EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
16. september 2013(*)
Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursi EPSO/AD/204/10 teade – Valik kvalifikatsioonide põhjal – Kandidaatide väljajätmine ilma nende diplomeid ja töökogemusi konkreetselt analüüsimata
Liidetud kohtuasjades F‑23/12 ja F‑30/12,
mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses
Jérôme Glantenay, Euroopa Komisjoni endine ajutine teenistuja, elukoht Brüssel (Belgia) ja kaheksa Euroopa Komisjoni ametnikku, teenistujat, endist teenistujat ja lähetuses viibivat riiklikku eksperti, kelle nimed on näidatud lisas,
hagejad kohtuasjas F‑23/12,
ja
Marco Cecchetto, Euroopa Komisjoni lepinguline töötaja, elukoht Rovigo (Itaalia),
hageja kohtuasjas F‑30/12,
esindaja: advokaat C. Mourato,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja G. Gattinara,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees M. I. Rofes i Pujol ning kohtunikud I. Boruta (ettekandja) ja K. Bradley,
kohtusekretär: ametnik X. Lopez Bancalari,
arvestades kirjalikus menetluses ja 23. aprilli 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 J. Glantenay ja kaheksa hagejat, kelle nimed on näidatud lisas, paluvad Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 20. veebruaril 2012 saabunud hagiavaldustes, mis registreeriti numbri all F‑23/12, ja M. Cecchetto Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 5. märtsil 2012 saabunud hagiavalduses, mis registreeriti numbri all F‑30/12, tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 komisjoni otsused, millega nende kandidatuurid tagasi lükati.
Õiguslik raamistik
Konkursside suhtes kohaldatavad õigusnormid
2 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikkel 27 sätestab:
„Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.
[...]”
3 Personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 on nähtud ette:
„[V]aba ametikoha täitmis[eks] mõnes institutsioonis […] ametisse nimetav asutus või ametiisik [...]:
[...]
[...] rakendab […] konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.
Menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.”
4 Personalieeskirjade III lisa artikkel 5, mis käsitleb konkursimenetlust, sätestab:
„Pärast [personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavate kandidaatide] toimikute läbivaatamist koostab valimiskogu [mõiste „valimiskogu” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „konkursikomisjon”] nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele.
Kui konkurss viiakse läbi katsete põhjal, lubatakse katsetele kõik nimekirjas olevad kandidaadid.
Kui konkurss viiakse läbi kvalifikatsioonide põhjal, kontrollib konkursikomisjon pärast seda, kui on otsustanud, kuidas kandidaatide kvalifikatsioone hinnata, esimeses lõigus ette nähtud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsioone.
Kui konkurss viiakse läbi nii katsete kui ka kvalifikatsioonide põhjal, otsustab konkursikomisjon, millised nimekirja kantud kandidaatidest lubatakse katsetele.
Menetluse lõpus koostab konkursikomisjon sobivatest kandidaatidest personalieeskirjade artiklis 30 ette nähtud nimekirja; nimekirja tuleb kanda võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate, kui on täidetavaid kohti.
Konkursikomisjon saadab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, lisades sellele põhjendatud aruande koos kõigi märkustega, mida tema liikmed soovivad teha.”
Avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 teate sätted
5 Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) avaldas 28. oktoobri 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 292 A, lk 1) avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 teate, mida parandati (ELT C 318 A, lk 1) ja mille eesmärk oli moodustada 40 konkursi edukalt läbinud isikust koosnev reservnimekiri palgaastmega AD 6 administraatorite vabade ametikohtade täitmiseks struktuurifondide/Ühtekuuluvusfondi haldamise valdkonnas (edaspidi „konkursiteade”).
6 Konkursiteate IV jaotises „K[onkursile lubamine ja hindamiskeskusesse kutsumine]” on märgitud:
„1. Menetlus
Vastavust üld- ja eritingimustele ning kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse esmalt teie [elektroonilisel] kandideerimis[vormil] esitatud andmete alusel.
a) Vaadatakse läbi teie üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas vastate kõikidele osalemistingimustele.
b) Seejärel hindab valimiskomisjon [mõiste „valimiskomisjon” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „konkursikomisjon”] [sellesse nimekirja kantud] kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valik toimub kahes etapis:
– sõltuvalt iga lisas esitatud kriteeriumi olulisusest määrab konkursikomisjon kindlaks iga küsimuse kaalu (1–3). Kõigepealt võetakse kvalifikatsiooni hindamisel aluseks [jaatavad] vastused, mis on märgitud [elektroonilise] kandideerimis[vormi] sakis „Võimete sõel” (talent screener), ning arvestatakse iga seal märgitud vastuse kaalu. Kõige enam punkte kogunud kandidaatide elektroonilised kandideerimistaotlused pääsevad teise hindamisvooru. Teises hindamisvoorus läbivaadatavate toimikute arv on ligikaudu kolm korda suurem kui hindamiskeskusesse kutsutavate arv [s.o käesoleval juhul 360];
– [teises] hindamisvoorus hindab konkursikomisjon kandidaatide vastuseid ning annab sõltuvalt kvalifikatsioonist igale vastusele 0–4 punkti, mis korrutatakse vastavalt iga vastuse kaaluga.
Seejärel koostab konkursikomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide põhjal. Hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arv [...] on maksimaalselt kolm korda suurem kui käesolevas konkursiteatises märgitud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv [s.o käesoleval juhul 120].
2. Kandidaatide esitatud andmete kontroll
Pärast hindamiskeskuse etappi ja selle tulemusi arvesse võttes kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimis[vormil] esitatud andmete vastavust üldtingimustele [ning k]onkursikomisjon kontrollib seoses eritingimuste ja kvalifikatsiooniga esitatud andmeid. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendatud, arvatakse ta konkursist välja.
[sic]” [täpsustatud tõlge]
7 Konkursiteate lisas on sätestatud:
„4. Valikukriteeriumid
Kvalifikatsiooni hindamisel võtab konkursikomisjon arvesse järgmist:
[...]
2. Täiendusõpe ühes järgmises valdkonnas:
– regionaalareng;
– tööhõive, koolitus ja haridus;
– maaelu areng ja põllumajandus;
– kalandussektor.
3. Asjakohane töökogemus struktuurifondidest/Ühtekuuluvusfondist ning maaelu arengu fondist ja kalandusfondist toetatavate programmide ja projektide juhtimise, auditi ja kontrolli ning hindamise valdkonnas.
4. Punktis 3 kirjeldatud töökogemus peab olema üle kolme aasta.
5. Töökogemus ühes asjaomaste fondide tegevusvaldkonnas, eelkõige järgmistes:
– transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuur;
– asulaplaneerimine;
– kapitalikulud;
– teadusuuringud, innovatsioon ja tehnosiire;
– ettevõtjate juurdepääs rahastamisvahenditele ja finantskorraldus;
– tööhõive, koolitus ja haridus;
– maaelu areng ja põllumajandus;
– kalandussektor.
6. Läbirääkimiste pidamise kogemus riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis.
7. Teadus- või õpetamistegevus ülikoolis ühes järgmistest valdkondadest:
– regionaalareng;
– tööhõive, koolitus ja haridus;
– maaelu areng ja põllumajandus;
– kalandussektori areng ja ümberkorraldamine.
