ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
9. september 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi ETRAX taotlus – Sõnalist osa ETRA I+D sisaldavad varasemad siseriiklikud kujutismärgid – Suhteline keeldumispõhjus – Apellatsioonikojale esitatud kaebuse vastuvõetavus – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 49 lõige 1 ning määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 59 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 60)
Kohtuasjas T‑70/08,
Axis AB, asukoht Lund (Rootsi), esindaja: advokaat J. Norderyd,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Etra Investigación y Desarrollo, SA, asukoht Valencia (Hispaania),
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 27. novembri 2007. aasta otsuse peale (asi R 334/2007-2), mis käsitleb Etra Investigación y Desarrollo, SA ja Axis AB vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud M. Prek ja V. M. Ciucă (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik N. Rosner,
arvestades 12. veebruaril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 9. juunil 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 29. aprillil 2010 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja, Axis AB esitas 17. juunil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk ETRAX.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist pärast seda, kui vastavat nimekirja oli ühtlustamisameti menetluse käigus piiratud, taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9 ja 42.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 1. augusti 2005. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 31/2005.
5 Etra Investigación y Desarrollo, SA esitas 14. oktoobril 2005 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade ja teenuste osas vastulause.
6 Vastulause tugines järgmistele varasematele kaubamärkidele:
– Hispaania kujutismärk nr 2194122, mille taotlus esitati 5. novembril 1998 ja mis registreeriti 22. novembril 1999 klassi 9 kuuluvate kaupade jaoks („teadusotstarbelised, merendus-, geodeesia-, elektri-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning -seadmed; elektrijuhtimis-, -jaotus-, ‑muundamis-, -akumuleerimis-, ‑reguleerimis- ja kontrollseadmed ja ‑vahendid; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; müügiautomaadid ja ‑mehhanismid; kassaaparaadid, arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutid”) ning mis on kujutatud järgmiselt:
– Hispaania kujutismärk nr 2413572, mille taotlus esitati 9. juulil 2001 ja mis registreeriti 8. jaanuaril 2002 klassi 9 kuuluvate kaupade jaoks („teadusotstarbelised, merendus-, geodeesia-, elektri-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning -seadmed; elektrijuhtimis-, -jaotus-, muundamis-, ‑akumuleerimis-, reguleerimis- ja kontrollseadmed ja -vahendid; heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; müügiautomaadid ja ‑mehhanismid; kassaaparaadid, arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutid”) ning mis on kujutatud järgmiselt:
– Hispaania kujutismärk nr 2413574, mille taotlus esitati 9. juulil 2001 ja mis registreeriti 22. aprillil 2002 klassi 42 kuuluvate kaupade jaoks („inseneriteenused; tööstusanalüüs ja tööstusuurimused, elektri- ja elektroonikauurimused”) ning mis on kujutatud järgmiselt:
7 Vastulause põhjenduseks toodi segiajamise tõenäosus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) tähenduses.
8 Vastulausete osakond lükkas 11. detsembril 2006 vastulause tervikuna tagasi, leides, et tähistevahelised erinevused välistavad varasemate kaubamärkide ja taotletava kaubamärgi segiajamise tõenäosuse.
9 Ühtlustamisametile saabus vastulausete osakonna otsuse peale 21. veebruaril 2007 dateerimata kaebus.
10 Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 27. novembri 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebus rahuldati, tühistati vastulausete osakonna otsus ning lükati registreerimistaotlus tervikuna tagasi.
11 Apellatsioonikoda uuris kõigepealt kaebuse vastuvõetavust ning leidis, et kuigi ühtlustamisamet sai dateerimata kaebuse kätte 21. veebruaril 2007, st pärast kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja, 2007. aasta 12. veebruari möödumist, „täitis [kaebuse eest nõutava lõivu tasumine pangaülekandega] vastuvõetavuse osas kaebuse rolli”, kuna see viidi läbi õigeaegselt ning see sisaldas komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189)) eeskirja 48 lõikes 1 nõutavat üksikasjalikku teavet.
Poolte nõuded
12 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
13 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
14 Kohtuistungil märkis ühtlustamisamet Üldkohtu küsimusele vastates, et ta palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata põhjendamatuse tõttu või muuta vaidlustatud otsust faksi saatmise kinnituse alusel, mille oli esitanud teine menetluspool apellatsioonikojas.
