Language of document : ECLI:EU:T:2019:763

ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)

24. oktoober 2019(*)

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi Happy Moreno choco taotlus – Varasem riigisisene kujutismärk MORENO – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) – Varasemate riigisiseste kujutismärkidega hõlmatud kaupade loetelu asendamine – Apellatsioonikoja otsuse parandamine – Määruse 2017/1001 artikli 102 lõige 1– Õiguslik alus – Varasem otsustuspraktika – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus

Kohtuasjas T–498/18,

ZPC Flis sp.j., asukoht Radziejowice (Poola), esindaja: advokaat M. Kondrat,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: K. Kompari ja H. O’Neill,

kostja,

teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus

Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG, asukoht Essen (Saksamaa), esindajad: advokaadid N. Lützenrath, U. Rademacher, C. Fürsen ja M. Minkner,

mille ese on hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 31. mai 2018. aasta otsuse (asi R 1464/2017–1) peale, mis käsitleb Aldi Einkaufi ja ZPC Flisi vahelist vastulausemenetlust,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja president A. M. Collins, kohtunikud R. Barents ja J. Passer (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,

arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. augustil 2018,

arvestades EUIPO kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 30. novembril 2018,

arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 22. novembril 2018,

arvestades 5. veebruaril 2019 EUIPO‑le esitatud Üldkohtu nõuet esitada dokumente,

arvestades Üldkohtu kirjalikku küsimust pooltele ja sellele küsimusele antud vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 20. veebruaril 2019,

arvestades 4. juulil 2019 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja ZPC Flis sp.j. esitas 22. jaanuaril 2016 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.

2        Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:

Image not found

3        Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 30 ja 35 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

–        klass 30: „maiustused, kompvekid, vahvlid, lehtvahvlirullid, pagaritooted“;

–        klass 35: „kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ või hulgimüük; kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“.

4        Taotlus avaldati 30. märtsi 2016. aasta väljaandes Bulletin des marques de l’Union européenne nr 59/2016.

5        Menetlusse astuja Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG esitas 23. juunil 2016 määruse nr 207/2009 artikli 41 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 46) alusel vastulause taotletud kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade jaoks.

6        Vastulause tugines varasematele Saksa kujutismärkidele, mis algul olid registreeritud järgmiste klassi 30 kuuluvate kaupade jaoks: „kohv, kohviasendaja; kohvitooted; kohvipõhised joogid; tee, kakao; kakaotooted, kakaopõhised joogid; šokolaadipõhised joogid; kõik eespool nimetatud kaubad ka lahustuval kujul“ (edaspidi „esialgne kaupade loetelu“). Pärast seda kui Deutsches Patent- und Markenamt (Saksa patendi- ja kaubamärgiamet, Saksamaa) oli 29. septembril 2008 teinud varasemate Saksa kujutismärkide registreeringu osaliselt tühistamise otsuse, piirdus registreering järgmiste klassi 30 kuuluvate kaupadega: „kohv, kohvipõhised tooted ja joogid, mis sisaldavad kohvi; kakaopõhised joogid pulbrina“ (edaspidi „kaupade muudetud loetelu“). Need varasemad kaubamärgid on järgmised:

–        varasem Saksa kujutismärk, mille registreerimise taotlus esitati 17. jaanuaril 2007 ja mis registreeriti 29. märtsil 2007 numbri 30702839 all ning mis on kujutatud järgmiselt:

Image not found

–        varasem Saksa kujutismärk, mille registreerimise taotlus esitati 17. jaanuaril 2007 ja mis registreeriti 29. märtsil 2007 numbri 30702840 all ning mis on kujutatud järgmiselt:

Image not found

7        Vastulause alusena tugineti määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b).

8        Vastulausete osakond lükkas 10. mai 2017. aasta otsusega vastulause tagasi, tuginedes oma otsuses varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade muudetud loetelule.

9        Menetlusse astuja esitas 6. juulil 2017 EUIPO‑le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

10      EUIPO esimene apellatsioonikoda tühistas 31. mai 2018. aasta otsusega osaliselt vastulausete osakonna otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

11      Sealjuures leidis apellatsioonikoda, et asjaomane territoorium on Saksamaa ja et asjaomane avalikkus on lai avalikkus, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning keskmise tähelepanelikkuse astmega.

12      Mis puutub asjaomaste kaupade ja teenuste võrdlusse, siis märkis apellatsioonikoda, et klassi 30 kuuluvad taotletud kaubamärgiga hõlmatud „maiustused, kompvekid, vahvlid, lehtvahvlirullid, pagaritooted“ ning varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgsesse loetellu kuuluvad kaubad on identsed või sarnased. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt ka, et taotletud kaubamärgiga hõlmatud teenused on sarnased varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgsesse loetellu kuuluvate kaupadega, välja arvatud teenused „kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ või hulgimüük; kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“, mis on erinevad.

13      Mis puutub vastandatud tähiste võrdlusse, siis leidis apellatsioonikoda sisuliselt, et nende tähiste eristav element on neis mõlemas esinev sõna „moreno“ ja need tähised on visuaalselt sarnased ja foneetiliselt väga sarnased või lausa identsed ning kontseptuaalne plaan ei mängi vastandatud tähiste võrdlemisel mingit rolli.

14      Seetõttu järeldas apellatsioonikoda, et kõigi kaupade ja teenuste puhul esineb segiajamise tõenäosus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, välja arvatud klassi 35 kuuluvad teenused, mille kirjeldus on järgmine: „kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ või hulgimüük; kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“.

15      Apellatsioonikoda tegi 15. novembril 2018 määruse 2017/1001 artikli 102 alusel otsuse „Parandus“, mis tehti teatavaks 11. detsembril 2018 (edaspidi „15. novembri 2018. aasta parandus“). Selles vahetas ta varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgse loetelu kaupade muudetud loetelu vastu.

16      Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1 ei muudetud 15. novembri 2018. aasta parandusega.

 Poolte nõuded

17      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi EUIPO‑le tagasi uuesti läbivaatamiseks;

–        või muuta vaidlustatud otsust nii, et „tuvastatakse, et kõigi klassidesse 30 ja 35 kuuluvate kaupade ja teenuste puhul puuduvad [taotletud] kaubamägi registreerimisest keeldumise suhtelised põhjused ning et kaubamärk tuleb registreerida“;

–        „kohtukulude osas teha otsus [tema] kasuks“.

18      EUIPO palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

19      Menetlusse astuja palub Üldkohtul:

–        tunnistada hagi vastuvõetamatuks;

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

20      Hageja toob oma hagi toetuseks esile, et 15. novembri 2018. aasta parandus võeti vastu väljaspool määruse 2017/1001 artikli 102 lõike 1 kohaldamisala ja esitab üheainsa väite, mis käsitleb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist. Sellega seoses väidab hageja, et rikutud on õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtet.

 Hagi vastuvõetavus

21      Menetlusse astuja ei esita Üldkohtu kodukorra artikli 130 kohast vastuvõetamatuse vastuväidet, kuid väidab, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hageja nõuded on vastuolus põhimõttega, et need peavad olema „selged ja ühemõttelised“. Tema sõnul on käesoleval juhul võimatu mõista, mida hageja nõuab.

22      Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et hagi vastab kodukorra artikli 177 lõike 1 punktist e tulenevale selguse ja täpsuse nõudele, kuna on täiesti arusaadav, et hageja nõuab vaidlustatud otsuse tühistamist ja vajaduse korral selle otsuse muutmist.

