Kohtuasi T‑73/12

Einhell Germany AG jt

versus

Euroopa Komisjon

Dumping – Teatavate Hiinast pärit kompressorite import – Osaline keeldumine tasutud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmisest – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamine – Tühistamise mõju ajaline piiramine

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 18. novembri 2015. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite hiline esitamine – Tingimused

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 46 lõige 1 ja artikli 48 lõige 1)

2.      Kohtumenetlus – Üldkohtu menetlus – Poolte kaitsmine menetlusdokumentide väärkasutuse eest – Ulatus

(Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhend, artikli 5 lõige 6)

3.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Tingimus – Dumpinguvastaste tollimaksude kajastumine liidu esimese sõltumatu ostja edasimüügihindades – Analüüsimeetodi valik – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõige 9 ja artikli 11 lõige 10)

4.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Tingimused – Kohandamine – Kohaldamine omal algatusel

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõige 9)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Tingimus – Dumpinguvastaste tollimaksude kajastumine liidu esimese sõltumatu ostja edasimüügihindades – Tootekoodide kaupa võrdlemise meetod

(nõukogu määrus nr 1225/2009, põhjendus 20 ja artikli 11 lõige 10)

6.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tõlgendamine üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe 1994. aasta dumpinguvastase lepingu alusel – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Erand – Kitsas tõlgendamine

(Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamist käsitlev leping, „1994. aasta dumpinguvastane leping“, artiklid 2.4 ja 9.3.3; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 9 teine lõik ja artikli 11 lõige 10)

7.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Tingimus – Juhtumipõhine hindamine – Institutsioonide varasem või hilisem praktika – Mõju puudumine

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõige 10)

8.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Analüüsimeetodi valik – Kohustus kasutada sellist meetodit, mis on kooskõlas sellega, mida kasutatakse selle hindamisel, kuidas dumpinguvastased tollimaksud kajastuvad liidu esimese sõltumatu ostja edasimüügihindades

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõiked 9 ja 11 ning artikli 11 lõige 10)

9.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine – Tegeliku dumpingumarginaali arvutamine – Ekspordihinna kindlaksmääramine – Arvestusliku ekspordihinna kasutamine – Kohandamine – Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine – Selle tõendmaine, et nimetatud summa kajastub importija juures

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 11 lõige 10)

10.    Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Euroopa Kohtu kehtestatav piirang – Alusetult makstud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmisest keeldumise otsuse osaline tühistamine – Vajadus jätta otsuse mõju ajutiselt kehtima, et vältida kohustust maksta tagasi kõik hüvitatud summad – Puudumine

(ELTL artikkel 264)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26–28)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 36–38)

3.      Dumpingu valdkonnas ei ole dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikes 10 kehtestatud spetsiifilist meetodit, et hinnata, kas dumpinguvastased tollimaksud kajastuvad nõuetekohaselt liidu esimesele sõltumatule ostjale kehtestatud edasimüügihindades. Seoses sellega, hoolimata sellest, et dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikes 10 viidatakse kaks korda sama määruse artiklile 2, ei viita määrsõna „nõuetekohaselt“ uurimismeetodile või dumpinguvastase algmääruse artiklis 2 silmas peetud normile, vaid eesmärgile, et dumpinguvastased tollimaksud kajastuksid tootjast eksportijaga seotud äriühingute poolt esimese sõltumatu liidu ostja suhtes kehtestatud edasimüügihindades, s.o nimetatud äriühingute käitumise muutmisele pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, ehk lõppude-lõpuks esialgu kindlaksmääratud dumpingumarginaali ärajätmisele.

Kuna dumpinguvastases algmääruses ei ole kehtestatud meetodit, mille alusel tuleb kontrollida, kas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikes 10 kehtestatud tingimused on täidetud, eeldab erinevate meetodite valik keeruliste majanduslike olukordade hindamist. Järelikult on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus, kui ta valib selle meetodi, nii et liidu kohtul on selles osas ainult piiratud kohtuliku kontrolli kohustus.

(vt punktid 56 ja 66–70)

4.      Mis puutub dumpingu olemasolu tuvastamise hindamisel ekspordihinna kindlakstegemisse, siis dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 2 lõikest 9 nähtub, et institutsioonid võivad kahel juhul asuda seisukohale, et ekspordihind ei ole usaldusväärne, st juhul kui eksportija ja importija või kolmanda isiku vahel on koostööleping või kui eksportija ja importija või kolmanda isiku vahel on kompensatsioonileping. Muudel juhtudel peavad institutsioonid juhul, kui ekspordihind on olemas, dumpingu kindlakstegemisel sellele tuginema.