8. Publikatsioonid ühes või mitmes järgmises valdkonnas:
– regionaalareng;
– tööhõive, koolitus ja haridus;
– maaelu areng ja põllumajandus;
– kalandussektori areng ja ümberkorraldamine.
9. Magistrikraad töökogemusega seotud erialal vastavalt punktis 3 kirjeldatule.
10. Doktorikraad töökogemusega seotud erialal vastavalt punktis 3 kirjeldatule.”
8 Avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 elektroonilisel kandideerimisvormil, mille kandidaadid pidid kandideerimiseks kindlasti täitma, oli sakis „Võimete sõel” toodud üheksa küsimust, mis kõik olid jagatud kaheks osaks ja olid sõnastatud järgmiselt:
„Küsimus 2a
Kas Te olete läbinud täiendusõppe ühes järgmistest valdkondadest: − regionaalareng; − tööhõive, koolitus ja haridus; − maaelu areng ja põllumajandus; − kalandussektor?
Küsimus 2b
Kui jah, märkige selle asutuse nimi, mis õpet läbi viis, valdkond ja õppe kestus ning omandatud diplomi/tunnistuse nimi. Kirjeldage ka üksikasjalikult õppe sisu.
Küsimus 3a
Kas teil on asjakohane töökogemus struktuurifondidest/Ühtekuuluvusfondist ning maaelu arengu fondist ja kalandusfondist toetatavate programmide ja projektide juhtimise, auditi ja kontrolli ning hindamise valdkonnas? [...]
Küsimus 3b
Kui jah, siis märkige tööandja nimi ja kogemuse omandamise kestus. Kirjeldage seda kogemust ja oma ülesannete laadi üksikasjalikult.
Küsimus 4a
Kas Teil on niisugune töökogemus, nagu on kirjeldatud konkursiteate lisa punktis 3, üle kolme aasta, nagu on nõutud samas punktis, [st eeskirjade ja haldusmenetluste rakendamisel ning riiklikest ja erasektori vahenditest või laenude abil rahastatavate investeerimisprogrammide ja/või -projektide väljatöötamisel, juhtimisel ja rakendamisel, mis on saadud pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist]?
Küsimus 4b
Kui jah, siis märkige tööandja nimi ja kogemuse omandamise kestus. Kirjeldage seda kogemust ja oma ülesannete laadi üksikasjalikult.
Küsimus 5a
Kas Teil on töökogemus ühes järgmistest struktuurifondide tegevusvaldkondadest, milleks on eelkõige: − transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuur; − asulaplaneerimine; − kapitalikulud; − teadusuuringud, innovatsioon ja tehnosiire; − ettevõtjate juurdepääs rahastamisvahenditele ja finantskorraldus; − tööhõive, koolitus ja haridus; − maaelu areng ja põllumajandus; − kalandussektor? [...]
Küsimus 5b
Kui jah, siis märkige tööandja nimi ja kogemuse omandamise kestus. Kirjeldage seda kogemust ja oma ülesannete laadi üksikasjalikult.
Küsimus 6a
Kas Teil on läbirääkimiste pidamise kogemus riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis?
Küsimus 6b
Kui jah, siis märkige, missugust riiklikku või rahvusvahelist organisatsiooni te esindasite, millised olid sidusrühmad, mille üle läbirääkimisi peeti ja millist rolli teie nendes etendasite.
Küsimus 7a
Kas teil on teadus- või õpetamistegevuse kogemus ülikoolist ühes järgmistest valdkondadest: − regionaalareng; − tööhõive, koolitus ja haridus; − maaelu areng ja põllumajandus; − kalandussektori areng ja ümberkorraldamine?
Küsimus 7b
Kui jah, siis märkige asutuse nimi, tegevuse kestus ning aine, mida õpetasite, või teema, mida uurisite.
Küsimus 8a
Kas teil on publikatsioone ühes või mitmes järgmises valdkonnas: − regionaalareng; − tööhõive, koolitus ja haridus; − maaelu areng ja põllumajandus; − kalandussektori areng ja ümberkorraldamine?
Küsimus 8b
Kui jah, siis märkide foorumid, kuupäevad, pealkirjad ja/või asjakohased avaldamisallikad.
Küsimus 9a
Kas teil on magistrikraad [prantsuskeelses versioonis on kasutatud mõistet „maîtrise”] töökogemusega seotud erialal vastavalt konkursiteate punktis 3 kirjeldatule?
Küsimus 9b
Kui jah, siis märkige oma diplomi täpne nimetus, selle välja andnud asutuse nimi ja kuupäev, mil see teile välja anti.
Küsimus 10a
Kas teil on doktorikraad töökogemusega seotud erialal vastavalt konkursiteate punktis 3 kirjeldatule?
Küsimus 10b
Kui jah, siis märkige oma diplomi täpne nimetus, selle välja andnud asutuse nimi ja kuupäev, mil see teile välja anti.”
Sätted, millega pädevus antakse EPSO‑le ja Euroopa Komisjonile
9 Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsuse 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, lk 53; ELT eriväljaanne 01/04, lk 46) artiklis 2 on ette nähtud:
„1. [EPSO] täidab käesolevale otsusele allakirjutanud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste personalivaliku volitusi vastavalt personalieeskirjade artikli 30 esimesele lõikele ja III lisale. [...]”
10 Otsuse 2002/620 nõudeid, kaebusi ja apellatsioone käsitlevas artiklis 4 on sätestatud:
„Personalieeskirjade artikli 91 lõike a kohaselt esitatakse nõuded ja kaebused käesoleva otsuse artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel antud volituste kasutamise kohta ametile. Võimalikud apellatsioonid kõnealustes valdkondades esitatakse komisjonile.”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
11 Hagejad kandideerisid avalikul konkursil EPSO/AD/204/10.
12 EPSO nimetas 14. detsembril 2010 avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 komisjoni (edaspidi „konkursikomisjon”) liikmeteks järgmised isikud:
– esimees L. Nigri;
– administratsiooni nimetatud liikmed A. Serizier, D. Levieil ja C. Combette;
– personalikomitee nimetatud liikmed D. Rapacciuolo, J‑Ph. Raoult ja C. Scano;
– administratsiooni nimetatud asendusliikmed M. Schelfhout ja P. Nicolas;
– personalikomitee nimetatud asendusliikmed P. Stendera‑Bzdela ja L.Casanovas.
13 Kui P. Nicolas astus 20. jaanuaril 2011 liikme ametist tagasi, sai konkursikomisjoni administratsiooni nimetatud asendusliikmeks E. Bokias.
14 Konkursikomisjoni liikmed määrasid oma 7., 11., 14., 15., 16. ja 24. veebruari ning 2. ja 3. märtsi 2011. aasta koosolekutel kindlaks iga konkursiteates kindlaks määratud kriteeriumi kaalu ja võtsid need küsimustena üle kandideerimisvormi sakki „Võimete sõel” (edaspidi „ettevalmistavad koosolekud”).
15 Kui 24. veebruaril 2011 astusid konkursikomisjoni liikme ametist tagasi C. Scano ja L. Casanovas, nimetas personalikomitee vastavalt konkursikomisjoni liikmeks ja asendusliikmeks F. J. Alvarez Hidalgo ja M. F. Negru.
16 Kui 17. märtsil 2011 astusid konkursikomisjoni liikme ametist tagasi A. Serizier ja M. Schelfhout, said konkursikomisjoni administratsiooni nimetatud liikmeks ja asendusliikmeks vastavalt C. Sauvaget ja E. Rodriguez.
17 Teadmata kuupäeval 2011. aasta 3. märtsi ja 13. aprilli vahel valis konkursikomisjon kandidaadid kvalifikatsioonide põhjal välja, nagu on nähtud ette konkursiteate IV jaotises.
18 Esimeses valikuetapis andis konkursikomisjon iga jaatava vastuse eest kandideerimisvormi saki „Võimete sõel” kõigist üheksast küsimusest igaühe esimesele osale niisuguse arvu punkte, mis vastas selle küsimuse kaalule, mis määrati kindlaks ettevalmistavatel koosolekutel. Selle tulemusena määras konkursikomisjon kindlaks punktilävendi, mis võimaldas välja valida sellise arvu kandidaate, mis on kõige lähemal 360‑le – arv, mis on konkursiteate kohaselt kolm korda suurem hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arvust. Võttes arvesse kandidaatide saadud punktiarve, määrati selleks lävendiks 16, mis võimaldas lubada selle kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teise etappi 316 kandidaati.
19 Teises etapis analüüsis konkursikomisjon, kas diplomid ja töökogemus, millest kandidaadid vastustes saki „Võimete sõel” üheksa küsimuse teises osas teada andsid, on asjakohased, ning korrutas esimeses etapis iga jaatava vastuse eest saadud punktide arvu koefitsientidega, mis jäi vahemikku 0−4. Selle tulemusena kutsus konkursikomisjon hindamiskeskusesse niisuguse arvu kandidaate, mis on maksimaalselt kolm korda suurem konkursiteates nimetatud konkursi edukalt läbivate isikute arvust.
20 EPSO teatas 13. aprilli 2011. aasta kirjadega kandidaatidele D. Bonaguriole, M. Cecchettole, A. Gecsele, J. Glantenayle, B. Gorgolile, A. Kalamehele, K. Skrobichile, I. Venckunaitele ja M. Załęskale, et kuna nad said konkursiteate lisas toodud kõikide kriteeriumide eest kokku vähem kui 16 punkti, mis on lävend, mille konkursikomisjon kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse esimeses etapis kindlaks määras, ja et pärast kaalumist lükati nende kandidatuur tagasi, ilma et konkursiteates ette nähtud kvalifikatsioonide põhjal valiku teises etapis oleks nende kandidatuure arutatud.
21 I. Crucerule teatati 13. aprilli 2011. aasta kirjaga, et tema nime ei ole nende kandidaatide nimekirjas, kes on kutsutud hindamiskeskusesse katsetele, sest kvalifikatsioonide põhjal valiku kahe etapi tulemusena sai ta 27 punkti, s.o vähem kui 34 punkti, mille sai viimane hindamiskeskusesse kutsutud kandidaat.
22 Kui EPSO tuvastas 20. aprillil 2011, et alalisi liikmeid oli nimetatud rohkem kui nõutud, soostus D. Rapacciuolo mitte konkursikomisjonis olema.
23 EPSO nimetas 29. aprillil 2011 ametisse „teatava arvu täiendavaid liikmeid, kes ei ole konkursikomisjoni alalised liikmed”, st personalikomitee nimetatud liikmeteks said G. Groppi ja N. Pipiliagkas ning personalikomitee nimetatud asendusliikmeteks M. Robert ja J. Perez Escanilla. Komisjoni sõnul tehti seda D. Rapacciuolo ja F. J. Alvarez Hidalgo ning M. F. Negru ja P. Stendera‑Bzdela konkursikomisjoni liikme ametist tagasiastumise tõttu.
24 Kui 25. mail 2011 astus konkursikomisjoni liikme ametist tagasi J. Perez Escanilla, sai personalikomitee nimetatud asendusliikmeks I. Sotirchos.
25 Konkursikomisjoni liikmete nimekiri avaldati 27. mail 2011.
26 Hagejad peale A. Kalamehe ja M. Załęska esitasid taotlused, milles palusid uuesti läbi vaadata konkursikomisjoni otsused lükata nende kandidatuurid tagasi, ning need taotlused jäeti rahuldamata.
27 Iga hageja esitas konkursikomisjoni otsuse peale lükata tema kandidatuur tagasi personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. Ametisse nimetav asutus jättis need kaebused 9. ja 25. novembril 2011 tehtud otsustega rahuldamata.
Menetlus ja poolte nõuded
28 Kohtuasjas F‑23/12 paluvad hagejad Avaliku Teenistuse Kohtul:
– kohustada komisjoni enne otsuse tegemist esitama EPSO üksuse juhatajate konkurssi EPSO/AD/204/10 puudutavate koosolekute kõik protokollid ja konkursikomisjoni ajavahemikul 9. detsembrist 2010 kuni 27. maini 2011 toimunud koosolekute kõik protokollid;
– tühistada konkursikomisjoni otsused lükata nende kandidatuurid tagasi;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
29 Kohtuasjas F‑30/12 palub hageja Avaliku Teenistuse Kohtul:
– määrata käesoleva kohtuasja liitmine kohtuasjaga F‑23/12: Glantenay jt vs. komisjon seetõttu, et need kohtuasjad on teineteisega seotud;
– kohustada komisjoni enne otsuse tegemist esitama EPSO üksuse juhatajate konkurssi EPSO/AD/204/10 puudutavate koosolekute kõik protokollid ja konkursi EPSO/AD/204/10 komisjoni ajavahemikul 9. detsembrist 2010 kuni 27. maini 2011 toimunud koosolekute kõik protokollid;
– tühistada konkursikomisjoni otsus lükata tema kandidatuur tagasi;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
30 Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja esimehe 22. septembri 2012. aasta määrusega liideti kohtuasjad F‑23/12 ja F‑30/12 kirjaliku ja suulise menetluse ning lõpliku kohtulahendi huvides.
31 Komisjon esitas ainult ühe kostja vastuse, mis puudutab mõlemat kohtuasja. Ta palub selles kostja vastuses Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagid osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt õiguslikult põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
32 Kohtuistungil märkisid hagejad vastuseks Avaliku Teenistuse Kohtu küsimusele, et soovivad esitada uue nõude, et tühistataks kõik konkursitulemused, või vähemalt oma nõudeid laiendada, sest see taotlus esines juba nende hagiavaldustes.
Taotlus võtta enne otsuse tegemist meetmeid
33 Hagejad paluvad oma hagiavaldustes Avaliku Teenistuse Kohtul enne otsuse tegemist kohustada komisjoni esitama EPSO üksuse juhatajate konkurssi EPSO/AD/204/10 puudutavate koosolekute kõik protokollid ja konkursikomisjoni ajavahemikul 9. detsembrist 2010 kuni 27. maini 2011 toimunud koosolekute kõik protokollid. Avaliku Teenistuse Kohus leiab siiski, et võttes arvesse dokumente, mille pooled on oma menetlusdokumentidele ja võetud menetlust korraldavatele meetmetele lisanud, on tal piisavalt teavet, et teha hagi kohta otsus, ning ta otsustab, et hagejate taotlust ei rahuldata.
