AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

3. veebruar 2009

Kohtuasi F‑40/08

Daniela Paula Carvalhal Garcia

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Endised ametnikud – Töötasu – Õppetoetus – Maksmisest keeldumine – Hilinenult esitatud hagi – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      D. Garcia palub EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagiavaldusega eelkõige tühistada nõukogu asepeasekretäri 16. novembri 2007. aasta otsus jätta rahuldamata kaebus otsuse peale, millega D. Garciale seoses tema tütrega antav koolitoetus tühistati.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Hilinenud eelnev halduskaebus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

Kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, ei ole Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 ettenähtud võimalus otsustada menetlust jätkamata põhistatud määrusega kohaldatav mitte üksnes juhul, kui vastuvõtmise eeskirju on eiratud niivõrd ilmselgelt ja jämedalt, et vastuvõetavuse toetuseks ei ole võimalik esitada ühtki tõsist argumenti, vaid see on kohaldatav ka juhtudel, mil kohtukoosseis leiab toimikus esitatud dokumentide põhjal, et ta on toimiku materjalidest saanud piisavalt teavet ning sellest tulenevalt täiesti veendunud, et hagiavaldus on vastuvõetamatu eelkõige asjaolu tõttu, et hagiavalduses on eiratud väljakujunenud kohtupraktikas esitatud nõudeid ning leiab, et kohtuistung ei annaks selles osas mingitki lisateavet. Sellisel juhul ei toeta määrusega hagiavalduse läbivaatamata jätmine mitte üksnes menetlusökonoomiat, vaid hoiab kokku ka kohtuistungi pidamisega seotud poolte kulusid.

Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui ametnik – kes ei ole teadlik väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt tavaolukorras sõltub tähtaegade osas hagi vastuvõetavus eelnevast haldusmenetlusest, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklites 90 ja 91, ning kuna need eeskirjad on seotud avaliku korraga, siis ei ole see ei poolte ega kohtu määrata – esitab teda kahjustava üksnes kinnitava meetme peale taotluse mitte kaebuse, ületades ettenähtud tähtaega või esitab tema kaebuse tagasilükkamise järel hagi hilinenult.

Vabandatavat eksimust, mis on nende tähtaegade järgimise nõude võimalik piirang või erand, tuleb tõlgendada kitsalt ning see saab hõlmata üksnes erandlikke juhtumeid, kus näiteks asjaomase institutsiooni tegevusviis eksitab heauskset ning tavapäraselt informeeritud isikule kohast hoolsust ilmutanud õigussubjekti. See ei ole nii juhul, kui administratsioon saadab kaebuse autorile kirja, milles ta toob selgesti välja oma kohustuse kohaldada kehtivaid norme, olgugi et need on ranged, ning teavitab isikut asjaolust, et ta esitab isiku juhtumi ekspertidele, keelitamata huvitatud isikut mitte kasutama kahjustava või kaebust tagasi lükkava meetme vaidlustamiseks olemasolevaid õiguskaitsevahendeid, eksitamata nende õiguskaitsevahenditega seotud tähtaegade osas ning jätmata muljet, et neid tähtaegu saab pikendada.

Ainuüksi asjaolu, et hagejal on asjaolude kulgemisest ning vastuvõetud aktide õiguslikust olemusest ja vahetatud kirjadest oma tõlgendus, ei anna alust leida, et on tuginetud vabandatavale eksimusele, kui mitte Avaliku Teenistuse Kohus ei asu otsima sellise eksimuse olemasolu peaaegu igas asjas, milles tekib vastuvõetavuse küsimus ning milles hageja tõlgendusega ei nõustuta.

(vt punktid 13, 14, 16–21 ja 23–25)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. juuli 1984, kohtuasi 227/83: Moussis vs. komisjon (EKL 1984, lk 3133, punkt 12); 29. juuni 2000, kohtuasi C‑154/99 P: Politi vs. Euroopa Koolitusfond (EKL 2000, lk I‑5019, punkt 15).

Esimese Astme Kohus: 11. mai 1992, kohtuasi T‑34/91: Whitehead vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑1723, punkt 18); 15.veebruar 1995, kohtuasi T‑112/94: Moat vs. komisjon (EKL AT, lk I‑A‑37 ja II‑135, punkt 20); 24. aprill 1996, kohtuasi T‑6/94: A vs. parlament (EKL AT 1996, lk I‑A‑191 ja II‑555, punktid 52–54); 30. märts 2001, kohtuasi T‑312/00: Tavares vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑75 ja II‑367, punkt 23); 10. aprill 2003, kohtuasi T‑186/01: Robert vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑131 ja II‑631, punktid 52–54 ja seal viidatud kohtupraktika, punktid 55 ja 56); 17. mai 2006, kohtuasi T‑95/04: Lavagnoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑121 ja II‑A‑2‑569, punkt 41).

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. märts 2007, kohtuasi F‑87/06: Manté vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 16 ja 18).