Juhul kui ekspordihind arvutatakse hinna alusel, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse, või mis tahes põhjendatud alusel, siis institutsioonid viivad vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 9 teisele ja kolmandale lõigule läbi omal algatusel kohandamise.

(vt punktid 58–60)

5.      Selleks et kindlaks teha, kas tasutud dumpinguvastased tollimaksud kajastuvad liidu esimese sõltumatu ostja edasimüügihindades vastavalt dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 10, ei kahjusta tootekoodide kaupa võrdluse meetodi kohaldamine vaatlusaluse toote ühtsust, kuna komisjon ei ole kindlaks määranud dumpingumarginaali tootekoodide kaupa, vaid ühtse dumpingumarginaali vaatlusaluse toote jaoks.

Seejärel, kuna vaatlusalune toode käesolevas asjas on kompleksne toode, mille erinevatel mudelitel on erinevad tehnilised omadused ja oluliselt erineda võivad hinnad, siis on tootekoodide kaupa võrdluse meetod, mis seisneb nende tootekoodide võrdlemises, millel on ühesugused tunnused ja edasimüügihind, sobivam, et hinnata vaatlusaluse toote edasimüügihinna muutumist esialgse uurimisperioodi ja tagasimaksmise uurimisperioodi vahel. Seevastu hindamismeetod, mis põhineb käibe kogukasvul, ei võimalda kindlaks teha, kas seotud importija tõepoolest muutis oma turukäitumist, või vastupidi kehtestas hinnapoliitika, mis lubab tal kompenseerida vähemmüüdud mudelid enammüüdud mudelitega, sekkudes nii marginaalide saavutamisse.

Lisaks tuleb dumpinguvastase algmääruse põhjenduse 20 ning artikli 11 lõike 10 grammatilise tõlgenduse kohaselt tasutud dumpinguvastaste tollimaksude kajastumist hinnata kõikide edasimüügihindade kaupa ning seega pigem tehingute kaupa võrdluse meetodil või vajaduse korral mudelite kaupa või tootekoodide kaupa võrdluse meetodil.

Selles kontekstis tootekoodide kaupa võrdluse meetodi kasutamine, kui seda tehakse sidusalt kõikides tagasimaksmise taotluste uurimise staadiumides, ei tähenda, et kehtestatakse täiendavad tingimused kõikide tasutud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmisele, vaid et dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikes 10 ette nähtud tingimusi kontrollitakse pigem individuaalsete tootekoodide kaupa, mitte vaatlusaluse toote kui terviku tasandil.

Asjaolu, et tootekoodide kaupa võrdluse meetodit ei ole dumpinguvastases algmääruses kusagil mainitud, ei tähenda aga, et see on ebaseaduslik või ilmselgelt ekslik.

(vt punktid 75–77, 79, 99 ja 117)

6.      Dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 sätteid tuleb nii palju kui võimalik tõlgendada 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (dumpinguvastane leping) vastavaid sätteid arvestades.

Liit võttis algmääruse vastu nimelt selleks, et täita dumpinguvastasest lepingust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi. Lisaks soovis liit algmääruse artikli 11 lõikega 10 rakendada erikohustusi, mida sisaldab dumpinguvastase lepingu artikkel 9.3.3. Seega tuleb algmääruse artikli 11 lõiget 10 tõlgendada seda sätet arvesse võttes.

Dumpinguvastase lepingu artikli 2.4 neljandas lauses on sarnaselt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 9 teisele lõigule kehtestatud põhimõte „tollimaks kui kulu“, mille kohaselt impordi ja edasimüügi vahel tasutud maksud, sealhulgas tasutud dumpinguvastased tollimaksud, on kulud, mis tuleb maha arvata ekspordihinna kindlaksmääramise käigus. Selles kontekstis tuleb asuda seisukohale, et dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine dumpinguvastase lepingu artikli 9.3.3 alusel on erand normist „tollimaks kui kulu“, mis on sätestatud nimetatud lepingu artikli 2.4 neljandas lauses. Dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmine, mis on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 10, on samamoodi erand normist „tollimaks kui kulu“, mis on esitatud nimetatud määruse artikli 2 lõike 9 teises lõigus, ja seda tuleb seega tõlgendada kitsalt.