Nõue tühistada kõik konkursitulemused
34 Tuleb tõdeda, et vastavalt kodukorra artiklile 35 saab arvestada üksnes kohtumenetluse aluseks olevas hagiavalduses nimetatud nõudeid ning et seega ei saa pool põhimõtteliselt menetluse jooksul esitada uusi nõudeid või juba esitatud nõuete eset laiendada, kui ta just ei muuda vaidluse eset (Euroopa Kohtu 8. juuli 1965. aasta otsus kohtuasjas 83/63: Krawczynski vs. komisjon). Hageja võib oma nõudeid kohandada ainult siis, kui ilmneb uus asjaolu, mis võib mõjutada hagi eset, näiteks eelkõige see, kui kohtumenetluse jooksul antakse akt, millega vaidlustatud akt tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse (vt selle kohta Euroopa Kohtu 3. märtsi 1982. aasta otsus kohtuasjas 14/18: Alpha Steel vs. komisjon, punkt 8).
35 Käesoleval juhul tuleb märkida, et kuigi hagejad märkisid oma hagiavaldustes toodud väiteid esitades, et neile tundub, et kõik konkursitulemused tuleb vaidlustada, ei saa sellest järeldada – vastupidi sellele, mida nemad väidavad –, et nii toimides esitasid nad oma hagiavaldustes nõude tühistada kõik konkursitulemused.
36 Seega ja võttes ka arvesse, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab vaidluse ese olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks ette valmistada oma kaitse (Avaliku Teenistuse Kohtu 28. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑66/06: Kyriazi vs. komisjon, punkt 42), tuleb nõuet tühistada kõik konkursitulemused pidada nõudeks, mis esitati esmakordselt kohtuistungil. Et selle nõude liiga hilja esitamine, st esitamine kohtumenetluse jooksul, ei ole põhjendatud uue asjaolu ilmnemisega, mis võib mõjutada hagi eset, tuleb see niisiis vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.
Nõue tühistada konkursikomisjoni otsused, millega hagejate kandidatuurid lükati tagasi
37 Hagejad põhjendavad oma nõuet tühistada konkursikomisjoni otsused, millega nende kandidatuurid tagasi lükati (edaspidi „vaidlustatud otsused”), formaalselt kolme väitega, mis on esitatud järgmiselt:
– „menetlusnormide rikkumine seoses konkursikomisjoni võimaliku liiga hilja moodustamise [...] ja selle koosseisu väga suure voolavusega aja jooksul”;
– „õigusvastasuse väide, personalieeskirjade artikli 27 ja artikli 29 [lõike 1] ja III lisa artikli 5 ning konkursiteate punkti IV.1.b alguse rikkumine ning sellest põhjustatud ilmne hindamisviga”;
– „kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kvalifikatsioonide põhjal valikul”.
38 Esimese väite kohta tuleb märkida, et hagejad esitavad kolm etteheidet, mis kõik puudutavad konkursikomisjoni koosseisu ja tööd reguleerivaid nõudeid. Seega tuleb esimest väidet mõista nii, et selle kohaselt ei ole tehtud mitte üksnes vormiviga, vaid on rikutud laiemalt konkursikomisjoni koosseisu ja tööd reguleerivaid nõudeid.
39 Teise ja kolmanda väite osas ilmneb hagejate menetlusdokumentidest, et peale etteheite, et on tehtud ilmne hindamisviga, tuleb neid väiteid mõista nii, et esitatakse konkursiteate õigusvastasuse väide. Argumentidega, millega hagejad neid kahte väidet põhjendavad, püütakse sisuliselt vaidlustada konkursiteate õiguspärasus osas, milles kvalifikatsioonide põhjal valiku etapi puhul on ette nähtud teatava hulga kandidaatide väljajätmine ainuüksi kandideerimisvormi sakis „Võimete sõel” toodud üheksa küsimuse esimesele osale antud jaatavate vastuste arvu põhjal, ilma et konkursikomisjon kontrolliks, kas need andmed vastavad tõele ning kas nende diplomid ja kutsekvalifikatsioonid on asjakohased. Lisaks kinnitasid hagejad vastuseks Avaliku Teenistuse Kohtu küsimusele, et teine ja kolmas väide moodustavad üheainsa väite, millega esitatakse konkursiteate õigusvastasuse väide.
40 Lõpuks tuleb märkida, et kohtuistungil esitasid hagejad uue väite, et on rikutud konkursiteadet, sest kuigi selles teates oli nende sõnul nähtud ette, et konkursikomisjon peab valima välja 360 kandidaati, kes osalevad kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teises etapis, valis ta neid välja ainult 316. Seega ja võttes arvesse käesoleva kohtuasja konteksti, analüüsitakse seda väidet enne konkursiteate õigusvastasuse väidet.
41 Eelnevast tuleneb, et väiteid, millega hagejad tühistamisnõuet põhjendavad, tuleb mõista nii, et:
– on rikutud konkursikomisjoni koosseisu ja töö suhtes kehtivaid nõudeid;
– on tehtud ilmne hindamisviga;
– on rikutud konkursiteadet;
– konkursiteade on õigusvastane.
Esimene väide, et on rikutud konkursikomisjoni koosseisu ja töö suhtes kehtivaid nõudeid
42 Esiteks märgivad hagejad, et konkursikomisjoni ei moodustatud siis, kui kvalifikatsioonide põhjal valik algas, ega isegi siis, kui otsustati, milline on valikukriteeriumide kaal.
43 Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi konkursikomisjon, kes hindab konkursil osalevaid kandidaate, tuleb tingimata moodustada enne, kui hakatakse kandidaate valima, peab konkursikomisjoni lugema moodustatuks, kui ametisse nimetav asutus on nimetanud kõik selle liikmed esimest korda. Kui mõne konkursikomisjoni liikme ametist tagasiastumise tõttu selle komisjoni koosseis muutub, ei saa see asjaolu tagasiulatuvalt muuta kuupäeva, millest alates tuleb konkursikomisjoni pidada moodustatuks.
44 Käesoleval juhul ilmneb kohtutoimikust, et ametisse nimetav asutus nimetas konkursikomisjoni kõik liikmed esimest korda ametisse 14. detsembril 2010. Valikukriteeriumide kaal töötati aga välja ettevalmistavatel koosolekutel ja kvalifikatsioonide põhjal läbiviidav valikumenetlus leidis aset ajavahemikul 3. märtsist kuni 14. aprillini 2011. Seega tuleb esimene etteheide, millega hagejad oma esimest väidet põhjendavad, tagasi lükata kui faktiliselt väär etteheide.
45 Teiseks heidavad hagejad EPSO‑le ette, et viimane viivitas konkursikomisjoni lõpliku koosseisu avaldamisega, mida tehti alles pärast seda, kui see komisjon oli teinud vaidlustatud otsused.
