Language of document : ECLI:EU:T:2022:404

Kohtuasi T306/20

Hijos de Moisés Rodríguez González, SA

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

 Üldkohtu (kuues koda laiendatud koosseisus) 29. juuni 2022. aasta otsus

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk La Irlandesa 1943 – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kehtetuks tunnistamine EUIPO apellatsioonikodade suurkoja poolt – Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendid – Absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse kontrollimisel aluseks võetav kuupäev – Kaubamärk, mis võib avalikkust eksitada – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt g (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt g) – Pahausksus – Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b)

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikliga 7 vastuolus olev registreerimine – Absoluutse kehtetuks tunnistamise põhjuse kontrollimisel aluseks võetav kuupäev – Registreerimistaotluse esitamise kuupäev – Sellest kuupäevast hilisemate tõendite arvesse võtmine – Lubatavus – Tingimus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 7 ja artikli 52 lõike 1 punkt a)

(vt punktid 54, 67 ja 68)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärgid, mis võivad avalikkust eksitada – Geograafilisele päritolule osutavad kaubamärgid – Registreerimistaotluse esitamise kuupäeval olemasoleva eksitava olemuse hindamine – Vastuolu taotletava kaubamärgi ja sellega tähistatud kaupade vahel

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt g ja artikli 52 lõike 1 punkt a)

(vt punktid 66 ja 71–73)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Taotluse esitaja pahausksus kaubamärgitaotluse esitamise ajal – Hindamiskriteeriumid – Kõigi registreerimistaotluse esitamise ajal esinenud asjakohaste tegurite arvesse võtmine – Kaubamärgitaotluse esitamisele järgnenud kaubamärgi kasutamise arvesse võtmine – Lubatavus – Tingimus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 81–87 ja 94)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Taotluse esitaja pahausksus kaubamärgitaotluse esitamise ajal – Kujutismärk La Irlandesa 1943

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b)

(vt punktid 95–102, 105 ja 106)

Kokkuvõte

Sellise kaubamärgi kasutamine, mis sisaldab teatavat geograafilist päritolu puudutavat sõna ja mida on varem kasutatud, mis on aga seejärel registreeritud ja mida on kasutatud kaupade jaoks, millel vastavat päritolu ei ole, võib tarbijaid nende kaupade geograafilise päritolu osas eksitada. Sellist kaubamärki on võimalik käsitada nii, et selle registreerimist on taotletud pahauskselt.

Aastakümnete vältel ostis hageja Hijos de Moisés Rodríguez González, SA Iiri võid Ornua Co-operative Ltd-lt ja müüs seda Kanaari saartel (Hispaania) edasi selliste kaubamärkide all, mille üks element on „la irlandesa“. Pärast ärisuhte lõppemist 2011. aastal jätkas hageja selle kauba müümist nimetatud kaubamärkide all.

Ta registreeris 2014. aastal Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kujutismärgi La Irlandesa 1943 mitme eri toidukauba jaoks.(1)

Iirimaa ja Ornua Co-operative esitasid EUIPO-le asjaomase kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendusel, et see on eksitav ja selle registreerimist on taotletud pahauskselt.(2)

EUIPO tühistamisosakond lükkas kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi.

EUIPO apellatsioonikodade suurkoda aga tühistas tühistamisosakonna otsuse ja tunnistas vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks. Nimetatud suurkoda leidis, et registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga oli asjaomane kaubamärk kõnealuste kaupade geograafilise päritolu osas avalikkust eksitav ning selle registreerimist oli taotletud pahauskselt.

Hageja esitas Üldkohtule hagi, milles palus apellatsioonikodade suurkoja otsuse tühistada.

Üldkohus jättis hagi rahuldamata, asudes seisukohale, et vaidlusalune kaubamärk ei olnud registreerimistaotluse esitamise aja seisuga eksitav, küll aga oli hageja selle taotluse esitamise ajal pahauskne. Sellega seoses täpsustas Üldkohus mõistete „eksitav kaubamärk“ ja „taotleja pahausksus“ kohaldamise tingimusi kontekstis, kus kaubamärgid osutavad kauba geograafilisele päritolule.

Üldkohtu hinnang

Kõigepealt märkis Üldkohus, et kui hispaania keelt kõnelevad tarbijad, kes moodustavad asjaomase avalikkuse, näevad asjaomastele kaupadele paigutatud vaidlusalust kaubamärki, usuvad nad, et need kaubad pärinevad Iirimaalt.

