ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

19. jaanuar 2010

Kohtuasi T‑355/08 P

Chantal De Fays

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Puhkused – Haiguspuhkused – Arstliku kontrolli käigus avastatud loata puudumine – Töölt puudutud päevade mahaarvamine põhipuhkusest – Töötasu kaotus

Ese:      Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 17. juuni 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑97/07: De Fays vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑191 ja II‑A‑1‑1011), millega palutakse nimetatud otsus tühistada. Komisjoni esitatud vastuapellatsioonkaebus, millega samuti palutakse nimetatud otsus tühistada.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Chantal de Fays kannab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kohtukulud ning Euroopa Komisjon kannab vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda Avaliku Teenistuse Kohtu poolt antud hinnangute vaidlustamine

(EÜ artikkel 225 A; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 139 lõige 2)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus – Vaidlustatud kohtuotsuse eseme peale esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2 ja artikkel 144)

3.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Arstlik kontroll

(Personalieeskirjad, artikli 59 lõige 1)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Kohtuotsuse sellist põhjendust puudutav väide, mis ei ole resolutsiooni põhjendamiseks vajalik – Ainetu väide

(EÜ artikkel 225 A; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 9)

1.      Apellatsioonimenetluses piirdub Üldkohtu pädevus Avaliku Teenistuse Kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega. Seega on Üldkohus sellises menetluses pädev üksnes uurima, kas apellatsioonkaebuses esitatud argumentatsioonis on identifitseeritud õigusnormi rikkumine, millel vaidlustatud kohtuotsus põhineb. Selles osas ei muuda hageja suhtes vaidluse eset see, kui ta vaidlustab edasikaevatud otsuses Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses arutatud väidetele vastamiseks esimest korda antud hinnangu.

(vt punktid 28, 30 ja 31)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. november 2002, liidetud kohtuasjad C‑24/01 P ja C‑25/01 P: Glencore ja Compagnie Continentale vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑10119, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika); 21. veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punktid 49 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika).

Üldkohus: 11. november 2008, kohtuasi T‑390/07 P: Speiser vs. parlament (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑63 ja II‑B‑1‑427, punkt 35).

2.      Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 ja artikli 144 alusel tuleb tagasi lükata väited, mida ei ole esitatud apellatsioonkaebuses, vaid mis on esimest korda esitatud kohtu kantseleile saabunud kirjas ja millele apellant on tuginenud kohtuistungil. Apellatsioonkaebust ei põhjenda väide, mis ei ole suunatud vaidlustatud otsuse vastu, vaid selle kohtuotsuse esemeks oleva haldusotsuse vastu. Asjaomased väited on uued väited.

(vt punktid 34 ja 40)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. november 2004, liidetud kohtuasjad C‑186/02 P ja C‑118/02 P: Ramondín jt vs. komisjon (EKL 2004, lk I‑10653, punkt 50).

3.      Põhikirja artikli 59 lõikest 1 tuleneb, et läbivaatuse teinud arsti järeldusi saab vaidlustada üksnes sõltumatu arsti poolt, keda asjast huvitatud ametnik on kahe päeva jooksul kutsunud arstliku kontrolli järeldusi vahekohtunikuna kontrollima. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et teates, mis sisaldab läbivaatuse teinud arsti arvamust, on tehtud viga, mille kohaselt juhul, kui huvitatud isik soovib asjaomase haiguse kohta antud arvamust vaidlustada, peab ta esitama uue arstliku tõendi, samas kui asjaomane ametnik teab ja on juba kasutanud arstliku vahekohtu menetlust.

(vt punkt 43)

4.      Põhjendamatu on apellatsioonimenetluses esitatud väide, mis on suunatud Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse põhjenduste vastu, mis ei ole edasikaevatud otsuse põhjendamiseks vajalikud, ning see väide tuleb tagasi lükata.

(vt punkt 56)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. veebruar 2003, kohtuasi C‑399/02 P(R): Marcuccio vs. komisjon (EKL 2003, lk I‑1417, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika).