, kui selline teave on vajalik asjasse puutuva registreerimisest keeldumise aluse kohaldamise tingimuse seisukohalt, eelkõige esitatud faktide tõesuse või tõendite kaalukuse osas. Ühtlustamisameti kontrolli faktilise aluse piiramine ei välista, et ühtlustamisamet ei võiks vastulausemenetluse poolte selgelt esitatud faktide kõrval arvesse võtta üldtuntud fakte, s.o fakte, mis on kõigile teada või mida võib teada saada üldiselt kättesaadavatest allikatest. Samuti võib ühtlustamisamet juhul, kui ta peab seda vajalikuks, kutsuda pooli üles selgitama selle siseriikliku õiguse teatavaid kindlaid aspekte. Huvitatud pool ei pea siiski omal algatusel esitama üldist teavet asjaomase liikmesriigi kehtiva intellektuaalse omandi õiguse kohta.

Ühtlustamisametile esitatud faktide ja tõendite hindamine peab toimuma vastulausemenetluse poolte kaitseõigust ja õiglase menetluse põhimõtet arvestades. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja kahtleb vastulause esitaja poolt varasema õiguse olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentide kaalukuses või lisaks ka selle õiguse ulatuses, võib ta neid kahtlusi väljendada menetluse käigus ühtlustamisametis, kes peab asjaomaseid tähelepanekuid hoolega analüüsima. Ühtlustamisamet ei saa siiski jätta esitatud faktidele ja tõenditele lõplikku hinnangut andmata, väites, et vastulause esitaja peab talle omal algatusel esitama üksikasjaliku teabe kujul tõendeid selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohta, kus on kaitstud vastulause aluseks olev varasem kaubamärk.

(vt punktid 33–38)

2.      Ei määruses nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ega määruses nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, ei ole täpsustatud nende tõendite kohustuslikku vormi, mida vastulause esitaja peab esitama oma varasema õiguse olemasolu tõendamiseks. Sellest järeldub, et ühelt poolt võib vastulause esitaja vabalt valida tõendi, mida ta peab vajalikuks oma vastulause toetuseks Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitada, ning ühtlustamisamet peab teiselt poolt analüüsima kõiki esitatud tõendeid, et tuvastada, kas need tegelikult tõendavad varasema kaubamärgi registreerimist või taotlust, ilma et tal oleks õigust teatud liiki tõend kohe alguses tagasi lükata põhjendusel, et seda liiki tõend ei ole oma vormi tõttu vastuvõetav. Seda järeldust toetavad liikmesriikide halduspraktika vahel esinevad erinevused. Kui ühtlustamisametil oleks lubatud kehtestada tingimusi esitatavate tõendite liikide kohta, oleks selle tagajärjeks see, et teatud juhtudel oleks selliste tõendite esitamine poolte jaoks võimatu.

(vt punktid 39–41)

3.      Kuigi ühenduse kaubamärgi registreerimise suhtes algatatud vastulausemenetluses nõuab võistlevuse põhimõte, et vastulausemenetluse teisele poolele peab olema tagatud võimalus tutvuda hageja esitatud tõenditega kohtumenetluse keeles, ei saa seda siiski tõlgendada selliselt, et tal peaks olema võimalik ainuüksi nende tõendite alusel selgitada varasema kaubamärgi olemasolu, ilma et see pool toetuks nõustajate abile või üldiselt kättesaadavatele teabeallikatele, mis ei kuulu esitatud tõendite hulka.

(vt punkt 51)