Seejärel tõi Üldkohus vaidlusaluse kaubamärgi eksitava olemusega seoses välja asjaolu, et erinevalt tühistamistaotluse(3) läbivaatamisest, mille raames on vaja arvesse võtta kaubamärgitaotluse esitamisele järgnenud asjaolusid, nagu kaubamärgi kasutus, on kaubamärgi eksitaval laadil(4) põhineva kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel nõutav selle kindlakstegemine, et kaubamärgi registreerimise taotluse esemeks oleval tähisel kui sellisel oli tarbijat eksitav laad registreerimistaotluse esitamise ajal ning selle tähise hilisem haldamine ei oma tähtsust. Kehtetuks tunnistamise nõude läbivaatamisel tuleb nimelt hinnata, kas kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida algusest peale põhjustel, mis olid olemas juba kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval, ning hilisemate asjaolude arvesse võtmine saab üksnes selgitada sel kuupäeval esinenud asjaolusid.

Käesoleval juhul pidi apellatsioonikodade suurkoda kontrollima, kas registreerimistaotluse esitamise kuupäeval ei olnud vaidlusaluse kaubamärgi taotluses edastatud teabe ja taotluses nimetatud kaupade tunnuste vahel vastuolu. Kuna aga vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kaupade nimekiri ei sisaldanud viidet nende geograafilisele päritolule ning seega võis see hõlmata Iirimaalt pärinevat kaupa, siis ei olnud vastava taotluse esitamise ajal sellist vastuolu, mistõttu oli välistatud järeldada, et kaubamärk oli selle kuupäeva seisuga eksitav. Seega heitis apellatsioonikodade suurkoda ekslikult hagejale ette, et viimane ei piiranud nende kaupade loetelu Iirimaalt pärinevate kaupadega. Lisaks ei saanud vaidlusalust kaubamärki pidada registreerimistaotluse esitamise kuupäeval eksitavaks, kuna hilisemad tõendid, mis ei puudutanud asjaolusid taotluse esitamise aja seisuga, ei saanud kinnitada, et kaubamärk on eksitav. Seetõttu tegi apellatsioonikodade suurkoda selles osas vea.

Lõpetuseks märkis Üldkohus küsimuse kohta, kas hageja tegutses vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt,(5) et selle küsimuse lahendamiseks võis apellatsioonikodade suurkoda õiguspäraselt tugineda vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevast hilisematele tõenditele, kui need kujutavad endast tõendeid olukorra kohta asjasse puutuval kuupäeval ja isegi vaidlusaluse kaubamärgi kasutamise kohta pärast registreerimistaotluse esitamist.

Üldkohus tõdes, et käesoleval juhul ei pärinenud esiteks märkimisväärne osa hageja müüdavatest vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupadest Iirimaalt ega vastanud seega sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid tajus. Kuigi see asjaolu ei oma tähtsust kaubamärgi eksitava olemuse kontrollimisel, ei ole see nii hageja pahausksuse analüüsimisel. Nimelt võidi asjaomast avalikkust, kes oli aastakümnete jooksul harjunud, et vaidlusalune kaubamärk on paigutatud Iirimaalt pärit võile, eksitada nende kaupade geograafilise päritolu osas, kui hageja oli kandnud vastava kaubamärgi kasutamise üle muudele kaupadele kui Iiri päritolu või.

Teiseks kinnitavad asjad, milles EUIPO ja Hispaania asutused on käesolevas asjas käsitletava kaubamärgiga sarnaseid kaubamärke tühistanud või nende registreerimisest keeldunud, et asjaomane avalikkus võib tajuda vaidlusalust kaubamärki nii, et vastavad kaubad pärinevad Iirimaalt. Need näitavad samuti, et asjaomase kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mis ei ole Iiri päritolu, tekitab kahtlusi selle võimaliku eksitava olemuse osas, millest hageja oli kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeval tingimata teadlik ja mis seega kinnitab tema pahausksust sellel kuupäeval.

Kolmandaks märkis Üldkohus, et hageja oli võtnud kasutusele äristrateegia seoses osa „la irlandesa“ sisaldavate kaubamärkidega, mis olid seotud hageja varasema ärisuhtega Ornua Co-operative’iga, et jätkata sellest lõppenud suhtest ja sellega seotud kaubamärkidest kasu saamist.

Seetõttu nentis Üldkohus, et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimine oli vastuolus ausa tööstus- ja kaubandustavaga ning seega järeldas apellatsioonikodade suurkoda õigesti, et hageja tegutses pahauskselt. Kuna juba ainuüksi sellest järeldusest piisab tuvastamaks, et apellatsioonikodade suurkoja otsuse resolutsioon on põhjendatud, siis jättis Üldkohus hagi rahuldamata.


1      Tegemist on 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 29 kuuluvate kaupadega, nagu liha ja piimatooted.


2      Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) artikli 7 lõike 1 punkt g ja artikli 52 lõike 1 punktid a ja b.


3      Määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti c tähenduses.


4      Esitatud määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti a alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktiga g.


5      Määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b tähenduses.