Language of document : ECLI:EU:C:2018:131

Kohtuasi C46/17

Hubertus John

versus

Freie Hansestadt Bremen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesarbeitsgericht Bremen)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 1999/70/EÜ – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Järjestikused tähtajalised töölepingud – Klausli 5 punkt 1 – Meetmed, mille eesmärk on vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 6 lõige 1 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Liikmesriigi õigusnorm, mis annab võimaluse lükata töösuhte lõppemine töötaja jõudmisel üldisesse pensioniikka edasi ainult seetõttu, et töötaja omandab õiguse vanaduspensionile

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kuues koda) 28. veebruari 2018. aasta otsus

1.        Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78 – Vanuse alusel diskrimineerimise keeld – Riigisisene õigusnorm, millega töösuhte lõppemise kuupäeva edasilükkamine töötaja puhul, kes on jõudnud seaduses ette nähtud vanaduspensioniikka, on seatud sõltuvusse tööandja nõusolekust, mis on antud tähtajaliselt – Lubatavus

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 2)

2.        Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Kohaldamisala – Riigisisestes õigusnormides või praktikas määratletud tööleping või suhe – Töölepingute automaatne lõppemine pensioniikka jõudmisel –Välistamine

(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa)

3.        Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70 – Meetmed, mille eesmärk on ennetada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvituslikku kasutamist – Selliste lepingute uuendamist õigustavad objektiivsed alused – Riigisisene õigusnorm, mis annab võimaluse lükata töösuhte lõppemine töötaja jõudmisel üldisesse pensioniikka edasi ainult seetõttu, et töötaja omandab õiguse vanaduspensionile – Lubatavus

(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 punkt 1)

1.      Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas käsitletav liikmesriigi õigusnorm, millega töösuhte lõppemise kuupäeva edasilükkamine töötaja puhul, kes on jõudnud seaduses ette nähtud vanaduspensioniikka, on seatud sõltuvusse tööandja nõusolekust, mis on antud tähtajaliselt.

Saksamaa valitsus on seisukohal, et võttes vastu põhikohtuasjas käsitletava sätte, tahtis liikmesriigi seadusandja kooskõlas tööturu osapoolte soovidega kehtestada paindliku ja õiguslikult kindla võimaluse säilitada vajaduse korral ja teatud tingimustel töösuhe pärast üldisesse pensioniikka jõudmist.

Seda tõlgendust toetab eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle arvates võib põhikohtuasjas käsitletavat sätet mõista nii, et see võimaldab teha erandi töölepingu automaatse lõppemise põhimõttest, kui töötaja on jõudnud üldisesse pensioniikka. Nimelt võib erinevalt töötajatest, kes on nooremad, anda töötajale, kes on jõudnud üldisesse pensioniikka, valida, kas pikendada töösuhet või täiesti töötamine lõpetada.

Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et asjaomase töölepingu pooled võivad töösuhte lõppemise kuupäeva lisatingimusi kehtestamata ja ajaliste piiranguteta korduvalt edasi lükata. Sellised asjaolud vastupidi tugevdavad selle sätte positiivset või soodsat olemust, kuna tegemist on sellise töösuhte jätkumise viisiga, mis igal juhul ei saa toimuda ilma lepingu mõlema poole töösuhte kestel saavutatava kokkuleppeta.

(vt punktid 28–30, 33 ja resolutsiooni punkt 1)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 37 ja 42–44)

3.      Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisatud 18. märtsi 1999. aasta raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas käsitletav liikmesriigi õigusnorm, mis annab lisatingimusi kehtestamata ja ajaliste piiranguteta töölepingu pooltele võimaluse kokkuleppel lükata töösuhte lõppemise kuupäev edasi töötaja jõudmisel üldisesse pensioniikka – töösuhte kehtivuse ajal korduvalt sõlmitavate lepingutega – ainult seetõttu, et töötaja omandab üldisesse pensioniikka jõudmisel õiguse vanaduspensionile.

Käesolevas asjas tuleb täheldada, et raamkokkuleppe klausli 5 punkti 1 alapunkti a tähenduses mõistega „objektiivsed alused“ peetakse silmas täpseid ja konkreetseid asjaolusid, mis iseloomustavad kindlaksmääratud tegevust ning mis sellest lähtuvalt õigustavad järjestikuste tähtajalise töölepingute kasutamist selles konkreetses olukorras. Sellised asjaolud võivad tuleneda eelkõige tööülesannete eripärast, mille täitmiseks asjassepuutuvad lepingud on sõlmitud, ning nimetatud tööülesannete olemuslikest joontest, või kui see on asjakohane, siis liikmesriigi sotsiaalpoliitika õigustatud eesmärgi saavutamise vajadustest (26. jaanuari 2012. aasta kohtuotsus Kücük, C‑586/10, EU:C:2012:39, punkt 27).

Siinkohal tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates erineb töötaja, kes on jõudnud üldisesse ikka seadusjärgse vanaduspensioni saamiseks, teistest töötajatest mitte ainult sotsiaalkaitse saamise poolest, vaid ka seetõttu, et ta on põhimõtteliselt oma tööelu lõpus ning tal ei ole seega oma töölepingu tähtajalisust silmas pidades võimalust saada tähtajatut lepingut.

Nagu juba on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 29, võib põhikohtuasjas käsitletavat sätet mõista lisaks nii, et see võimaldab teha erandi töölepingu automaatse lõppemise põhimõttest, kui töötaja on jõudnud üldisesse pensioniikka.

Pealegi ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et selle sätte kohaselt eeldab töösuhte lõppemise kuupäeva edasilükkamine, et töösuhte ajal on tegelikult sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt olemasolevat töösuhet jätkatakse ilma igasuguse ajalise katkestuseta ja mille järgi ülejäänud lepingutingimused kuidagi ei muutu. Sellised piirangud annavad asjaomasele töötajale tagatise, et esialgsed lepingutingimused kehtivad edasi, säilitades samas õiguse saada vanaduspensioni.

(vt punktid 53–57 ja resolutsiooni punkt 2)