ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)
2. märts 2010
Kohtuasi T‑248/08 P
Frantisek Doktor
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Katseaja pikendamine – Katseaja lõpparuanne – Teenistusest vabastamine katseaja lõppedes – Personalieeskirjade artikkel 34 – Faktiliste asjaolude ja tõendite moonutamine – Avaliku Teenistuse Kohtu põhjendamiskohustus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 16. aprilli 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑73/07: Doktor vs. nõukogu (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑91 ja II‑A‑1‑479), milles nõutakse esiteks esimese astme kohtu otsuse tühistamist ning teiseks kahju hüvitamist.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Frantisek Doktori ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud käesolevas kohtuastmes nende enda kanda.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Kohtuotsuste põhjendamine – Ulatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)
2. Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikkel 34)
3. Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Mõiste – Ettevalmistav toiming; Ettevalmistav akt – Katseaja aruanne teenistuja ametisse nimetamise või teenistusest vabastamise üle otsustamiseks – Väljaarvamine
(Personalieeskirjad, artiklid 34, 90 ja 91)
4. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjenduse ebapiisavus
(EÜ artikkel 253)
5. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Põhjenduse ebapiisavus
(EÜ artikkel 253; personalieeskirjad, artikkel 25)
1. Avaliku Teenistuse Kohtu otsused peavad olema piisavalt põhjendatud selleks, et Üldkohtul oleks võimalik teostada nende üle kohtulikku kontrolli. Samas ei saa seda kohustust tõlgendada nii, et Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb üksikasjalikult vastata hageja igale argumendile, eriti kui see argument ei ole piisavalt selge ja täpne ega põhine üksikasjalikel tõenditel.
(vt punkt 64)
Viited:
Euroopa Kohus: 6. märts 2001, kohtuasi C‑274/99 P: Connolly vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑1611, punkt 121); 4. oktoober 2007, kohtuasi C‑311/05 P: Naipes Heraclio vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 52); 9. september 2008, liidetud kohtuasjad C‑120/06 P ja C‑121/06 P: FIAMM ja FIAMM Technologies vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2008, lk I‑6513, punkt 91).
2. Arvestades hoolitsemiskohustust, mis nõuab õiglase tasakaalu saavutamist teenistuse vajaduste ja asjaomaste ametnike huvide vahel peegeldab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, võib ametisse nimetav asutus õiguspäraselt loobuda võimalusest võta asjaomase katseajal oleva ametniku suhtes ranged meetmed ning otsustada pakkuda talle teine võimalus tõendada, et ta vastab ametisse nimetamise tingimustele.
(vt punkt 79)
Viited:
Euroopa Kohus: 29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 38).
3. Kuna katseaja aruande puhul on tegemist katseajal oleva ametniku ametisse nimetamist või teenistusest vabastamist ettevalmistava aktiga, siis ei kujuta see endast ametniku huve kahjustavat akti.
(vt punkt 81)
Viited:
Üldkohus: 16. märts 2009, kohtuasi T‑156/08 P: R vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑11 ja II‑B‑1‑51, punktid 48–55).
4. Küsimus ühenduse institutsiooni otsuse põhjendamise kohustuse ulatusest on üks õigusküsimustest, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise raames allutatud Üldkohtu kontrollile.
(vt punkt 92)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. juuni 2005, liidetud kohtuasjad C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑5425, punkt 453); 28. veebruar 2008, kohtuasi C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 50–52); 10. juuli 2008, kohtuasi C‑413/02 P: Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala (EKL 2008, lk I‑4951, punkt 30).
5. Esiteks võib ühenduse institutsiooni poolt ametniku kahjuks tehtud otsuse põhjenduse algset puudulikkust – kuid mitte põhjenduse täielikku puudumist – korrigeerida juhul, kui ametniku käsutuses oli juba enne hagi esitamist teave osalise põhjenduse kohta; teiseks võib otsust pidada piisavalt põhjendatuks, kui see tehti asjaomasele ametnikule teadaolevatel asjaoludel, mis võimaldasid tal aru saada tema suhtes võetud meetme ulatusest; ja kolmandaks võib eeskätt otsuste puhul, millega isik jäetakse edutamata või tema kandidatuur lükatakse tagasi, kaebuse rahuldamata jätmise otsuse põhjendust täiendada ametniku kaebuse tagasilükkamise otsuse abil, kuna selle otsuse põhjendust peetakse kokkulangevaks otsuse põhjendusega, mille peale kaebus esitati.
(vt punkt 93)
Viited:
Üldkohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punktid 32 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika); 3. oktoober 2006, kohtuasi T‑171/05: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑195 ja II‑A‑2‑999, punktid 42 ja 45);4. juuli 2007, kohtuasi T‑502/04: Lopparelli vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑145 ja II‑A‑2‑995, punktid 76 ja 83); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑149 ja II‑A‑2‑1045, punktid 51–54).