Language of document : ECLI:EU:F:2010:58

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

29. juuni 2010

Kohtuasi F‑27/09

Ingo Hanschmann

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Lepingu pikendamata jätmine – Tähtajatu tööleping – Europoli personalieeskirjade artikkel 6 – Kaitseõiguste tagamise põhimõte

Ese:      Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel esitatud hagi, millega I. Hanschmann palub tühistada Europoli 12. juuni 2008. aasta otsuse, millega keelduti temaga tähtajatut lepingut sõlmimast ning Europoli 7. jaanuari 2009. aasta otsuse, millega lükati tagasi 12. juuni 2008. aasta otsuse peale esitatud kaebus.

Otsus: Tühistada 12. juuni 2008. aasta otsus, millega Europol keeldus hagejaga tähtajatut töölepingut sõlmimast. Mõista kohtukulud välja Europolilt.

Kokkuvõte

1.      Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused

2.      Ametnikud – Europoli töötajad – Töötaja haldusseisundit mõjutav otsus – Nende asjaolude arvesse võtmine, mida isikutoimikus ei ole märgitud – Õigusvastasus

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 6 ja 23)

3.      Ametnikud – Europoli töötajad – Töötaja haldusseisundit mõjutav otsus – Nende asjaolude arvesse võtmine, mida isikutoimikus ei ole märgitud – Otsustav mõju – Tühistamine – Tingimused

(Europoli personalieeskirjad, artikkel 23)

1.      Kaitseõiguste tagamine kujutab endast olulist vorminõuet, mille rikkumise küsimuse võib tõstatada omal algatusel. Kaitseõiguste tagamine isiku vastu alustatud igas menetluses, mille lõpptulemusena võidakse teha tema huve kahjustav otsus, on ka liidu õiguse aluspõhimõte, mis peab olema tagatud isegi asjaomast menetlust puudutavate eeskirjade puudumisel. See põhimõte nõuab, et isikule, kelle suhtes huve kahjustav otsus on tehtud, antakse tegelik võimalus teha teatavaks oma seisukoht asjaolude osas, mida võidakse antavas aktis tema kahjuks arvesse võtta. Kaitseõiguste tagamise põhimõttest tulenev õigus tutvuda dokumentidega tähendab, et administratsioon peab asjaomasele töötajale edastama kõik dokumendid, millel tema otsus võib põhineda.

(vt punktid 53 ja 54)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. mai 1991, kohtuasi C‑291/89: Interhotel vs. komisjon (EKL 1991, lk I‑2257, punkt 14); 7. jaanuar 2004, liidetud kohtuasjad C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Ålborg Portland jt vs. komisjon (EKL 2004, lk I‑123, punktid 68 ja 71); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL 2006, lk I‑10915, punktid 37 ja 38); 6. detsember 2007, kohtuasi C‑59/06 P: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 46).

Esimese Astme Kohus: 15. märts 2000, liidetud kohtuasjad T‑25/95, T‑26/95, T‑30/95–T‑32/95, T‑34/95–T‑39/95, T‑42/95–T‑46/95, T‑48/95, T‑50/95–T‑65/95, T‑68/95–T‑71/95, T‑87/95, T‑88/95, T‑103/95 ja T‑104/95: Cimenteries CBR jt vs. komisjon (EKL 2000, lk II‑491, punkt 487).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑51/07: Bui Van vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑289 ja II‑A‑1‑1533, punkt 77, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑491/08 P).

2.      Europoli personalieeskirjade artikli 23 eesmärk on Europoli töötajate jaoks tagada kaitseõigused, vältides seda, et administratsiooni otsused, mis mõjutavad töötaja seisundit ja teenistuskäiku, põhineksid tema pädevust, tulemuslikkust või käitumist puudutavatel asjaoludel, mida ei ole tema isikutoimikus mainitud. Sellest tuleneb, et niisugustel faktilistel asjaoludel põhinev otsus on vastuolus nimetatud personalieeskirjades ette nähtud tagatistega ning tuleb tühistada, kuna see on vastu võetud õigusvastase menetluse tulemina.

Otsus, mis on tehtud sellise erimenetluse tulemusena, mis puudutab nende tähtajatute lepingute sõlmimist, mis on ette nähtud samade personalieeskirjade artikli 6 ning 8. detsembri 2006. aasta otsuse (Europoli personalieeskirjade artikli 6 rakendamise kohta) artikli 7 sätetes, võib mõjutada Europoli töötaja haldusseisundit ning seega kujutab endast isikut kahjustavat otsust. Sellest järeldub, et nimetatud otsuse saab teha vaid kaitseõiguste tagamise põhimõtet järgides.

(vt punktid 55 ja 57)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. juuni 1972, kohtuasi 88/71: Brasseur vs. parlament (EKL 1972, lk 499, punkt 11); 12. veebruar 1987, kohtuasi 233/85: Bonino vs. komisjon (EKL 1987, lk 739, punkt 11).

Esimese Astme Kohus: 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑37 ja II‑239, punktid 70 ja 72); 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punkt 50).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2007, kohtuasi F‑38/06: Bianchi vs. ETF (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑183 ja II‑A‑1‑1009, punkt 48).

3.      Europoli personalieeskirjade artikli 23 ja kaitseõiguste tagamise põhimõtte rikkumine toob kaasa akti tühistamise vaid siis, kui on tuvastatud, et töötajale edastamata jäetud dokumentidel võis olla otsustav mõju töötaja suhtes tehtud administratsiooni otsusele.

Selles osas võib hindamisvorm, mille puhul ei ole tegemist pelgalt asjaomase isiku hindamisaruandes sisalduva teabe kordamisega, vaid mis sisaldab tema pädevust, tulemuslikkust ja käitumist puudutavaid lahtreid ning ka hinnangut tema lepingu pikendamata jätmise mõju kohta Europoli nõuetekohasele toimimisele, omada otsustavat mõju sellele otsusele.

(vt punktid 61–65)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. november 1996, kohtuasi C‑294/95 P: Ojha vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑5863, punkt 67).

Esimese Astme Kohus: 6. veebruar 2007, liidetud kohtuasjad T‑246/04 ja T‑71/05: Wunenburger vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑21 ja II‑A‑2‑131, punkt 149).