23      Seetõttu tuleb hagi tunnistada vastuvõetavaks.

 Esimest korda Üldkohtus esitatud hagiavalduse lisade A.3A.27 vastuvõetavus

24      EUIPO väidab, et hageja esitatud tõendid sõna „moreno“ kasutamise kohta asjaomasel turul on vastuvõetamatud, kuna need on uued, sest neid tõendid ei olnud apellatsioonikoja käsutuses vaidlustatud otsuse tegemise ajal.

25      Menetlusse astuja väidab sõnaselgelt, et esineb asja läbivaatamist takistav asjaolu, mis seisneb selles, et hageja esitas hagiavalduse lisades A.3–A.27 sisalduvad dokumendid esimest korda alles Üldkohtus.

26      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Üldkohtule esitatud hagi eesmärk EUIPO apellatsioonikodade otsuste seaduslikkuse kontrollimine määruse nr 207/2009 artikli 65 tähenduses, mistõttu ei ole Üldkohtu ülesanne hinnata faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda selles kohtus esitatud dokumente (12. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Tubes Radiatori vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Antrax It (Radiaator), T‑315/12, ei avaldata, EU:T:2014:115, punkt 27; vt selle kohta ka 24. novembri 2005. aasta kohtuotsus Sadas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – LTJ Diffusion (ARTHUR ET FELICIE), T‑346/04, EU:T:2005:420, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

27      Käesoleval juhul on hageja esitanud väljatrükid mitmest andmebaasist, mis kuuluvad EUIPO‑le (lisad A.3, A.11 ja A.21–A.24), Saksa patendi- ja kaubamärgiametile (lisad A.4 ja A.5), Leedu Vabariigi riiklikule patendiametile (Lietuvos Respublikos valstybinis patentų biuras) (lisa A.19) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) patendiametile (lisad A.6, A.16–A.18, A.20 ja A.25–A.27), veebipõhiste sõnastike väljatrükid (lisad A.7–A.9), veebipõhise entsüklopeedia Wikipedia lehekülje väljatrükk (lisa A.10) ning veebisaitide väljatrükid (lisad A.12–A.15).

28      Tuleb aga tõdeda, et toimikumaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud eespool nimetatud tõendid EUIPO talitustes toimunud menetluse käigus, et tõendada segiajamise tõenäosust, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need esitati esimest korda Üldkohtus ja seetõttu tuleb need tunnistada vastuvõetamatuks, välja arvatud tõendid, mis sisalduvad lisades A.3–A.6.

29      Olgugi et lisades A.3–A.6 sisalduvad dokumendid on uued tõendid, ei saa hagejale siiski ette heita, et ta esitas väljavõtted andmebaasidest, mis kuuluvad EUIPO‑le (lisa A.3), Saksa patendi- ja kaubamärgiametile (lisad A.4 ja A.5) ja WIPO-le (lisa A.6), tõendamaks, et vaidlustatud otsuses on kaupade ja teenuste võrdlemisel ning seoses segiajamise tõenäosusega nende kaupade loetelu puhul, mille jaoks varasemad kaubamärgid on registreeritud, tehtud viga, mida ei olnud võimalik avastada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

30      Sellest järeldub, et hagiavalduse lisad A.3–A.6 tuleb tunnistada vastuvõetavaks.

 Vaidlustatud otsuses kaupade loetelu asendamine ja 15. novembri 2018. aasta parandus

31      Hageja väidab sisuliselt, et tema arvates rikub määruse nr 207/2009 sätteid see, et apellatsioonikoda mainib varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgset loetelu, samas kui WIPO ja Saksa patendi- ja kaubamärgiameti andmebaasi väljavõtetes on kaupade muudetud loetelu. Hageja väidab oma 20. veebruari 2019. aasta vastuses Üldkohtu küsimusele, et apellatsioonikoda ei oleks tohtinud 15. novembri 2018. aasta paranduse vastuvõtmisel tugineda määruse 2017/1001 artiklile 102. Hageja märgib, et kaupade loetelu asendamist ei saa pidada ilmseks veaks või tegevusetuseks, kuid see mõjutab apellatsioonikoja analüüsi õigsust, vaidlustatud otsuse põhjendusi ja põhjendatust ning on tehtud väljaspool määruse 2017/1001 artikli 102 kohaldamisala.

32      EUIPO tunnistab, et ta lähtus kaupade esialgsest loetelust ja mitte nende kaupade loetelust, mille jaoks varasemad kaubamärgid olid registreeritud pärast loetelu piiramist. EUIPO väidab siiski, et see sisuline viga, mis parandati 15. novembri 2018. aasta parandusega, ei mõjuta kuidagi apellatsioonikoja arutluskäiku ja järeldusi, kuna „kohvitooted“ sisalduvad nii varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgses loetelus kui ka kaupade muudetud loetelus.

33      Menetlusse astuja möönab oma vastuses menetlust korraldavale meetmele, et kaupade esialgne loetelu ja kaupade muudetud loetelu on erinevad. Menetlusse astuja väitel ei mõjuta see viga siiski apellatsioonikoja arutluskäiku ega järeldust.

34      Määruse 2017/1001 artikli 102 lõikes 1 on sätestatud, et EUIPO parandab omal algatusel või poole taotlusel mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ja ilmsed eksimused oma otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud ELi kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel.

35      Käesoleval juhul tuleb märkida, et asjaomase territooriumi piiritlemist, asjaomase avalikkuse määratlust ning tähiste võrdlust puudutavaid põhjendusi ei ole 15. novembri 2018. aasta parandusega mingil moel muudetud.

36      Nimelt lisati 15. novembri 2018. aasta parandusega vaidlustatud otsuse punkti 3 üksnes viide varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade loetelu piiramisele ja selle parandusega asendati ainult viide kaupadele, mis tegelikult vastavad kaupade muudetud loetelule, seoses nende kaupade ja teenuste võrdlusega vaidlustatud otsuse punktides 18, 19 ja 25 ning seoses nimetatud segiajamise tõenäosusega selle otsuse punktis 40.

37      Sellega seoses tuleb esiteks nentida, et klassi 30 kuuluvate ja varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade loetelu asendamist ei saa pidada keeleveaks ega ümberkirjutamisveaks, kuna viimati nimetatu puhul hindas apellatsioonikoda varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgsest loetelust lähtudes asjaomaste kaupade identsust või sarnasust. Pealegi ei jäetud 15. novembri 2018. aasta parandusega vaidlustatud otsusest välja kõiki märkeid kaupade esialgse loetelu kohta. Sellest annab tunnistust sellise kauba nagu tee mainimine vaidlustatud otsuse punktis 20, kus apellatsioonikoda märkis, et teetõmmist võib kasutada taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupade valmistamisel, samuti viide šokolaadi käsitlevatele lisadele 7 ja 8, mis puudutavad tõendeid, mille hageja esitas, tõendamaks, et asjaomased kaubad ja teenused on identsed või sarnased.

38      Teiseks ja vastupidi EUIPO ja menetlusse astuja väidetele kohtuistungil, ei ole viga, mis tõi kaasa varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade loetelu asendamise, ka ilmne eksimus, kuna apellatsioonikoda hindas asjaomaste kaupade identsust või sarnasust, lähtudes kõigist kaupadest, mida hõlmab kaupade esialgse loetelu sõnastus ja milleks on näiteks tee (vt eespool punkt 37).