46 Selles küsimuses tuleb märkida, et eeldusel, et ametisse nimetaval asutusel on kohustus avaldada iga konkursikomisjoni koosseis enne katsete algust, ei kujuta selle kohustuse järgimine endast vorminõuet, mille järgimata jätmine võib tuua kaasa konkursikomisjoni tehtud otsuste tühisuse, sest see ei saanud mõjutada neid otsuseid või jätta kandidaate ilma tagatisest. Esiteks ei ole konkursikomisjoni liikmete isikute teadmine niisugune asjaolu, mis mõjutaks kandidaadi eduvõimalusi, sest kandidaadid valitakse konkursiteates kindlaks määratud kriteeriumide põhjal ja see ei sõltu konkursikomisjoni liikmete isikutest. Teiseks tuleb märkida, et kuigi konkursikomisjoni liikmete nimekirja avaldamise eesmärk on võimaldada kandidaatidel veenduda, et puudub huvide konflikt ühe või teise konkursikomisjoni liikmega, kelle ette nad satuvad, ei väida hagejad, et käesoleval juhul esines niisugune huvide konflikt. Lisaks ei võta see, kui konkursikomisjoni liikmete nimekiri avaldatakse liiga hilja, üldisemalt kandidaatidelt tagatist, sest neil on ikka võimalik tugineda võimalikule huvide konfliktile, kui nad esitavad hiljem hagi konkursikomisjoni otsuse peale jätta nad reservnimekirja kandmata.
47 Igal juhul piisab teise etteheite tagasilükkamiseks sellest, kui märkida, et ei personalieeskirjadest ega konkursiteatest ei ilmne, et EPSO‑l oli käesoleval juhul kohustus konkursikomisjoni koosseis avaldada.
48 Kolmandaks kinnitavad hagejad, et kvalifikatsioonide põhjal valiku ajal ei olnud konkursikomisjonis piisavalt liikmeid või vähemalt ei olnud see komisjon stabiilne.
49 Selles küsimuses tuleb märkida, et kuigi on leitud, et kandidaatidele suulisel katsel antavate hinnete ühtluse ja objektiivsuse tagamiseks ning võttes arvesse konkursi võrdlevat laadi, pidid konkursikomisjoni kõik liikmed olema kohal või vähemalt oli vaja, et konkursikomisjoni koosseis püsiks teataval määral stabiilsena (vt eelkõige Avaliku Teenistuse Kohtu 29. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑5/08: Brune vs. komisjon, punkt 41 ja 29. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑41/08: Honnefelder vs. komisjon, punkt 36), tuleb rõhutada, et niisuguse stabiilsuse hoidmine ei näi võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks vajalik kirjalike katsete puhul. Konkursikomisjoni liige, keda ei olnud kohal, kui konkursikomisjoni teised liikmed vaatasid kandidaadi tööd läbi, võib – kui ta peab seda vajalikuks – sellega tutvuda tagantjärele, et seda tööd teistega võrrelda, ja seejärel osaleda aktiivselt selle hindamises (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 26. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑267/03: Roccato vs. komisjon, punkt 38).
50 Teades, et käesoleval juhul võis konkursikomisjoni liige, kes puudus siis, kui tema kolleegid elektroonilisi kandideerimisvorme läbi vaatasid, nendega vajadusel tutvuda tagantjärele, tuleb tõdeda, et konkursikomisjoni teatava stabiilsuse hoidmine niisugusel kujul, nagu on nõutav suulistel katsetel, ei olnud vajalik. Seega tuleb kolmas etteheide, millega hagejad oma esimest väidet põhjendavad, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
51 Eelnevast järeldub, et kogu esimene väide tuleb tagasi lükata.
Teine väide, et on tehtud ilmne hindamisviga
52 Tuleb meenutada, et kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Et tagada õiguskindlus ja hea õigusemõistmine, peavad peamised fakti‑ ja õigusväited, millele hageja tugineb, selleks et etteheide oleks vastuvõetav, selgelt ja arusaadavalt ilmnema hagiavalduse tekstist endast, mis võimaldab kostjal ette valmistada oma kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohtul teha hagi kohta vajadusel otsuse ilma täiendava teabeta (Avaliku Teenistuse Kohtu 10. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑18/09: Merhzaoui vs. komisjon, punkt 43). Käesoleval juhul väidavad hagejad aga küll, et tehti ilmne hindamisviga, kuid ei täpsusta siiski, kuidas rikkus vaidlustatud otsuste tegija, st konkursikomisjon sisulist õiguspärasust. Seega tuleb teine väide jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest see ei ole piisavalt täpne.
Kolmas väide, et on rikutud konkursiteadet
53 Kohtuistungil esitasid hagejad uue väite, et konkursikomisjon eiras konkursiteadet, lubades valikumenetluse teise etappi ainult 316 kandidaati, kuigi teate kohaselt oleks see arv pidanud olema 360.
54 Kõigepealt tuleb meenutada, et kodukorra artikli 43 lõige 1 keelab uute väidete esitamise pärast esimest seisukohtade esitamist, kui need ei tugine asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus (eespool viidatud kohtuotsus Merhzaoui vs. nõukogu, punkt 36). Teades, et käesoleval juhul tuginevad hagejad oma väite puhul asjaolule, mis tuli ilmsiks menetluse käigus, st asjaolule, et kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teise etappi lubati 316 kandidaati, tuleb seda väidet lugeda vastuvõetavaks.
55 Selle väite põhjendatuse kohta tuleb märkida, et esiteks on konkursiteates küll ette nähtud, et kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teises etapis läbivaadatavate toimikute arv on kolm korda suurem hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arvust, on selles ka täpsustatud, et see arv ei ole kohustuslik, vaid „ligikaudu” kolm korda suurem. Teiseks ilmneb sellest teatest sõnaselgelt, et hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arv „on maksimaalselt kolm korda suurem kui [...] konkursiteatises märgitud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv”. Seega teades, et kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teises etapis läbivaadatavate toimikute arv sõltub nende kandidaatide arvust, kes võidakse kutsuda hindamiskeskusesse, tuleb tõdeda, et konkursiteatega sooviti kaudselt, kuid kindlalt määrata kindlaks valikumenetluse teises etapis läbivaadatavate kandidatuuride arv, mis ei ole kohustuslik.
56 Seda seisukohta kinnitab muide asjaolu, et kvalifikatsioonide põhjal läbiviidav valikumenetlus on välja töötatud nii, et kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teise etappi lubatavate kandidaatide arv sõltub lävendist, mida ei saa täpselt kindlaks määrata enne, kui on teada kõik kandidaadid, sest see lävend sõltub nende kandidaatide arvust ja punktide arvust, mis nad saavad oma vastuste põhjal kandideerimisvormi sakis „Võimete sõel” esitatud küsimuste esimesele osale.
57 Järelikult tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Neljas väide, et konkursiteade on õigusvastane
– Poolte argumendid
58 Hagejad kinnitavad sisuliselt, et konkursiteate sätted, mis käsitlevad kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse esimest etappi, olid õigusvastased, sest need tõid kaasa kandidaatide väljajätmine ainuüksi elektroonilise kandideerimisvormi sakis Võimete sõel” antud jaatavate vastuste arvu põhjal. Kandidaatide väljajätmine ilma, et konkursikomisjon vaataks konkreetselt läbi nende dokumendid ja kvalifikatsioonid, on vastuolus esiteks personalieeskirjade artikliga 27, milles on sätestatud, et konkursi eesmärk on võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad ja tulemuslikult töötavad ametnikud, ning personalieeskirjade III lisa artikliga 5 − niisugusena, nagu seda on tõlgendatud kohtupraktikas −, milles on nähtud ette, et konkursikomisjon kontrollib kandidaatide kvalifikatsioone, teiseks pädevuse jaotumisega ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni vahel niisugusena, nagu see tuleneb personalieeskirjade III lisast, ning kolmandaks võrdse kohtlemise põhimõttega, sest konkursiteate vaidlusalused sätted viivad selleni, et kandidaadid, kellel on samad diplomid ja sama kogemus nagu teistel kandidaatidel jäetakse esimeses etapis välja ainuüksi seetõttu, et vähese läbinägelikkuse tõttu võisid nad arvata, et ei vasta nõutavatele tingimustele.
