Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rayonen sad Lukovit (Bulgaaria) 26. märtsil 2021 – LB versus Smetna palata na Republika Bulgaria

(kohtuasi C-195/21)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rayonen sad Lukovit

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: LB

Vastustaja: Smetna palata na Republika Bulgaria

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2014/24/EL1 artikli 58 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et kvalifitseerimise tingimustega kehtestatud nõuded ettevõtja töötajate kutsealasele pädevusele täita kutsealast ehitustööde hankelepingut võivad olla rangemad kui liikmesriigi asjakohases seaduses (ZUT artikli 163a lõige 4) väljaõppele ja kutsealasele kvalifikatsioonile kehtestatud miinimumtingimused, mis ei ole iseenesest konkurentsi piiravad, ja täpsemalt: kas tingimus, mille kohaselt peavad hankes osalemiseks kehtestatud nõuded olema hanke eset silmas pidades „proportsionaalsed“, a) paneb liikmesriigi kohtule kohustuse hinnata proportsionaalsust kogutud tõendite ja hanke konkreetsete näitajate alusel, ja seda isegi juhtudel, mil riigisisene seaduses on määratletud hulgaliselt eriala asjatundjaid, kes on põhimõtteliselt hankelepinguga hõlmatud tööde tegemiseks kvalifitseeritud, või b) lubab kohtul piirduda kontrollimisel hindamisega, kas hankemenetluses osalemise tingimused on asjakohases riigisiseses seaduses sätestatud tingimustega võrreldes liiga ranged?

Kas määruse nr 2988/952 II jaotise „Haldusmeetmed ja -karistused“ sätteid tuleb tõlgendada nii, et riigihangete seaduse (Zakon za obshtestvenite porachki) – millega on üle võetud direktiiv 2014/24/EL – üks ja sama rikkumine (sealhulgas kvalifitseerimise tingimuste kindlaksmääramisel toime pandud rikkumine, mille eest määrati kaebajale rahatrahv) võib kaasa tuua erinevad õiguslikud tagajärjed, olenevalt sellest, kas rikkumine pandi toime mittesüüliselt või tahtlikult või hooletusest?

Kas õiguskindluse ja tõhususe põhimõtete kohaselt on määruse nr 2988/95 artikli 8 lõike 3 eesmärki ja määruse (EL) nr 1303/133 põhjendusi 43 ja 122 arvestades lubatav, et liikmesriigi eri asutused, kelle ülesanne on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, hindavad hankemenetluse samu asjaolusid erinevalt, täpsemalt: rakenduskavaga seotud korraldusasutus ei tuvasta, et kvalifitseerimise tingimuste kindlaksmääramisel on toime pandud rikkumine, kuid riigikontroll jõuab hilisemal kontrollimisel – ilma et esineks erilisi või uusi asjaolusid – järeldusele, et kõnealused tingimused piiravad konkurentsi, ning määrab avaliku sektori hankijale haldussanktsiooni?

Kas sellise riigisisese õigusnormiga nagu riigihangete seaduse artikli 247 lõige 1, mis näeb ette, et avaliku sektori hankijale, kes rikub sama seaduse artikli 2 lõikes 2 sätestatud keeldu, määratakse rahatrahv, mille suurus on 2%lepingu maksumusest koos käibemaksuga, kuid mis ei ületa 10 000 leevi, ilma et tuleks kindlaks teha rikkumise raskust ja selle tegelikke ja võimalikke tagajärgi liidu huvidele?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

2 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/001, lk 340).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT 2013, L 347, lk 320).