39      Kolmandaks ei saa seda liigitada ka tehniliseks veaks, mis põhjendaks määruse 2017/1001 artikli 102 kohaldamist, kuna käesoleval juhul ei olnud tegemist veaga ELi kaubamärgi registreerimisel või avaldamisel, vaid segiajamise tõenäosuse hindamise raames võeti ebaõigesti arvesse nende kaupade loetelu, mille jaoks varasemad kaubamärgid olid tegelikult registreeritud.

40      Sellest järeldub, et 15. novembri 2018. aasta paranduse tegemine ei ole hõlmatud määruse 2017/1001 artikli 102 lõikes 1 ette nähtud juhtudega, mille puhul apellatsioonikojad võivad oma otsuseid parandada. Seetõttu puudub sellel igasugune õiguslik alus (vt selle kohta 22. novembri 2011. aasta kohtuotsus mPAY24 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ultra (MPAY24), T‑275/10, ei avaldata, EU:T:2011:683, punkt 25).

41      Neid järeldusi arvestades tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnata, jättes kõrvale muudatused, mis tehti 15. novembri 2018. aasta parandusega.

42      Mis puudutab EUIPO poolt kohtuistungil esitatud argumenti, mille kohaselt ei saa isegi eeldusel, et apellatsioonikoda tegi vaidlustatud otsuses vea, selle tagajärg olla nimetatud otsuse tühistamine, sest sellel ei ole mingit mõju tulemusele (vt selle kohta 3. juuni 2015. aasta otsus Giovanni Cosmetics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Vasconcelos & Gonçalves (GIOVANNI GALLI), T‑559/13, EU:T:2015:353, punkt 135 ja seal viidatud kohtupraktika), tuleb see tagasi lükata järgmistel põhjustel.

43      Tegelikult on kohv ja kohvipõhised joogid mõlemasse kaupade loetellu kantud identses sõnastuses ning kohvitooted on mõlemas loetelus nimetatud analoogses sõnastuses, mistõttu vaidlustatud otsuses esitatud arutluskäik, hinnang ja järeldus nende kaupade kohta on samuti identsed. Mis puudutab konkreetselt „kakaopõhiseid jooke pulbrina“, mis esinevad kaupade muudetud loetelus, siis tuleb möönda, et need hõlmavad üht osa kaupadest, mis käivad „kakaopõhiste jookide“ ja lahustuva kakao (mis on vaikimisi mõeldud jookide jaoks) alla.

44      Sellest tuleneb, et muudetud kaupade loetelu on kitsam ning vaidlustatud otsuses käsitletud kaupade esialgne loetelu hõlmab seda täielikult.

45      Kuna apellatsioonikoda tugines oma hinnangus kõigile esialgsesse kaupade loetelusse kuuluvatele kaupadele, tegi ta otsuse ultra petita, kui ta võttis segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse muid kaupu kui need, mille jaoks varasemad kaubamärgid on registreeritud, see tähendab „kohviasendaja; tee, kakao; kakaotooted, kakaopõhised joogid; šokolaadipõhised joogid; kõik eespool nimetatud kaubad ka lahustuval kujul“, välja arvatud kakao seoses eelnimetatud kaupadega.

46      Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, milles tuvastatakse segiajamise tõenäosus muude kaupade puhul kui kaubad, mille jaoks varasemad kaubamärgid on registreeritud.

47      Lisaks olgu märgitud, et hageja väidet määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta tuleb hinnata üksnes nendest kaupadest lähtudes, mille jaoks varasemad kaubamärgid on tegelikult registreeritud.

 Väide määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta

48      Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletud kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning nende kaubamärkidega kaitstud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need kaubamärgid omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga. Lisaks tuleb vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktile ii „varasemate kaubamärkide“ all mõista liikmesriigis registreeritud kaubamärke, mille registreerimistaotluse kuupäev on ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast varasem.

49      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui asjaomane avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Vastavalt samale kohtupraktikale tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, võttes aluseks selle, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ning kaupu või teenuseid tajub, arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, iseäranis kaubamärkide sarnasuse ja nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt 9. juuli 2003. aasta kohtuotsus Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), T‑162/01, EU:T:2003:199, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).

50      Tuleb märkida, et hageja ei sea kahtluse alla eespool punktis 11 esitatud apellatsioonikoja hinnanguid, mis käsitlevad arvessevõetava territooriumi piiritlemist ning asjaomase avalikkuse määratlust.

 Asjaomaste kaupade ja teenuste võrdlus

51      Hageja väidab, et apellatsioonikoda ei arvestanud kaupade võrdluse analüüsimisel kõigi asjakohaste teguritega ning järeldas seetõttu ekslikult, et klassi 30 kuuluvad kaubad on identsed või sarnased. Ta väidab, et kaubad on erinevad esiteks seetõttu, et taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaubad on mõeldud söömiseks, samas kui varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubad on joomiseks, ja teiseks põhjusel, et vahvlid, pagaritooted ja maiustused võivad sisaldada mitut koostisainet, mille hulgas kakao või kohv ei ole peamine koostisaine. Tema sõnul ei võtnud apellatsioonikoda arvesse vastulausete osakonna otsuse põhjendusi, milles käsitletakse muu hulgas kaupade olemust ja kasutusotstarvet. Lisaks väidab ta, et asjaomased kaubad on erinevad, sest kakao või kohvi- või kakaoaroomi lisamine sellistele lõpptoodetele nagu vahvlid, maiustused või pagaritooted ei tähenda iseenesest seda, et neid kaupu turustataks taotletud kaubamärgi all. Selline eeldus läheb hageja väitel kaugemale määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ulatusest. Lõpuks lisab ta, et kõnealused kaubad on täiesti erinevad toiduained, mis ei ole paigutatud üksteise vahetusse lähedusse näiteks supermarketite lettidel, ning et asjaomaste kaupade ja teenuste turustuskanalid võivad olla samad, kuid võidakse kasutada ka erinevaid turustuskanaleid.

52      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

53      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb vaidlusaluste kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel võtta arvesse kõiki nendevahelisi seoseid iseloomustavaid asjasse puutuvaid tegureid. Nimetatud tegurite hulgas on eeskätt kaupade olemus, otstarve, kasutusviis ning see, kas need on konkureerivad või üksteist täiendavad kaubad. Samuti võib arvesse võtta muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (vt 11. juuli 2007. aasta kohtuotsus El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), T‑443/05, EU:T:2007:219, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

54      Peale selle on leitud, et kui varasema kaubamärgiga tähistatud kaubad hõlmavad kaubamärgitaotluses nimetatud kaupu, tuleb neid kaupu vaadelda kui identseid (vt 24. novembri 2005. aasta kohtuotsus ARTHUR ET FELICIE, T‑346/04, EU:T:2005:420, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

55      Kohtupraktikas on samuti täpsustatud, et asjaolu, et asjaomaseid kaupu müüakse sageli samades spetsialiseeritud müügikohtades, võib aidata kaasa sellele, et asjaomane tarbija tajub nende kaupade vahelisi tihedaid seoseid, ja see tugevdab muljet, et neid kaupu valmistab üks ja seesama ettevõtja (vt selle kohta 11. juuli 2007. aasta kohtuotsus PiraÑAM diseño original Juan Bolaños, T‑443/05, EU:T:2007:219, punkt 50).

–       Klassi 30 kuuluvate kaupade võrdlus

56      Vastandatud tähistega hõlmatud klassi 30 kuuluvate kaupade sarnasuse osas järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22, et need kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased.