59 Lisaks väidavad hagejad, et valikukriteeriumid, mida need küsimused puudutavad, on ebaselged. Nimelt on elektroonilise kandideerimisvormi ingliskeelses versioonis kasutatud mõistet master, samas kui prantsuskeelses versioonis on kasutatud mõistet maîtrise. Lisaks on sellel vormil kasutatud mõisteid õpetamistegevus ja publikatsioonid, kuigi need mõisted on mitmeti mõistetavad.
60 Komisjon väidab vastu, et see väide on tervikuna vastuvõetamatu, sest kuna hagejad ei vaidlustanud konkursiteadet kaebuse esitamisega ette nähtud tähtaja jooksul, ei saa nad seda enam vaidlustada õigusvastasuse väite esitamisega. Komisjon kinnitab ka, et etteheide, et on rikutud pädevuse jaotust konkursikomisjoni ja ametisse nimetava asutuse vahel, on vastuvõetamatu, sest hagejad ei esitanud seda kohtueelses menetluses. Oma kaebustes esitasid hagejad ainult etteheited, mis käsitlesid vaidlustatud otsuste sisulist õiguspärasust, kuid mitte ühtegi etteheidet, mis oleks käsitlenud nende otsuste formaalset õiguspärasust, mida vaidlusalune etteheide puudutab, sest see käsitleb konkursikomisjoni pädevust.
61 Sisulistes küsimustes meenutab komisjon seoses väitega, et kasutatud valikumeetod on vastuolus personalieeskirjade artikliga 27, et tal on konkursi korraldamise viiside üle otsustamisel laialdane kaalutlusõigus. Ta leiab, et teatud kandidaatide väljajätmine diplomeid ja töökogemust käsitlevatele küsimustele antud jaatavate vastuste arvu põhjal kujutab endast sobivat valikumeetodit, sest see võimaldab kandidaate sõeluda ja seda väga spetsiifilises valdkonnas. Ka oli käesoleval juhul vaja seda meetodit kasutada, sest võttes arvesse konkursile registreerunud kandidaatide suurt arvu, ei saanud konkursikomisjonilt nõuda, et ta vaataks valikumenetluse algusest peale läbi kõik kandideerimistoimikud. Mõistagi kaasneb niisuguse valikumenetlusega sisuliselt oht, et välja jäetakse mõned kõige paremad kandidaadid, sest nad ei vastanud jaatavalt mõnele küsimusele, mille puhul nad vastavad siiski nõutavatele kriteeriumidele. Ikkagi oli kandidaatidel komisjoni sõnul aga kõige kergem hinnata, kas nad peaksid vastama jaatavalt mõnele küsimusele, teades, et nad peavad küsimusi ning diplomeid ja töökogemist siiski tõlgendama paindlikult. Mis puudutab asjaolu, et konkursikomisjon kontrollib kandidaatide esitatud andmete tõelevastavust alles kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teises etapis, siis komisjon leiab, et niisugune asjaolu ei mõjuta valikumeetodi õiguspärasust, sest sellegipoolest ei saa isik, kes vastas mõnele küsimusele jaatavalt põhjendamatult, loota, et ta kutsutakse hindamiskeskusesse. Hagejate argumentide peale, mis käsitlevad seda, kuidas konkursikomisjon oma pädevust kasutas, rõhutab komisjon, et vaidlustatud otsused tegi tõesti konkursikomisjon ja et viimane kasutas oma pädevust, otsustades, missugune kaal on küsimustel ja kui palju punkte pannakse kandidaatide antud vastustele.
62 Seoses hagejate väidetega, mis käsitlevad võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikku rikkumist, väidab komisjon, et see etteheide on põhjendamatu, sest vastupidi kandidaatidele, kellel lubati osaleda teises etapis, ei vastanud hagejad selleks nõutavatele tingimustele.
63 Mis puudutab teatavate kriteeriumide ebaselgust, siis komisjon vaidleb vastu sellele, et need olid mitmeti mõistetavad. Kuigi elektroonilise kandideerimisvormi prantsuskeelses versioonis on kasutatud terminit maîtrise, ei saanud konkursiteate lugemisel jääda mingit kahtlust, et see termin tähistab esmase ülikoolitsükli järel omandatavat erialadiplomit. Nii on see ka terminiga õpetamistegevus. Asjaolust, et elektroonilisel kandideerimisvormil ei olnud täpsustatud, et see õpetamistegevus peab olema ülikoolis, samas kui see täpsustus oli toodud oodatava teadusliku kogemuse puhul, võisid hagejad järeldada, et osundatav õpetamistegevus ei piirdu tingimata ülikooliga. Mis puudutab publikatsioonide kriteeriumit, siis hagejad ei selgitanud, mis mõttes oli see segadusttekitav.
64 Lõpuks väidab komisjon, et isegi eeldusel, et konkursiteade on õigusvastane, ei tohiks vaidlustatud otsuseid tühistada, sest menetlusnormi rikkumine, millele selles õigusvastasuse väites viidatakse, on niisugune, mis muudab need otsused õigusvastaseks üksnes juhul, kui on tõendatud, et ilma selle rikkumiseta oleks nende otsuste sisu olnud teistsugune. Käesoleval juhul ei ole hagejad aga tõendanud, et kui konkursikomisjon oleks nende toimikud konkreetselt läbi vaadanud, oleks neid lubatud kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse teise etappi.
– Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
65 Mis puudutab kõigepealt vastuvõetamatuse vastuväidet, mille komisjon kogu väite kohta esitas ja mille kohaselt ei vaidlustanud hagejad konkursiteadet ette nähtud tähtaja jooksul, siis selle ümberlükkamiseks piisab, kui meenutada, et hagejal on õigus tugineda konkursikomisjoni otsuse peale hagi esitades kõikidele rikkumistele, mis konkursi läbiviimisel toime pandi, sh rikkumised, mille põhjus peitub konkursiteate tekstis endas (vt selle kohta Euroopa Kohtu 11. augusti 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan, punkt 17). Nii kaua kui konkursikomisjon ei ole hagejate kandidatuure tagasi lükanud, on see, kas neil on põhjendatud huvi esitada konkursiteate peale hagi, veel küsitav ning neile ei saa heita ette, et nad ei vaidlustanud seda teadet personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud tähtaegade jooksul.
66 Seoses vastuvõetamatuse väitega, mis on esitatud etteheite kohta, et kvalifikatsioonide põhjal valiku esimese etapiga eirati pädevuse jaotust konkursikomisjoni ja ametisse nimetava asutuse vahel, tuleb rõhutada, et vastavusnõue keelab hagiavaldusega muuta kaebuse alust, kusjuures seda viimast mõistet „alus” tuleb mõista laias tähenduses. Tühistamisnõude puhul tuleb „vaidluse aluse” all mõista seda, kui hageja vaidlustab vaidlustatava akti sisulise või siis formaalse õiguspärasuse (vt eelkõige Avaliku Teenistuse Kohtu 1. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑45/07: Mandt vs. parlament, punkt 119).
