Language of document : ECLI:EU:C:2014:351

Kohtuasi C‑539/12

Z. J. R. Lock

versus

British Gas Trading Limited

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Employment Tribunal, Leicester)

Sotsiaalpoliitika – Tööaja korraldus – Direktiiv 2003/88/EÜ – Õigus tasustatud põhipuhkusele – Töötasu koostis – Põhipalk ja tulemustasu, mis arvutatakse vastavalt toimunud läbimüügile

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 22. mai 2014

1.        Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasulisele põhipuhkusele – Eriti oluline liidu sotsiaalõiguse põhimõte

(ELL artikli 6 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 31 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88; nõukogu direktiiv 93/104)

2.        Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasulisele põhipuhkusele – Puhkuse hüvitis, mida arvutatakse üksnes põhipalga alusel, arvestamata tulemustasu läbimüügi pealt, mis moodustab osa töötasust

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88, artikkel 7)

3.        Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Õigus tasulisele põhipuhkusele – Liikmesriigi kohtu poolt puhkusehüvitise arvutusmeetodite hindamine, kui töötasu koosneb mitmest komponendist – Euroopa Kohtu praktikas sõnastatud tingimuste ja direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud eesmärgi arvessevõtmine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88, artikkel 7)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 14)

2.        Direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid ja tavad, mille kohaselt on töötajal – kelle tasu koosneb esiteks põhipalgast ja teiseks tulemustasust, mille suurus on määratletud tööandjaga sõlmitud lepingus viitega selle töötaja töö tulemusel toimunud läbimüügile – õigus oma tasustatud põhipuhkuse ajal üksnes tasule, mis koosneb ainult tema põhipalgast.

Nimelt on põhipuhkuse tasu maksmise kohustuse eesmärk tagada töötajale puhkuse ajaks töötamisperioodidega võrreldav sissetulek.

Direktiivi 2003/88 artiklis 7 esitatud tingimused tunduvad küll olevat asjaomase liikmesriigi õiguses ja tavades täidetud, sest töötaja saab oma põhipuhkuse ajal tasu, mille kogusuurus on võrreldav tema tööperioodide ajal saadud tasuga. Niisiis võimaldab töötaja õigus esiteks põhipuhkuse ajal makstavale summale ja teiseks summale selle läbimüügi eest, mis tema töö tulemusena toimus tema põhipuhkusele eelnenud nädalatel, tõepoolest töötajal võtta puhkust, millele tal on õigus.

Samas võib hoolimata tasust, mida töötaja põhipuhkuse kasutamise ajal saab, tal selle õiguse kasutamine olla takistatud, silmas pidades rahalist kahju, mida ta kannab ilmselgelt reaalselt hiljem põhipuhkusele järgneval perioodil.

(vt punktid 17, 20, 21, 24 ja resolutsiooni punkt 1)

3.        Tulemustasu, millele põhipuhkuse ajal on õigus sellisel töötajal – kelle tasu koosneb esiteks põhipalgast ja teiseks tulemustasust, mille suurus on määratletud tööandjaga sõlmitud lepingus viitega selle töötaja töö tulemusel toimunud läbimüügile – arvutusmeetodeid peab liikmesriigi kohus hindama Euroopa Kohtu praktikas sõnastatud eeskirjade ja tingimuste alusel ja silmas pidades direktiivi 2003/88 tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklis 7 sätestatud eesmärki.

Nimelt peavad kõik ebamugavused, mis on loomupäraselt seotud töötaja töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja mida kompenseeritakse töötaja kogutöötasu arvestuse alla kuuluva rahasummaga, olema tingimata osa summast, millele töötajal on õigus oma põhipuhkuse ajal.

Pealegi tuleb lisaks kogutöötasu komponentidele töötajale põhipuhkuse ajal säilitada kõik need komponendid, mis on seotud töötaja isikliku ja ametiseisundiga. Niisiis tuleb asjakohasel juhul säilitada lisatasu juhtival ametikohal töötamise, tööstaaži ja kutsealase kvalifikatsiooni eest.

Seevastu ei pea põhipuhkuse ajal makstava tasu arvestamisel arvesse võtma neid töötaja kogutöötasu komponente, mille eesmärk on üksnes kompenseerida juhuslikke või kõrvalkulusid, mis kaasnevad töötaja töölepingujärgsete ülesannete täitmisega.

(vt punktid 29–31, 35 ja resolutsiooni punkt 2)