57      Esiteks olgu märgitud, et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 18 kõigepealt, et registreerimistaotluses esitatud kohvi- ja kakaotoodete kirjeldus hõlmab valmistoiduaineid, mille peamine koostisaine on kohv või šokolaad; seejärel, et „maiustusi, kompvekke, vahvleid, lehtvahvlirulle, pagaritooteid“, mille peamine koostisaine on kohv või kakao, võib pidada kakaoks või kakaotoodeteks ja lõpuks, et kohvi- või kakaotoodete kirjeldus hõlmab neid taotletud kaubamärgiga silmas peetud kaupu, mille peamine koostisaine on kohv või kakao, ning et selles osas võib neid kaupu pidada identseteks.

58      Kuigi võib möönda, et „kohvitooted“ on „maiustuste, kompvekkide, vahvlite, lehtvahvlirullide, pagaritoodete“ üks peamine koostisaine (vt selle kohta 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus Eddy’s Snack Company vs. EUIPO – Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli (Eddy’s Snackcompany), T‑652/17, ei avaldata, EU:T:2018:564, punktid 34 ja 35), sest „kohvitooteid“ – isegi kui need ei ole peamine koostisaine – võidakse nende valmistamisel kasutada teatud maitse andmiseks, tuleb siiski asuda seisukohale, et „kohvitooted“ hõlmavad „maiustusi, kompvekke, vahvleid, lehtvahvlirulle pagaritooteid“ üksnes siis, kui nende peamine koostisaine on kohv, kuna esimesena nimetatud tooted kujutavad endast laiemat kategooriat kui teisena nimetatud.

59      Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda järeldas õigesti, et vastandatud tähistega hõlmatud kaubad on identsed, kuna varasemate kaubamärkidega tähistatud kaubad hõlmavad taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupu.

60      Teiseks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 19, et muud varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubad, mille puhul on tegemist jookide või jookide valmistamiseks kasutatavate toodete või koostisainetega, mis võimaldavad lisada toidule aroomi või maitset, on taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupadega sarnased põhjusel, et need on üksteist täiendavad, sest neid tarbitakse, müüakse või pakutakse sageli koos, ning et asjaomane avalikkus kaldub väga sageli neid koos ostma.

61      Selles osas olgu rõhutatud, et üksteist täiendavad kaubad või teenused on omavahel tihedalt seotud, mistõttu üks on teise kasutamiseks möödapääsmatult vajalik või oluline, mistõttu tarbijad võivad arvata, et mõlemaid kaupu valmistab või mõlemaid teenuseid osutab üks ja seesama ettevõtja. Lähtuvalt sellest määratlusest ei saa erinevale avalikkusele suunatud kaubad olla üksteist täiendavad (vt 22. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), T‑316/07, EU:T:2009:14, punktid 57 ja 58 ning seal viidatud kohtupraktika).

62      Niisiis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 19 õigesti, et taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaubad erinevad varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadest, kui arvestada nende olemust ja otstarvet. Nimelt, kui „maiustused, kompvekid, vahvlid, lehtvahvlirullid, pagaritooted“ on tahked toiduained, mida süüakse nälja peletamiseks või magusaisu täitmiseks, siis kohv, kohvipõhised joogid või kakaopõhised joogid pulbrina on vedelad toiduained või neid kasutatakse vedelate toiduainete valmistamiseks, mida tarbitakse janu kustutamiseks või kofeiinivajaduse või kakaoisu rahuldamiseks, kui need sisalduvad kakaopõhistes jookides (vt selle kohta 28. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Monster Energy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Home Focus (MoMo Monsters), T‑736/14, ei avaldata, EU:T:2015:809, punktid 23 ja 25),

63      Mis puudutab nende kaupade üksteist täiendavat laadi, siis tuleb märkida, et kuigi maiustuste, kompvekkide, vahvlite, lehtvahvlirullide ja pagaritoodetega koos võidakse tarbida jooke, ei ole nende kasutamine möödapääsmatult vajalik või oluline kui tarbitakse kohvi, kohvipõhiseid jooke või kakaopõhiseid jooke pulbrina, või vastupidi, sellest hoolimata et asjaomane avalikkus võib kalduda neid tarbima koos (28. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus MoMo Monsters, T‑736/14, ei avaldata, EU:T:2015:809, punktid 28 ja 29).

64      Mis puutub turustuskanalitesse, siis tuleb tõdeda, nagu märgib ka EUIPO, et hageja möönab, et asjaomaste kaupade turustuskanalid võivad olla samad, ega vaidle vastu sellele, et need on mõeldud samadele tarbijatele. Lisaks asuvad vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud kaubad tavaliselt näiteks supermarketites samadel lettidel või üksteise läheduses, mistõttu võib asjaomane avalikkus arvata, et need on pärit samadelt ettevõtjatelt (vt selle kohta 26. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Franmax vs. EUIPO – Ehrmann (Dino), T‑21/15, ei avaldata, EU:T:2016:241, punkt 27).

65      Seetõttu tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga, et kaubad „maiustused, kompvekid, vahvlid, lehtvahvlirullid, pagaritooted“ ja „kohv, kohvipõhised joogid või kakaopõhised joogid pulbrina“ on sarnased.

–       Klassi 30 kuuluvate kaupade ja klassi 35 kuuluvate teenuste võrdlus

66      Mis puudutab taotletud kaubamärgiga hõlmatud klassi 35 kuuluvate teenuste ja varasemate kaubamärkidega hõlmatud klassi 30 kuuluvate kaupade vahelist sarnasust, siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 25, et teenused „kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ või hulgimüük; kondiitritoodete, küpsisevormide, vahvlite, lehtvahvlirullide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“ on vähesel määral sarnased „kohvi- ja kakaotoodetega“, kuna need tooted hõlmavad taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupu, mille peamine koostisaine või maitseaine on kohv või kakao.

67      Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu ja Üldkohtu kodukorra artikli 177 lõike 1 punkti d kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi ese, esitatud väited ja argumendid ning lühiülevaade nendest väidetest. See teave peab nähtuma hagiavalduse tekstist endast ning olema väljendatud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks kaitset ette valmistada ning Üldkohtul oleks võimalik hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendavate materjalideta (vt selle kohta 22. juuni 2017. aasta kohtuotsus Biogena Naturprodukte vs. EUIPO (ZUM wohl), T‑236/16, EU:T:2017:416, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika).

68      Samas tuleb sarnaselt EUIPOga tõdeda, et hageja väidab üldiselt, et asjaomased kaubad ja teenused ei ole üldse sarnased, ilma et ta oleks oma väite põhjendamiseks aga esitanud ühtegi argumenti, mis võiks seada kahtluse alla apellatsioonikoja hinnangu taotletud kaubamärgiga hõlmatud teenuste ning varasemate kaubamärkidega tähistatud kaupade võrdluse kohta.

69      Sellest järeldub, et see väide ei vasta kodukorra nõuetele ja järelikult tuleb asjaomane etteheide eespool punktis 67 viidatud kohtupraktikast lähtudes vastuvõetamatuks tunnistada.

 Vastandatud tähiste võrdlus

70      Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomase kauba või teenuse keskmine tarbija kaubamärke tajub. Sellega seoses tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna ega uuri selle erinevaid koostisosi (vt 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

71      Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult üht kombineeritud kaubamärgi koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel vaadelda iga kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa (vt 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal (vt 12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 42, ja 20. septembri 2007. aasta kohtuotsus C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, ei avaldata, EU:C:2007:539, punkt 43). Sellise juhtumiga võib olla tegemist eeskätt siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkusele meelde jäänud kaubamärgi kuvandis üksi domineerima hakata nii, et selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud (20. septembri 2007. aasta kohtuotsus C‑193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, ei avaldata, EU:C:2007:539, punkt 43).

72      Nimetatud kaalutlusi tuleb vastandatud tähiste sarnasuse hindamisel arvesse võtta.

73      Käesoleval juhul on taotletud kaubamärgil neli veidi stiliseeritud sõnalist osa: nimelt kuldses kirjas sõnaline osa „flis“, kollases kirjas sõnaline osa „happy“ ning valges kirjas sõnalised osad „moreno“ ja „choco“. Tähisel on ka kujutisosad, nagu järk-järgult heledamaks muutuv pruun taust, mis on kõige heledam tähise ülemises osas ja kõige tumedam alumises osas, ning kuldne kroon, mis on paigutatud sõnalise osa „flis“ kohale ja sõnast „happy“ vasakule.

74      Varasemad kaubamärgid sisaldavad ühtainsat sõnalist osa „moreno“. Varasemas kaubamärgis nr 30702839 on nimetatud sõnaline osa hallis värvitoonis mustal taustal, mida raamib hall serv. Mis puutub varasemasse kaubamärki nr 30702840, siis selles on sama sõnaline osa, millel esimene täht „m“ ja viimane täht „o“ on suuremad kui ülejäänud, ning kaks kujutisosa, milleks on kaks äärtesse paigutatud vertikaalset joont.

–       Taotletud kaubamärgi eristavate ja domineerivate osade kindlakstegemine

75      Hageja väidab sisuliselt, et tähise domineeriv osa ei ole sõnaline osa „moreno“, vaid taotletud tähise keskel olev kuldne kroon, mis on samuti kaitstud kahe hageja nimel registreeritud ELi kujutismärgiga, millest üks on sama värvi ja teine must. Hageja väidab, et see kroon ei ole tähtsusetu koostisosa, vaid et see on hoopis tähise eristav osa, mis viitab selle omanikule, see tähendab hagejale, ja et selle kõrval, et see on domineeriv osa, on see eristav oma kuldse värvuse poolest tumedal musta ja pruuni värvi taustal.

76      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

77      Kaubamärgi ühe koostisosa eristusvõime kindlakstegemisel tuleb uurida, kas võime identifitseerida kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana, ning seeläbi eristada neid kaupu või teenuseid muude ettevõtjate omadest, on selle osa puhul nõrk või tugev. Nimetatud hindamisel tuleb arvestada eelkõige kõnealuse osa olemusest tulenevaid omadusi, et välja selgitada, kas see kirjeldab neid kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, või mitte (8. novembri 2016. aasta kohtuotsus For Tune vs. EUIPO – Gastwerk Hotel Hamburg (fortune), T‑579/15, ei avaldata, EU:T:2016:644, punkt 34).

78      Peale selle olgu märgitud, et kui kaubamärk koosneb sõnalistest osadest ja kujutisosadest, siis on neist esimesed põhimõtteliselt eristusvõimelisemad kui teised, kuna keskmisel tarbijal on asjaomasele kaubale või teenusele lihtsam viidata kaubamärgi nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades (vt selle kohta 12. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Borrajo Canelo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Tecnoazúcar (PALMA MULATA), T‑381/12, ei avaldata, EU:T:2014:119, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

79      Hinnates seda, kas mitmeosalise kaubamärgi üks või mitu koostisosa on domineerivad, tuleb muu hulgas arvesse võtta iga osa olemusest tulenevaid omadusi, ning neid teiste koostisosade omadustega võrrelda. Lisaks ja täiendavalt võib arvesse võtta erinevate koostisosade suhtelist tähtsust mitmeosalise kaubamärgi kujunduses (23. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), T‑6/01, EU:T:2002:261, punkt 35).

80      Esimesena tuleb apellatsioonikoja ja EUIPO eeskujul nentida, et sõna „moreno“ on taotletud tähise eristav osa, kuna sellel sõnal ei ole saksa keeles mingit tähendust. Hageja argument, et sõnalisel osal „moreno“ on hispaania keeles tähendus, mida saksa keelt kõnelev avalikkus peaks kõnealuses sõnalises osas tajuma, ei sea seda järeldust kahtluse alla, kuna, nagu hageja möönab, saksa keelt kõnelev avalikkus ei oska eriti hispaania keelt ning see argument ei ole millegagi põhjendatud. Sellega seoses tuleb meenutada eespool punktis 28 esitatud järeldust, et hageja selle argumendi toetuseks esitatud tõendid on tunnistatud vastuvõetamatuteks.

81      Selle kõrval tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga vaidlustatud otsuse punktis 33, et hageja ei sea kahtluse alla seda, et asjaomane avalikkus mõistab sõnu „happy“ ning „choco“ (mis osutab saksakeelsele sõnale „Schokolade“), vastavalt nii, et need viitavad naudingule, mida tekitab taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupade tarbimine, ning asjaomaste kaupade peamisele koostisainele või domineerivale maitsele. Järelikult tuleb asuda esiteks seisukohale, et sõnaline osa „choco“ on seoseid loov, sest see viitab selgelt šokolaadile või selle kohta kasutatava sõna lühivormile (vt selle kohta 25. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Sun System Kereskedelmi és Szolgáltató vs. EUIPO – Hollandimpex Kereskedelmi és Szolgáltató (Choco Love), T‑325/15, ei avaldata, EU:T:2017:29, punkt 57) ja teiseks, et tähise koostisoa „happy“ on nõrga eristusvõimega.

82      Mis puutub kujutisosadesse, siis tuleb märkida, et tähise taust on nii oma geomeetrilise kuju kui ka järk-järgult heledamaks muutuva pruuni värvuse poolest – olgugi et see võib viidata kohvi- või šokolaadi värvusele – tavaline ja see ei tõmba asjaomase avalikkuse tähelepanu.

83      Lisaks ei saa nõustuda hageja argumendiga, millega ta sisuliselt soovis tõendada, et kroon on tähise eristusvõimeline osa, kuna on ELi kujutismärkidena nr 8328346 ja nr 15001266 kahe varasema registreeringuga kaitstud.

84      Nimelt tuleb märkida, et kujutismärgid nr 8328346 ja nr 15001266 koosnevad sõnalisest osast „flis“, mis on hageja ärinime osa, ja kujutisosast, mis vastavalt on kas kuldne või must kroon.

85      Selles osas tuleb märkida, et eespool nimetatud kujutismärke sisaldav tähis on tervikuna võetud taotletud kaubamärki. Sellegipoolest olgu märgitud, et kuigi sõna „flis“, mis on paigutatud krooni alla, ei ole selgelt märgatav, mistõttu asjaomane avalikkus ei pöörata sellele erilist tähelepanu, tuleb käesoleval juhul hinnata värvilise krooni eristusvõimet taotletud tähisest jääva tervikmulje põhjal. Nagu EUIPO märgib, tajub asjaomane avalikkus seda krooni kiitusena tootele, selle asemel et see näitaks kaupade ja teenuste kaubanduslikku päritolu nii, et need pärinevad kindlalt ettevõtjalt.