67 Sellega seoses arvab komisjon, et eespool toodud etteheide on vastuvõetamatu, sest põhineb eeldusel, et see etteheide on seotud akti andja ebapädevuse probleemiga ja seega selle formaalse õiguspärasusega, samas kui vead, millele hagejad oma kaebustes viitavad, on üksnes sisulise õiguspärasuse vead.
68 Tuleb siiski tõdeda, et eeldus, millele komisjon oma arutluskäigu rajab, on ekslik. Hagejad ei vaidlusta nimelt sugugi konkursikomisjoni pädevust vaidlustatud otsuseid teha, vaid väidavad ainult sisuliselt, et ametisse nimetav asutus ei oleks tohtinud näha ette valikumeetodit, mis põhineb üksnes kandidaatide kvalifikatsioone ja töökogemust käsitlevatele küsimustele antud jaatavate vastuste arvul, nägemata ette, et konkursikomisjon analüüsib nende kvalifikatsioonide ja selle töökogemuse asjakohasust. Kui seda hagejate etteheidet mõista nii, tuleb tõdeda, et see puudutab vaidlustatud otsuste sisulist, mitte formaalset õiguspärasust. Seega võib komisjoni vastuvõetamatuse vastuväite tagasi lükata, sest on selge, et hagejad tuginesid oma kaebustes vähemalt sisulise õiguspärasuse veale, ilma et iga kaebuse puhul oleks isegi vaja analüüsida, kas nendes on esitatud etteheide, mis puudutab vaidlustatud otsuste formaalset õiguspärasust.
69 Väite põhjendatuse küsimuses tuleb meenutada, et konkurss korraldatakse selleks, et täita vabaksjäänud ametikohad institutsioonides, ja et seega – nagu ilmneb eelkõige personalieeskirjade III lisa artikli 1 esimesest lõigust ja artiklist 4 – koostab konkursiteate ametisse nimetav asutus ja tema otsustab niisiis ka, missugune kandidaatide valiku meetod on sobivaim, võttes arvesse täidetavate ametikohtadega seotud nõudeid ja üldisemalt teenistuse huve (vt Esimese Astme Kohtu 27. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑420/04: Blackler vs. parlament, punkt 45).
70 Tuleb siiski rõhutada, et ametisse nimetava asutuse kaalutlusõiguse kasutamist piiravad – sõltumata nende isikute arvust, kes võivad asjaomasel konkursil kandideerida – paratamatult kehtivad õigusnormid ja õiguse üldpõhimõtted. Sellest järeldub, et ametisse nimetava asutuse valitud meetod peab esiteks võimaldama tööle võtta isikuid, kes on võimalikult võimekad ja tulemuslikult töötavad, nagu on nähtud ette personalieeskirjade artiklis 27, teiseks jätma hinnangu andmise igal üksikjuhtumil sellele, kas iga kandidaadi esitatud diplomid või töökogemus vastavad personalieeskirjades ja konkursiteates nõutavale tasemele, sõltumatu konkursikomisjoni ülesandeks, nagu on nähtud ette personalieeskirjade III lisa artiklis 5 (vt eespool viidatud kohtuotsus Blackler vs. parlament, punkt 23), ning kolmandaks tagama, et kandidaadid valitakse ühtlaselt ja objektiivselt.
71 Käesoleval juhul tuleb märkida, et kvalifikatsioonide põhjal valiku meetod, mille ametisse nimetav asutus esimese etapi puhul ette nägi, seisnes selles, et hagejatelt küsiti küsimustiku abil, kas nad leiavad, et nad vastavad teatavale hulgale nende haridust ja töökogemust puudutavatele tingimustele, seejärel määrati kõikide kandidaatide vastuste põhjal kindlaks lävend, millest allapoole jäävad kandidaadid, kes ei ole andnud vastuste kaalu arvestades piisavat arvu jaatavaid vastuseid − mida võeti arvesse punktide abil −, jäeti välja. Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et nii väljatöötatuna on see meetod vastuolus personalieeskirjade ja konkursi suhtes kehtivate üldpõhimõtetega.
72 Personalieeskirjade III lisa artikli 5 esimest ja kolmandast lõigust ilmneb, et kvalifikatsioonide põhjal valiku korral peab konkursikomisjon analüüsima, kas kandidaatide diplomid ja töökogemus vastavad konkursiteates kehtestatud tingimustele (vt selle kohta Euroopa Liidu Üldkohtu 14. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑361/10 P: komisjon vs. Pachtitis, punkt 43 ja 14. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑6/11: komisjon vs. Vicente Carbajosa jt, punkt 58). Valikumeetod, mida tuli kohaldada esimeses etapis, kohustas konkursikomisjoni aga ainult määrama kindlaks iga küsimuse kaalu, seejärel arvama kokku iga kandidaadi saadud punktid ja lõpuks määrama selles esimeses etapis osalevate isikute arvu ja nende saadud punktide arvu põhjal kindlaks punktilävendi, mille kandidaat peab saavutama, et ta lubataks kvalifikatsioonide põhjal valiku teise etappi.
73 Seevastu ei ole selle valikumeetodi puhul ette nähtud mingit konkursikomisjoni kontrolli selle üle, kas kandidaatide dokumendid ja kvalifikatsioonid on asjakohased. Niisugune meetod toob aga paratamatult kaasa selle, et neid kandidaate ei valita välja nende diplomite või töökogemuse asjakohasuse põhjal, vaid selle põhjal, mida nad ise oma diplomitest või töökogemusest arvavad, mis ei ole piisavalt objektiivne asjaolu ega taga, et välja valitakse parimad kandidaadid, ega ka seda, et valik tehakse ühtlaselt.
74 Tuleb ka märkida, et valikumeetodi kohaselt, mida EPSO käesoleval juhul kasutas, sõltus punktiarv, mille kandidaat pidi saama, et tema toimik vaadataks teises etapis läbi, teiste kandidaatide punktiarvust. Seega oli võimalik, et kandidaat jäeti välja ainuüksi seepärast, et teised kandidaadid vastasid mõnele küsimusele jaatavalt, sest tõlgendasid kehtestatud kriteeriume endale liiga soodsalt, said küsimustest valesti aru või hindasid oma diplomite või töökogemuse väärtust valesti, sest vastused kõikidele küsimustele sõltusid kandidaadi väga subjektiivsest hinnangust oma diplomite ja töökogemuse asjakohasusele (vt eelkõige peente hinnangute kohta, mis on mõnikord vajalikud, et anda hinnang diplomi või töökogemuse asjakohasusele, Avaliku Teenistuse Kohtu 24. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas F‑73/11: CB vs komisjon, punktid 50−52). Siinkohal tuleb ka tõdeda, et see valikumeetod ei taga hindamise piisavat objektiivsust ja ühtlust.
