27. septembril 2011 esitatud hagi - Al-Aqsa versus nõukogu

(Kohtuasi T-503/11)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Stichting Al-Aqsa (Heerlen, Madalmaad) (esindaja: advokaat A. van Eik)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et nõukogu rakendusmäärus nr 687/2011 on hagejat puudutavas osas tühine;

tuvastada, et määrus (EÜ) nr 2580/2001 ei ole hageja suhtes kohaldatav;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kümme väidet.

Esimene väide, et niivõrd kui nõukogu rakendusmäärus nr 687/2011¹ puudutab hagejat, on see vastuolus korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomiaga, kuna Euroopa Kohtus on veel läbivaatamisel apellatsioonkaebus Üldkohtu 9. septembri 2010. aasta otsuse peale ning kuna Madalmaade välisministri 18. aprilli 2011. aasta otsuses leitakse, et Sanctieregeling Terrorisme 2007-II (määrus karistuste kohta terrorismi valdkonnas) on kohaldatav hageja suhtes.

Teine väide, et hageja ei kuulu ühise seisukoha² kohaldamisalasse.

Kolmas väide, et puudub pädeva asutuse otsus, nagu see on ette nähtud ühise seisukoha artikli 1 lõikes 4. Pädeva asutuse otsuseks ei saa kvalifitseerida voorzieningenrechter'i (ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik) 3. juuni 2003. aasta otsust ega 18. aprilli 2011. aasta otsust, millega loeti Sanctieregeling Terrorisme 2007-II hageja suhtes kohaldatavaks.

Neljas väide, et hageja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli vastavast asjaolust teadlik, nagu see on nõutud ühise seisukoha artikli 1 lõike 3 punktis k.

Viies väide, et ei saa järeldada, et hageja oleks (veelgi) kaasa aidanud terroriaktidele, kuna see ei ilmne voorzieningenrechteri 3. juuni 2003. aasta otsusest ega Madalmaade välisministri 18. aprilli 2011. aasta otsust, milles leitakse, et Sanctieregeling Terrorisme 2007-II (määrus karistuste kohta terrorismi valdkonnas) on kohaldatav hageja suhtes.

Kuues väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme ning ületatud hindamispädevust. Hageja arvates toimis nõukogu valesti, kui ta ei viinud uuesti läbi kontrolli ning ei täitnud tõendamiskoormist, mis tal lasub otsuse korral taaskohaldada meetmeid.

Seitsmes väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet.

Kaheksas väide, et rikutud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile lisatud protokolli nr 1 artiklit 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17, kuna rakendusmäärusega on ebaproportsionaalselt riivatud õigust piiramatult kasutada omandit.

Üheksas väide puudutab ELTL artikli 296 rikkumist.

Kümnes väide puudutab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning kaitseõiguste põhimõtet, kuna nõukogu on esitanud ebapiisavalt spetsiifilist ja konkreetset teavet põhjuste kohta, miks loetelusse jätmine on vajalik.

____________

¹ - Nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EÜ) nr 687/2011, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 610/2010 ja (EL) nr 83/2011 (ELT L 188, lk 2).

² - Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (ELT L 344, lk 93; ELT eriväljaanne 18/01, lk 217).