86      Seega tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga vaidlustatud otsuse punktides 32 ja 33, milles sisuliselt leiti esiteks, et sõnaline osa „moreno“ on eristav osa, sõna „choco“ on seoseid loov ja sõnaline osa „happy“ on nõrga eristusvõimega, ning teiseks, et kujutisosad ei ole eristusvõimelised, välja arvatud kuldset krooni kujutav kujutisosa, mis on aga toodet kiitev ning seetõttu ei ole see kuigi eristav. Lisaks tuleb märkida, et sõna „flis“ jääb taotletud tähisest jäävas tervikmuljes märkamatuks.

87      Teisena tuleb nõustuda vaidlustatud otsuse punktides 33 ja 34 esitatud apellatsioonikoja hinnanguga, et sõna „moreno“ on taotletud tähise domineeriv osa, kuna esiteks on see tähises paigutatud kesksele kohale ning teiseks on selles kasutatud suuremaid tähti kui teistes koostisosades „happy“ ja „choco“. Lisaks olgu märgitud, et kujutisosad ei sea seda järeldust kahtluse alla, kuna tähisest jäävas tervikmuljes tunduvad järk-järgult heledamaks muutuv pruun taust ja tähise ülemises vasakus osas asuv kroon suhteliselt vähetähtsad ja teisejärgulised.

88      Järelikult ei ole vaidlustatud otsuses selles küsimuses tehtud viga.

–       Visuaalne sarnasus

89      Hageja väidab, et vastandatud tähised ei ole sarnased, kuna need erinevad oma iseloomulike tunnuste, struktuuri, kujunduse ja värvikombinatsiooni poolest, olgugi et neis on ühine sõnaline osa „moreno“. Sellega seoses väidab ta, et taotletud tähises tingivad sõnade „happy“ ja „choco“, kuldse krooni ning pruuni, musta, valge, kuldse ja kollase värvuse kasutamine ning sõnalises osas „moreno“ „m“ tähe kujundus erinevuse varasematest kaubamärkidest.

90      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

91      Käesoleval juhul koosnevad varasemad kaubamärgid ainult sõnast „moreno“, samas kui taotletud kaubamärk sisaldab nelja sõnalist osa: „flis“, „happy“, „moreno“ ja „choco“, hõlmates nii varasemate tähiste sõnalist osa.

92      Niisiis on mõlemas vastandatud tähises sama tähekombinatsioon, mis on paigutatud samasse järjekorda, nimelt „m“, „o“, „r“, „e“, „n“ ja „o“, mistõttu võib see osaline identsus jätta asjaomasele avalikkusele mulje teatud visuaalsest sarnasusest (vt selle kohta 6. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Tomasz KawałkoTrofeum vs. EUIPO – Ferrero (KINDERPRAMS), T‑115/18, ei avaldata, EU:T:2018:882, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

93      Selles osas olgu märgitud, et kuigi asjaolul, et mõlemas vastandatud tähises esineb mitu tähte samas järjekorras, võib vastandatud tähiste visuaalse sarnasuse hindamisel olla teatud tähtsus (20. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Clover Canyon vs. EUIPO – Kaipa Sportswear (CLOVER CANYON), T‑693/15, ei avaldata, EU:T:2016:620, punkt 29), tugevdab nende tähiste visuaalset sarnasust see, et taotletud tähises sisaldub varasem tähis tervikuna (15. juuni 2011. aasta kohtuotsus Graf-Syteco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Teco Electric & Machinery (SYTECO), T‑229/10, ei avaldata, EU:T:2011:273, punkt 34).

94      Nimelt ei ole asjaolu, et esiteks koosneb taotletud kaubamärk mitmest erinevast sõnast ja teiseks on sõna „moreno“ väljendi „flis happy moreno choco“ keskel, piisav, neutraliseerimaks kogu visuaalset sarnasust, mis tuleneb sõnas „moreno“ sisalduva kuue tähe kattuvusest ja varasemate kaubamärkide ainsa sõnalise osa kasutamisest taotletud kaubamärgis. Lisaks tuleb märkida, et sõnaline osa „flis“, mis on paigutatud kuldse krooni alla, on vaevumärgatav ja jääb tähelepanuta.

95      Arvestades igast vastandatud tähisest jäävat üldmuljet, ei sea kujutisosad seda hinnangut kahtluse alla. Esimesena tuleb nimelt märkida, et tähtsusetu on taotletud kaubamärgis kasutatud järk-järgult heledamaks muutuv pruun taust ning varasema kaubamärgi nr 30702839 must taust, mida on kujutatud eespool punkti 6 esimeses taandes, ning need ei mõjuta seda, kuidas asjaomane avalikkus tähiseid tajub, kuna tegemist on tavaliste kujundite ja värvustega, millel ei ole mingit originaalsust. Teisena võib tõdeda, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, on krooni värvus teisejärguline, kuna see kroon on teiste sõnaliste ja kujutisosadega võrreldes suhteliselt väike ning on paigutatud taotletud kaubamärgi ülemisse vasakusse osasse, ning asjaomane avalikkus pöörab pealegi suuremat tähelepanu sõnalistele osadele. Kolmandana tuleb viimati nimetatud osade kohta märkida, et tähise hall ja valge värvus ning tähtede kirjatüüp ei ole eriti tähelepanuväärsed.

96      Seega tuleb nõustuda vaidlustatud otsuse punktides 35 ja 37 esitatud apellatsioonikoja hinnanguga, mille kohaselt vastandatud tähised on visuaalselt sarnased, kuna esiteks ei kompenseeri sõnalise osa „moreno“ kokkulangevust tähiste kaunistuslikud erinevused, ja teiseks kordub taotletud kaubamärgi domineerivas osas varasemate kaubamärkide ainus sõnaline osa.

97      Seega leidis apellatsioonikoda põhjendatult, et vastandatud tähised on visuaalselt sarnased.

–       Foneetiline sarnasus

98      Hageja väidab, et vastandatud tähised ei ole foneetiliselt sarnased, kuna taotletud kaubamärk koosneb kolmest sõnast, seitsmest silbist ja 16-st tähest, samas kui varasemad kaubamärgid koosnevad ainult ühest sõnast, kolmest silbist ja kuuest tähest. Hageja sõnul mõjutab see erinevus tähiste nimede hääldamise rütmi ja intonatsiooni.

99      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

100    Tuleb meenutada, et mitmeosalise tähise foneetiline esitamine tähendab kõigi selle sõnaliste osade taasesitamist, sõltumata nende graafilise esitusviisi eripärast, mis kuulub pigem tähise visuaalse analüüsi alla. Seega ei pea vastandatud tähiste foneetilisel võrdlemisel arvesse võtma varasema tähise kujutisosi (vt selle kohta 15. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Wolverine International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – BH Stores (cushe), T‑642/13, ei avaldata, EU:T:2015:781, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

101    Isegi kui vastandatud tähised on erineva pikkusega ja need koosnevad erinevast arvust sõnadest, tuleb neist jääva tervikmulje põhjal tõdeda, et need on nende ühise koostisosa tõttu foneetiliselt sarnased (vt selle kohta 20. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus COR Sitzmöbel Helmut Lübke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – El Corte Inglés (COR), T‑214/09, ei avaldata, EU:T:2011:612, punkt 63).

102    Vastandatud tähiste silpide arvu erinevusest ei piisa kaubamärkide sarnasuse välistamiseks, kuna sarnasust tuleb hinnata nende silpide täielikul väljaütlemisel tekkivast tervikmuljest lähtudes (vt selle kohta 28. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Farmeco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Allergan (BOTUMAX), T‑131/09, ei avaldata, EU:T:2010:458, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 13. juuni 2012. aasta kohtuotsus XXXLutz Marken vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Meyer Manufacturing (CIRCON), T‑542/10, ei avaldata, EU:T:2012:294, punkt 50).