75 Selles küsimuses tuleb rõhutada, et valikumeetod, mida EPSO käesoleval juhul kasutas, erineb meetoditest, mida on kasutatud teistel konkurssidel, millega seoses on pöördutud kohtu poole ja mida ei tühistatud. Kuigi mõnel konkursil jäeti kandidaadid küll välja enne esimesi katseid põhjustel, mis on seotud äranäidatud diplomite ja töökogemuse asjakohasusega, tegi konkursikomisjon nendel konkurssidel teatud kandidaatide väljajätmise otsused sellegipoolest pärast seda, kui ta oli konkreetselt analüüsinud nende diplomite ja töökogemuse asjakohasust. Muidugi on võimalik, et niisugustel konkurssidel, kus kandidaatide esitatud andmete tõelevastavust kontrollitakse alles konkursi lõpul, lubatakse mõned kandidaadid ka esimestele katsetele valeavalduste alusel, kuid tuleb rõhutada, et nendel konkurssidel ei ole nende kandidaatide arv, kes võidakse lubada esimestele katsetele, piiratud, nii et viga või nende kandidaatide võimalik pettus võib teistele kandidaatidele avaldada üksnes väga väikest mõju – erinevalt käesolevast konkursist.
76 Seega tuleb tõdeda, et konkursiteate kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse esimest etappi käsitlevad sätted, milles on nähtud ette teatud kandidaatide väljajätmine põhjendusel, et nende diplomid ja töökogemus ei ole piisavalt asjakohased, ilma et konkursikomisjon analüüsiks seda sobivust konkreetselt, piiravad põhjendamatult selle konkursikomisjoni eesõigusi ja neid tuleb niisiis pidada õigusvastaseks.
77 Et konkursikomisjoni otsused jätta konkursimenetlusest välja kandidaadid D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgol, A. Kalamees, K. Skrobich, I. Venckunaite ja M. Załęska tehti konkursiteate kvalifikatsioonide põhjal läbiviidava valikumenetluse esimest etappi käsitlevate sätete põhjal, tuleb need otsused tühistada. Vastupidi komisjoni väitele toob see, kui otsuse tegemise aluseks olev akt on õigusvastane, kaasa ka selle otsuse õigusvastasuse.
78 Tühistamisnõue tuleb tõesti jätta rahuldamata juhul, kui on ilmne, et otsuse tühistamise korral on vaja teha uus otsus, mis on identne esimese otsusega (Avaliku Teenistuse Kohtu 4. veebruari 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑15/08: Wiame vs. komisjon, punkt 27 ja analoogia alusel 29. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑114/10: Bowles jt vs. EKP, punkt 64), kuid käesoleval juhul ei võimalda miski õiguslikult piisavalt kinnitada, et vaidlustatud otsuste tühistamise korral tuleb paratamatult teha uued otsused, mis on esimestega identsed. Teades eelkõige, et punktilävend, mis tuli saavutada, määrati kindlaks teiste kandidaatide vastuste põhjal, ei saa välistada, et kui konkursikomisjon oleks analüüsinud – nagu see oleks pidanud olema – kõikide kandidaatide diplomite ja töökogemuse asjakohasust, oleksid kõik kandidaadid D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgol, A. Kalamees, K. Skrobich, I. Venckunaite ja M. Załęska saanud punktiarvu, mis ületab kindlaksmääratud lävendi.
79 I. Cruceru kohta tuleb rõhutada, et tema ei väida, et kvalifikatsioonide põhjal valiku esimene etapp oli õigusvastane või et mõne kriteeriumi ebaselgus oleks mõjutanud eduvõimalusi kvalifikatsioonide põhjal valiku teises etapis. Muide, kui talle esitati selle kohta menetlust korraldavate meetmete abil küsimus, märkis ta, et tema puhul on tulemuslik ainult esimene väide, st konkursikomisjoni moodustamise ja töö suhtes kehtivate nõuete eiramine. Et see väide lükati tagasi, tuleb hagi seega tema osas jätta rahuldamata.
80 Igal juhul tuleb märkida, et kui mõned kandidaadid võisid vastata küsimustele ekslikult jaatavalt vaatamata sellele, et nende puhul ei olnud ette nähtud tingimused tegelikult täidetud, ei saa see asjaolu mõjutada I. Cruceru eduvõimalusi, sest teises etapis kontrollis konkursikomisjon kandidaatide vastuste tõelevastavust ja sai nõnda korvata vead, mille kandidaadid võisid olla sellega seoses teinud. Kui aga mõned kandidaadid vastasid selle väidetava ebaselguse tõttu mõnele küsimusele eitavalt, kuigi nende puhul olid nõutavad tingimused täidetud, ei saanud see asjaolu kaasa tuua seda, et vähendatakse teiste kandidaatide punktiarvu ja alandatakse seega punktilävendit, mille kandidaat peab saavutama, et ta kutsutaks hindamiskeskusesse. Teades, et I. Cruceru ei väida oma hagiavalduses ega isegi oma kaebuses, et see ebaselgus mõjutas tema vastuseid, tuleb tõdeda, et see väidetav ebaselgus ei asetanud teda ebasoodsasse olukorda.
81 Eelnevast tuleneb, et D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgoli, A. Kalamehe, K. Skrobichi, I. Venckunaite ja M. Załęska hagid tuleb rahuldada ning I. Cruceru hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtukulud
82 Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.
83 Esitatud põhjendustest tuleneb, et hagejate nõuded rahuldati üksnes D. Bonaguriot, M. Cecchettot, A. Gecset, J. Glantenayd, B. Gorgoli, A. Kalameest, K. Skrobichi, I. Venckunaitet ja M. Załęskat puudutavas osas ning jäeti rahuldamata I. Crucerut puudutavas osas. Selles olukorras tuleb üheksa kümnendikku komisjoni kohtukuludest jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgoli, A. Kalamehe, K. Skrobichi, I. Venckunaite ja M. Załęska kohtukulud, samas kui I. Cruceru kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kümnendik komisjoni kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/204/10 komisjoni otsused jätta kandidaadid D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgol, A. Kalamees, K. Skrobich, I. Venckunaite ja M. Załęska konkursimenetlusest välja, ilma et nende kandidatuure arutataks konkursiteates ette nähtud kvalifikatsioonide põhjal valiku teises etapis.
2. Jätta hagid kohtuasjades F‑23/12 ja F‑30/12 ülejäänud osas rahuldamata.
3. Jätta üheksa kümnendikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest tema enda kanda ja mõista temalt välja D. Bonagurio, M. Cecchetto, A. Gecse, J. Glantenay, B. Gorgoli, A. Kalamehe, K. Skrobichi, I. Venckunaite ja M. Załęska kohtukulud.
4. Jätta I. Cruceru kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kümnendik Euroopa Komisjoni kohtukuludest.
Rofes i Pujol | Boruta | Bradley |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2013 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
W. Hakenberg | | M. I. Rofes i Pujol |
LISA
Davide Bonagurio, lepinguline töötaja, elukoht Brüssel (Belgia),
Irina Cruceru, lähetuses viibiv riiklik ekspert, elukoht Brüssel,
Attila Gecse, ametnik, elukoht Brüssel,
Błażej Gorgol, ametnik, elukoht Brüssel,
Alar Kalamees, ajutine teenistuja, elukoht Tallinn (Eesti),
Krzysztof Skrobich, lepinguline töötaja, elukoht Brüssel,
Indre Venckunaite, lähetuses viibiv riiklik ekspert, elukoht Brüssel,
Magdalena Załęska, lähetuses viibiv riiklik ekspert, elukoht Brüssel.