Kohtuasi T‑614/13

Romonta GmbH

versus

Euroopa Komisjon

Keskkond – Direktiiv 2003/87/EÜ – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Üleminekueeskirjad tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks alates aastast 2013 – Otsus 2011/278/EL – Saksamaa esitatud rakendusmeetmed – Klausel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused – Kutse- ja ettevõtlusvabadus – Õigus omandile – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (viies koda), 26. september 2014

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Liikmesriikidele adresseeritud komisjoni otsus, mis puudutab kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamist – Kõigi nende tegurite lõplik kindlaksmääramine, mida rakendusmeetmetes tuleb arvesse võtta – Puhtautomaatne rakendamine – Liikmesriikide kaalutlusruum – Puudumine

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artikkel 11; komisjoni otsus 2013/448)

2.      Keskkond – Õhusaaste – Direktiiv 2003/87 – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Tasuta saastekvootide eraldamise üleminekueeskirjad – Ühtlustatud eraldamise reeglite ammendavus – Komisjoni kaalutlusõigus – Puudumine – Komisjoni otsus, milles keeldutakse saastekvootide eraldamise lubamisest klausli alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused – Proportsionaalsuse põhimõtte ja põhiõiguste rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artiklid 10a ja 11; komisjoni otsus 2011/278, artikkel 10 ja artikli 15 lõige 3 ning komisjoni otsus 2013/448)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Vääramatu jõud – Mõiste – Isiku tahtest sõltumatud ebatavalised ja ettenägematud asjaolud, mille tagajärgi ei olnud kogu rakendatud hoolsusele vaatamata võimalik vältida – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi laienemine ettevõtjale – Maksejõuetuks muutumise oht – Vääramatu jõu puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87; komisjoni otsus 2013/448)

4.      Keskkond – Õhusaaste – Direktiiv 2003/87 – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Tasuta saastekvootide eraldamise üleminekueeskirjad – Klausli puudumine juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused – Põhiõiguste rikkumine– Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 15–17; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artiklid 10a ja 11; komisjoni otsus 2011/278)

5.      Keskkond – Õhusaaste – Direktiiv 2003/87 – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Tasuta saastekvootide eraldamise üleminekueeskirjad – Klausli puudumine juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artiklid 10a ja 11; komisjoni otsus 2011/278)

6.      Keskkond – Õhusaaste – Direktiiv 2003/87 – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Tasuta saastekvootide eraldamise üleminekueeskirjad – Ühtlustatud eraldamise reeglite ammendavus – Eraldamine siseriikliku normi alusel, mis läheb kaugemale ühtlustatud reeglitest – Vastuolu – Komisjoni otsus, milles keeldutakse saastekvootide eraldamise lubamisest klausli alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused – Subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87, artiklid 10a ja 11; komisjoni otsus 2011/278)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29–37)

2.      Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaselt toimub saastekvootide tasuta eraldamine ammendavate reeglite alusel, mis on sätestatud otsuses 2011/278, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks.

Seega komisjoni otsus, kas ta keeldub või mitte saastekvootide tasuta eraldamisest teatud käitisele, sõltub ainult sellest, kas kõnealuse liikmesriigi poolt käitisele eraldatud saastekvoodid on arvutatud välja kooskõlas nende reeglitega. Komisjonil ei ole selles küsimuses kaalutlusõigust ja tal ei ole muu hulgas õigust saastekvootide tasuta eraldamist lubada klausli alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused. Seetõttu ei riku komisjon, kes sellisel juhul saastekvootide eraldamist ei luba, proportsionaalsuse põhimõtet või asjassepuutuva käitise käitaja põhiõigusi.

(vt punktid 44, 46 ja 47)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 48 ja 49)

4.      Otsus 2011/278, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, ei võimalda tasuta saastekvootide eraldamist klausli alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused. Selle klausli puudumine riivab niisugustes raskustes ettevõtjate kutse- ja ettevõtlusvabadust ning õigust omandile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 15−17.

Kuid nende põhiõiguste suhtes seatud piirangud ei kahjusta nende olemust. Lisaks vastab otsusega 2011/278 kehtestatud süsteem tegelikult keskkonnakaitse üldisele huvile ja võtab arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taset, mida peetakse teaduslikult vajalikuks tõsiste kliimamuutuste vältimiseks. Seetõttu arvestades, et see otsus ei ole klausli puudumise tõttu juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused, ilmselgelt ebasobiv võrreldes saavutatavate eesmärkidega, ei ole ka põhiõiguste riive käsitatav nende õiguste rikkumisena.

(vt punktid 58, 59, 61, 67 ja 73)

5.      Otsus 2011/278, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, ei ole kitsas mõttes ilmselgelt proportsionaalne seetõttu, et see ei luba saastekvootide tasuta eraldamist klausli alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused. Kui puuduvad tõendid, mis lubaksid järeldada, et lisaks riskile, mis esineb turumajanduse tingimustes, on otsuses 2011/278 ette nähtud saastekvootide eraldamise reeglite kohaldamise tõttu ohus käitiste just selliste käitajate eksistents, kellele kohaldatakse saastekvootidega kauplemise süsteemi, ei võimalda see, et nimetatud otsus ei näe ette klauslit selleks, et vältida olukordi, kus mõne ettevõtja edasi tegutsemine on ohus majanduslike ja rahaliste raskuste tõttu, mis tulenevad konkreetselt tema juhtimisest, järeldada, et see otsus on ilmselgelt ebaproportsionaalne kitsas tähenduses.

Nimelt oleks niisuguse klausli kehtestamist raske ühildada saastaja maksab põhimõttega, mille näeb keskkonnakaitse alal ette ELTL artikli 191 lõige 2. Lisaks, isegi kui see klausel puudub, ei saa liidu seadusandja poolt kehtestatud üleminekusüsteem vältida teatud olukordades nende käitiste majanduslikke raskusi, mis kuuluvad sektorisse, mille puhul esineb märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. See ei sea aga komisjonile kohustust tagada igale üksikule ettevõtjale minimaalset tootmist tema enda rentaablus- ja arengukriteeriumide alusel.

Liiatigi sõltub lõpuks keskkonnale tulenev kasu sellest, kui rangelt kinnitatakse eraldatavate kvootide kogumaht, mis on saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaselt lubatud heitkoguste üldine piirmäär. Kui eksisteeriks klausel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused, oleksid käitiste käitajad vähem motiveeritud vähendama oma heitkoguseid majanduslike- või tehniliste kohanduste abil.

(vt punktid 79, 81, 83, 89 ja 91–93)

6.      Otsus 2011/278, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, määrab ammendavalt kindlaks tasuta saastekvootide eraldamise reeglid. Selline kogu liitu hõlmav täielik ühtlustamine eeldab, et need reeglid välistaksid kindlasti igasuguse tasuta eraldamise siseriiklike normide alusel.

Kuna nendel üldreeglitel on teatavatele käitistele juba loomult suurem mõju kui teistele, puudutavad need reeglid kõiki, sealhulgas ebatüüpilisi olukordi. Liidu ühtlustatud normidest ei saa liikmesriik ühepoolselt erandit teha.

Kuna ühtlustatud reeglid on liidu ainupädevuses, ei saa tugineda subsidiaarsuse põhimõttele niisuguse komisjoni otsuse peale kaevates, milles keeldutakse saastekvootide eraldamise lubamisest siseriikliku õiguse sätte alusel juhtumite kohta, mille puhul esinevad ülemäärased raskused.

(vt punktid 101 ja 103–105)