103    Kõigepealt olgu märgitud, et nagu nähtub eespool punktist 85, ei häälda asjaomane avalikkus sõnalist osa „flis“ seetõttu, et seda on tähises raske märgata.

104    Käesoleval juhul sisaldavad taotletud kaubamärgi kõik muud sõnalised osad kolmeks sõnaks koondatud seitset silpi, milleks on: „hap“, „py“, „mo“, „re“, „no“, „cho“ ja „co“, samas kui varasemad kaubamärgid sisaldavad üht sõnalist osa, mis on sama kui taotletud kaubamärgis, ja mis koosneb kolmest silbist, nimelt „mo“, „re“ ja „no“.

105    Tuleb tõdeda, et kuigi vastandatud tähiste silbiline ülesehitus on erinev, sest need koosnevad erinevast arvust sõnadest, on need siiski sarnased, kuna varasemate kaubamärkide ainus sõnaline osa „moreno“ sisaldub taotletud kaubamärgis ning seda hääldatakse samamoodi ja sama intonatsiooniga, mistõttu taotletud kaubamärgi sõnalised osad „happy“ ja „choco“ ei suuda seda foneetilist sarnasust neutraliseerida (vt selle kohta 8. novembri 2016. aasta kohtuotsus fortune, T‑579/15, ei avaldata, EU:T:2016:644, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Szabados vs. EUIPO – Sociedad Española de Neumología y Cirugía Torácica (Separ) (MicroSepar), T‑788/17, ei avaldata, EU:T:2018:691, punktid 31 ja 32).

106    Seega leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 36 ja 37 õigesti, et vastandatud tähised on foneetiliselt väga sarnased.

–       Kontseptuaalne sarnasus

107    Hageja väidab, et kuigi sõnal „moreno“ ei ole saksa keeles konkreetset tähendust, mõistab keskmine Saksa tarbija suurepäraselt, et sõna „moreno“ tähendab hispaania keeles „pruuni“ ning viitab seega varasemate kaubamärkidega hõlmatud kakao- või kohvitoodete pruunile värvusele. Ta põhjendab oma argumente väitega, et esiteks on hispaania keel üks maailma enim kõneldud keeli ja teiseks mõistab keskmine Saksa tarbija näiteks oma töövaldkonna, harrastuste, üldise kultuuritausta või ka oma huvide raames kasutatavat hispaania keelt.

108    EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

109    Käesoleval juhul on selge, et sõna „moreno“ ei oma saksa keeles tähendust ning sõnalised osad „happy“ ja „choco“ on vähese eristusvõimega ja seoseid loova tähendusega, mistõttu vaidlustatud otsuse punktides 36 ja 37 sisuliselt läbi viidud apellatsioonikoja hinnangus ei ole selles küsimuses tehtud viga.

110    Lisaks ei saa nõustuda hageja argumendiga, mille kohaselt asjaomane avalikkus on võimeline mõistma, et sõna „moreno“ tähendab hispaania keeles „pruuni“, ja seostab seda seega varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadega.

111    Nimelt tuleb esimesena meelde tuletada, et hagiavalduse lisad A.9 ja A.10, mis sisaldavad veebipõhise hispaania-inglise sõnaraamatu ja võrguentsüklopeedia Wikipedia veebilehe väljatrükke, tunnistati eespool punktis 28 esitatud põhjustel vastuvõetamatuks. Kuna need tõendid jäeti kõrvale, tuleb olenemata nende tõendusjõust märkida, et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et keskmistest Saksa tarbijatest koosnev asjaomane avalikkus oskab hispaania keelt piisavalt, mõistmaks, et sõna „moreno“ tähendab „pruuni“.

112    Teisena olgu märgitud, et ei ole tõendatud, et asjaomane avalikkus tajub sõnalist osa „moreno“ nii, et sellel on vastandatud tähistes selge tähendus, mis toob seega ilmsiks seose selle sõna ja ühelt poolt taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste ning teiselt poolt varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade vahel.

113    Sellest tuleneb, et käesoleval juhul ei saa mingit kontseptuaalset võrdlust läbi viia.

114    Kõigist eespool toodud asjaoludest tuleneb, et vastandatud tähised on sarnased.

 Segiajamise tõenäosus

115    Hageja väidab, et vastandatud tähiste visuaalsed, foneetilised ja kontseptuaalsed erinevused välistavad igasuguse tõenäosuse, et tarbija need tähised omavahel segi ajab, ning rõhutab, et võrdlemisel tuleb lähtuda ka tähiste eristavatest ja domineerivatest koostisosadest. Seejuures leiab ta, et varasematel kaubamärkidel puudub eristusvõime ja apellatsioonikoda jättis segiajamise tõenäosuse hindamisel selle ilmselgelt tähelepanuta, kuna oma argumentide toetuseks toodud näiteid tsiteerides väidab hageja, et teised tootjad kasutavad sageli kõnealust sõnalist osa, tähistamaks klassidesse 30 ja 35 kuuluvaid maiustusi või kaupu ja teenuseid. Ta lisab, et juhul kui Üldkohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata, võib menetlusse astuja esitada hagi selliste ettevõtjate vastu, kes kasutavad sõna „moreno“ mõne toiduaine tähistamiseks. Veel väidab ta, et apellatsioonikoda ei võtnud arvesse tema esitatud tõendeid ega ole piisavalt põhjendanud, miks vastulause rahuldati.

116    EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

117    Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvessevõetavate tegurite teatud vastastikust sõltuvust, ja muu hulgas kaubamärkide ning nendega tähistatavate kaupade või teenuste sarnasust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (29. septembri 1998. aasta kohtuotsus Canon, C‑39/97, EU:C:1998:442, punkt 17, ja 14. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jm), T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03, EU:T:2006:397, punkt 74).

118    Pealegi ei takista varasema kaubamärgi vähese eristusvõime tunnustamine käesoleval juhul segiajamise tõenäosuse olemasolu tuvastamist. Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet (vt analoogia alusel 29. septembri 1998. aasta kohtuotsus Canon, C‑39/97, EKL, EU:C:1998:442, punkt 24), on see vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest seikadest. Seega võib isegi nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgi puhul esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega kaitstud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt 13. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), T‑134/06, EU:T:2007:387, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).

119    Mis täpsemalt puutub varasemate kaubamärkide eristusvõimesse, siis tuleb meenutada, et vastulausemenetluses tuleb tunnustada ELi kaubamärgi registreerimisele esitatud vastulause aluseks oleva riigisisese kaubamärgi teatud eristusvõimet, et ei tekiks vastuolu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktiga b (24. mai 2012. aasta kohtuotsus Formula One Licensing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑196/11 P, EU:C:2012:314, punkt 47). Sellega seoses tuleb märkida, et tähise määratlemine kirjeldavana või üldtähenduslikuna on samaväärne selle eristusvõime eitamisega (vt selle kohta 24. mai 2012. aasta kohtuotsus Formula One Licensing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑196/11 P, EU:C:2012:314, punkt 41).

120    Seetõttu tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga vaidlustatud otsuse punktis 35, mille kohaselt sõna „moreno“ on varasemate kaubamärkide eristav osa, millel ei ole saksa keeles tähendust, samas kui kujutisosad on tähtsusetud või teisejärgulised, ilma et seda järeldust seaksid kahtluse alla hageja argumendid, millega ta soovib tõendada, et varasematel kaubamärkidel puudub eristusvõime.