Õiguslik käsitlus
15 Hageja esitab oma hagi toetuseks sisuliselt kaks väidet, milles viidatakse vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõigete 1 ja 2 ning määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.
16 Kõigepealt tuleb uurida esimest väidet, milles viidatakse määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõigete 1 ja 2 rikkumisele.
Poolte argumendid
17 Hageja heidab apellatsioonikojale ette määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõigete 1 ja 2 rikkumist. Eelkõige märgib ta, et apellatsioonikoda leidis vääralt, et kaebus on määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõike 1 kohaselt vastuvõetav olukorras, kus kaebuse eest nõutava lõivu ülekande kviitung on koostatud hispaania keeles, mis on vastuolus määruse nr 2868/95 eeskirja 48 lõikega 2, mis näeb ette, et kaebus esitatakse selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti vaidlustatud otsus, st inglise keeles.
18 Ühtlustamisamet tunnistab, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõikeid 1 ja 2. Samas märgib ühtlustamisamet, et vastavalt Euroopa Liidu õiguse põhimõttele ei piisa apellatsioonikoja veast vaidlustatud otsuse tühistamise õigustamiseks, kuna see „menetlusviga” ei saanud avaldada kaebuse vastuvõetavusele apellatsioonikojas „otsustavat mõju”.
19 Ühtlustamisameti sõnul oli apellatsioonikojale esitatud kaebus vastuvõetav põhjusel, et vastustaja esitas 21. veebruaril 2007 faksi saatmise kinnituse, mille kohaselt kõigile määruse nr 2868/95 eeskirja 48 tingimustele vastav kaebus saadeti teele 8. veebruaril 2007. Kuigi ühtlustamisametil asjaomase faksi kättesaamise kohta andmed puuduvad, võib kohtupraktika alusel (Üldkohtu 19. aprilli 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑380/02 ja T‑128/03: Success-Marketing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chipita (PAN & CO), EKL 2005, lk II‑1233) dokumendi kättesaamise kuupäeva tõendada faksi saatmise kinnituse abil.
Üldkohtu hinnang
20 Kõigepealt tuleb uurida määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõike 1 rikkumisest tulenevat etteheidet.
21 Määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõige 1 sätestab, et kui kaebus ei vasta eelkõige määruse nr 40/94 artiklis 59 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 60) nimetatud tingimustele, lükkab apellatsioonikoda selle tagasi kui vastuvõetamatu, kui neid puudusi ei kõrvaldata enne selles artiklis määratud tähtaja möödumist, s.o kahe kuu jooksul alates vaidlustatud otsuse teatavakstegemisest.
22 Määruse nr 40/94 artikli 59 kohaselt tuleb kaebus esitada ühtlustamisametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates asjaomase otsuse teatavakstegemisest ning kaebust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest.
23 Selles osas tuleneb Üldkohtu praktikast, et kui määruse nr 40/94 artikli 59 kohaselt loetakse kaebus esitatuks alles pärast lõivu tasumist, siis ainult vastava summa ülekandmist ei saa pidada nimetatud artikli kohaselt nõutud toiminguga võrdväärseks (Üldkohtu 31. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑373/03: Solo Italia vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Nuova Sala (PARMITALIA), EKL 2005, lk II‑1881, punkt 58).
24 Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda, et kuigi ühtlustamisamet sai dateerimata kaebuse kätte 21. veebruaril 2007, st pärast kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja, 2007. aasta 12. veebruari möödumist, „täitis [kaebuse eest nõutava lõivu tasumine pangaülekandega] vastuvõetavuse osas kaebuse rolli”, kuna see viidi läbi õigeaegselt ning sisaldas määruse nr 2868/95 eeskirja 48 lõikes 1 nõutavat üksikasjalikku teavet.
25 Seetõttu eiras apellatsioonikoda kaebuse olemasolu suhtes kehtivat tingimust, mis tuleneb määruse nr 40/94 artiklist 59, nagu eelnimetatud kohtupraktikas on seda tõlgendatud, ning rikkus seega määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõiget 1.