Seega see, et kõik tasutud dumpinguvastased tollimaksud võidakse tagasi maksta ainult siis, kui tõendatakse, et edasimüügihindasid on liidus tõstetud summas, mis vastab kahekordsele dumpingumarginaalile, on selle asjaolu, et dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikes 10 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ning seega põhimõtte „tollimaks kui kulu“ kohaldamise vältimatu tagajärg.

(vt punktid 84, 85, 89–91, 97 ja 98)

7.      Tasutud dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise menetluse kontekstis on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus selleks, et hinnata, kas arvutatud ekspordihinnast dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmise tingimused on täidetud. Seda kaalutluspädevust tuleb teostada juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid.

Seoses sellega tuleb ekspordihinna arvutamisel dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmise tingimusi hinnata, võttes arvesse ühest küljest nende importijate esitatud tõendeid, kes taotlevad dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmist, ja teisest küljest iga juhtumi faktilisi asjaolusid.

Järelikult ei ole vastuvõetav importijate tuginemine komisjoni lähenemisele, mida ta võrreldes oma varasema või hilisema praktikaga kasutas, selleks et kasutada tasutud dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamata jätmise võimalust.

(vt punktid 124–126)

8.      Dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise menetluses dumpinguvastaste tollimaksude seotud importija klientide puhul kajastumise analüüs, mis on ette nähtud dumpinguvastase algmääruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikes 10, on nimetatud määruse artikli 2 lõike 9 alusel arvutatud ekspordihinna kindlaksmääramise üks etapp. Nimelt, olenevalt sellest, millise tulemuseni selle uurimise lõpus jõutakse, arvatakse dumpinguvastased tollimaksud maha arvutatud ekspordihinnast ja seega on neil otsene mõju selle summale selles osas, milles see on kindlasti madalam kui siis, kui dumpinguvastaseid tollimakse ei oleks maha arvatud. Lisaks tuleb märkida, et mida madalam on ekspordihind, seda olulisem on vahe normaalväärtusega ja seda kõrgem on läbivaadatud dumpingumarginaal. Dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõige 10 on seega seotud ekspordihinna arvutamisega ja kaudselt läbivaadatud dumpingumarginaali arvutamisega.

Selles kontekstis peab komisjon vastu võtma sidusad meetodid dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõigete 9 ja 11 ning artikli 11 lõike 10 kohaldamiseks.

Seoses sellega, kui komisjon kontrollib tootekoodide kaupa võrdluse meetodil, kas dumpinguvastased tollimaksud kajastusid liidu esimese sõltumatu ostja edasimüügihindades, teeb ta ilmse hindamisvea, kui ta ei luba jätta dumpinguvastaseid tollimakse maha arvamata nende tootekoodide ekspordihinnast, mille dumpinguvastased tollimaksud kajastusid siiski edasimüügihindades ja järgmistes liidu müügihindades. Komisjon ei esita selliselt tootekoodide kaupa võrdluse meetodi ‒ mida ta ise oli otsustanud kohaldada ‒ kõiki järeldusi, kuna ta ei luba jätta dumpinguvastaseid tollimakse maha arvamata nende tootekoodide dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kindlaksmääratud ekspordihinnast, vähendades nii kunstlikult ühtset kaalutud keskmist ekspordihinda tootekoodide kaupa.

Lisaks ei kohusta dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõige 10 komisjoni süstemaatiliselt maha arvama kõiki tasutud dumpinguvastaseid tollimakse sellistel juhtudel, milles tootekoodide kaupa võrdluse meetod ei võimaldanud dumpinguvastaste tollimaksude kajastumise kohta järeldada, et see kajastumine leidis aset kõikide tootekoodide asemel ainult teatavate tootekoodide puhul.

(vt punktid 140–147 ja 150)

9.      Selleks et dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise menetluse kontekstis kindlaks teha, kas ekspordihinnad tuleb arvutada neid tollimakse maha arvamata, on ainus algmääruse nr 1225/2009 artikli 11 lõikes 10 kehtestatud tingimus, et seotud importija esitab vaieldamatud tõendid dumpinguvastaste tollimaksude kajastumise kohta edasimüügihindades ja järgmistes liidu müügihindades.

Selles kontekstis võib dumpinguvastaste tollimaksude kajastumist edasimüügihindades ja hilisemates liidu müügihindades tõendada mis tahes tõenditega, tingimusel et need on vaieldamatud.

(vt punktid 154 ja 155)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 162–164)