121    Järelikult, võttes arvesse nende kaupade loetelu, mille jaoks varasemad kaubamärgid on tõepoolest registreeritud, on apellatsioonikoda eespool punktis 117 meenutatud vastastikuse sõltuvuse põhimõtet arvestades õigesti järeldanud, et vastandatud tähiste segiajamine on tõenäoline, välja arvatud klassi 35 kuuluvate teenuste puhul, mille kirjeldus on järgmine: „küpsisevormide jae‑ või hulgimüük; küpsisevormide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“. Nimelt võib asjaomane avalikkus arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või vähemalt omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, sest esiteks on asjaomased kaubad ja teenused osaliselt identsed ja osaliselt sarnased ning teiseks on vastandatud tähised tervikuna visuaalselt ja foneetiliselt sarnased.

122    Hageja argument, et apellatsioonikoda ei võtnud arvesse tema hagiavalduses esitatud tõendeid, ei saa olla tulemuslik, kuna tõendid esitati esimest korda Üldkohtus ja need tunnistati vastuvõetamatuks, nagu nähtub eespool punktist 28. Lisaks tuleb märkida, et vastupidi hageja väidetele on apellatsioonikoda piisavalt selgitanud põhjusi, miks ta järeldas, et vastandatud kaubamärkide segiajamine on tõenäoline.

 Väide, mille kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja õiguskindluse põhimõtet

123    Hageja väidab sisuliselt, et EUIPO otsustuspraktika on väga oluline, kuna see võimaldab EUIPO toiminguid ette näha ning hinnata registreerimistaotluse rahuldamise võimalust. Ta väidab, et käesoleval juhul toob vaidlustatud otsus kaasa selle, et tulevikus ei saa enam registreerida ühtki sõnalist osa „moreno“ sisaldavat kaubamärki, kuna esineb varasemate kaubamärkidega segiajamise tõenäosus. Sellega seoses esitab hageja kaks näidet vastulausemenetluste kohta (nr B 2 706 78 ja B 2 734 861), milles EUIPO otsustas varasema kaubamärgi eristusvõime puudumise tõttu jätta vastulaused tervikuna rahuldamata, millega ta soovib tõendada, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja õiguskindluse põhimõtet arvestades toetab EUIPO varasem otsustuspraktika taotletud kaubamärgi registreerimist.

124    EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad neile argumentidele vastu.

125    Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et tähise ELi kaubamärgina registreerimise otsused, mida apellatsioonikojad teevad määruse nr 207/2009 alusel, kuuluvad nende piiratud pädevuse, mitte kaalutlusõiguse valdkonda. Seetõttu tuleb tähise ELi kaubamärgina registreerimise võimalikkust hinnata üksnes selle määruse alusel, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu kohus, ja mitte apellatsioonikodade varasema praktika alusel (vt 14. novembri 2017. aasta kohtuotsus Claranet Europe vs. EUIPO – Claro (claranet), T‑129/16, ei avaldata, EU:T:2017:800, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika).

126    Lisaks tuleb märkida, et kuigi EUIPO peab võtma arvesse juba tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samasugune otsus või mitte, nõuab seaduslikkuse põhimõte, et iga registreerimistaotluse kontrollimine peab olema range ja täielik ning tuleb läbi viia igal konkreetsel juhul, kuna tähise registreerimine kaubamärgina sõltub spetsiifilistest kriteeriumidest, mida tuleb kohaldada iga konkreetse juhtumi faktiliste asjaolude suhtes (16. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Poola vs. Stock Polska sp. z o.o. ja EUIPO, C‑162/17 P, ei avaldata, EU:C:2019:27, punkt 60).

127    Kuna käesoleval juhul viis apellatsioonikoda läbi igakülgse hindamise ja uuris konkreetselt vastandatud tähiste segiajamise tõenäosust, enne kui ta otsustas osaliselt keelduda taotletud kaubamärgi registreerimisest, siis ei saa hageja tulemuslikult tugineda EUIPO varasematele otsustele, et ümber lükata järeldust, mille kohaselt taotletud kaubamärgi registreerimine on vastuolus määrusega nr 207/2009 (vt selle kohta 14. novembri 2017. aasta kohtuotsus claranet, T‑129/16, ei avaldata, EU:T:2017:800, punkt 97 ja seal viidatud kohtupraktika).

128    Kõiki eespool toodud asjaolusid arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata osas, mis puudutab varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade muudetud loetelu.

 Teine nõue, millega taotletakse vaidlustatud otsuse muutmist

129    Tuleb märkida, et määruse 2017/1001 artikli 72 lõikes 3 ette nähtud Üldkohtu muutmispädevus ei anna talle pädevust anda hinnangut millelegi sellisele, mille kohta apellatsioonikoda ei ole veel seisukohta võtnud. Muutmisõiguse teostamine on seega põhimõtteliselt piiratud üksnes olukordadega, kus Üldkohtul on pärast apellatsioonikoja hinnangu kontrollimist võimalik tõendatud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel kindlaks teha, millise otsuse apellatsioonikoda oleks pidanud tegema (vt 16. mai 2017. aasta kohtuotsus Airhole Facemasks vs. EUIPO – sindustrysurf (AIR HOLE FACE MASKS YOU IDIOT), T‑107/16, EU:T:2017:335, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

130    Käesoleval juhul tuleb märkida, et apellatsioonikoda on vaidlustatud otsuses võtnud seisukoha vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta, lähtudes varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade esialgsest loetelust, mistõttu Üldkohus on pädev nimetatud otsust selles küsimuses muutma.

131    Samas nähtub eespool punktides 12–14 ja 48–128 esitatud kaalutlustest, et apellatsioonikoda oli kohustatud tuvastama, et vastupidi vastulausete osakonna seisukohale esines tõenäosus, et asjaomane avalikkus võib vastandatud tähised omavahel segi ajada, kaubamärgi registreerimistaotlusega hõlmatud kõigi kaupade ja teenuste puhul, välja arvatud klassi 35 kuuluvad teenused, mille kirjeldus on järgmine: „küpsisevormide jae‑ või hulgimüük; küpsisevormide jae‑ ja hulgimüük interneti teel“.

132    Kõike eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Üldkohtu muutmispädevuse teostamise tingimused on täidetud ning et vastulause tuleb rahuldada kõigi registreerimistaotluses nimetatud kaupade ja teenuste osas, välja arvatud eespool punktis 131 nimetatud teenused.

 Kohtukulud

133    Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Üldkohus otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

134    Käesolevas kohtuasjas on hageja, EUIPO ja menetlusse astuja osaliselt kohtuvaidluse kaotanud, sest vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt. Seetõttu tuleb määrata, et kõik pooled kannavad oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 31. mai 2018. aasta otsus (asi R 1464/20171) osas, milles sellega keelduti registreerimast taotletud kaubamärki järgmiste kaupade jaoks: „kohviasendaja; tee, kakao; kakaotooted, kakaopõhised joogid; šokolaadipõhised joogid; kõik eespool nimetatud kaubad ka lahustuval kujul“, välja arvatud kakao seoses nimetatud kaupadega.

2.      Rahuldada vastulause kõigi registreerimistaotluses nimetatud kaupade ja teenuste osas, välja arvatud klassi 35 kuuluvad teenused, mille kirjeldus on järgmine: „küpsisevormide jae või hulgimüük; küpsisevormide jae ja hulgimüük interneti teel“.

3.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.      Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Collins

Barents

Passer

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. oktoobril 2019 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.