26 Mis puutub ühtlustamisameti väidetesse, et apellatsioonikoja asjaomast viga tuleb pidada veaks, mis ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna selle puudumisel ei oleks otsusel olnud teistsugust sisu, siis tuleb märkida, et ühtlustamisamet palus oma vastuses üksnes hageja hagi rahuldamata jätmist. Ühtlustamisamet taotles alles kohtuistungil, et Üldkohus jätaks hagi rahuldamata või muudaks vaidlustatud otsust faksi saatmise kinnituse alusel, mille oli edastanud teine menetluspool apellatsioonikojas.
27 Kuigi seda taotlust tuleb mõista kui muutmisnõude esitamist esimest korda kohtuistungil, tuleb nimetatud nõue sõltumata selle võimalikust hilinenud esitamisest lükata tagasi vastuvõetamatuse tõttu. Kuigi Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõige 3 sätestab, et „[…] menetlusse astuja võib oma vastuses apellatsioonkaebusele […] taotleda apellatsioonikoja otsuse tühistamist või muutmist punktides, mida taotluses ei ole esitatud”, tuleneb selle sätte põhjendustest a contrario, et ühtlustamisametil ei ole õigust sellist nõuet esitada (Euroopa Kohtu 12. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑106/03 P: Vedial vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-9573, punkt 34).
28 Kuivõrd ühtlustamisamet palub sellise argumentatsiooniga hagi rahuldamata jätta ning seega vaidlustatud otsuse põhjendusi muutes see muus osas jõusse jätta, siis ei saa selle argumentatsiooniga nõustuda.
29 Tuleb meenutada, et Üldkohus teostab ühtlustamisameti üksuste otsuste õiguspärasuse kontrolli. Kui ta leiab, et otsus, mille peale on talle hagi esitatud, on õigusvastane, tuleb tal see otsus tühistada. Üldkohus ei või hagi rahuldamata jätta, asendades vaidlusaluse akti vastu võtnud ühtlustamisameti pädeva üksuse otsuse põhjenduse enda omaga (Üldkohtu 25. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑402/07: Kaul vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bayer (ARCOL), EKL 2009, lk II‑737, punkt 49).
30 Käesoleval juhul on juba märgitud, et apellatsioonikoja järeldus talle esitatud kaebuse vastuvõetavuse kohta põhines üksnes pangaülekande kviitungil, kuna apellatsioonikoda samastas selle kaebusega. Samuti on märgitud, et apellatsioonikoja asjaomases järelduses, mis on esitatud vaidlustatud otsuses, on rikutud õigusnormi (vt eespool punkt 25).
31 Seevastu pole apellatsioonikoda sugugi tuginenud faksi saatmise kinnitusele, millele ühtlustamisamet oma argumentatsioonis tugines. Selles osas piirdus apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 9 järgmise märkusega:
„Vastustaja märgib, et kaebus esitati 8. veebruaril 2007, s.o enne määratud tähtaega, ning esitab selle argumendi toetuseks faksi saatmise kinnituse. Ühtlustamisametil selle dokumendi kättesaamise kohta, mis pidi toimuma nimetatud kuupäeval, andmed aga puuduvad.”
32 Neil asjaoludel tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Vajaduse korral peab apellatsioonikoda hindama, kas ja mil määral võib nimetatud dokument, millele ühtlustamisamet on oma argumentatsioonis tuginenud, talle esitatud vastulause esitaja kaebuse vastuvõetavust mõjutada.
33 Eelnimetatud kaalutlusi arvestades tuleb hageja esimese väitega nõustuda ning vaidlustatud otsus sel alusel tühistada, ilma et oleks vaja uurida määruse nr 2868/95 eeskirja 49 lõike 2 rikkumise kohta esitatud etteheidet ning määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta esitatud teist väidet.
Kohtukulud
34 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud ühtlustamisameti kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele ühtlustamisameti kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 27. novembri 2007. aasta otsus (asi R 334/2007-2), mis käsitleb Etra Investigación y Desarrollo, SA ja Axis AB vahelist vastulausemenetlust.
2. Jätta ühtlustamisameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista Axise kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. septembril 2010 Luxembourgis.
Allkirjad