EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)
18. aprill 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Sotsiaalkindlustus – Euroopa Liidu ametnikud – Protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta – Kohustuslik kindlustamine liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemis – Liidu ametnik, kes füüsilisest isikust ettevõtjana tegeleb kutsealase täiendava tegevusega – Sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus see tegevus toimub
Kohtuasjas C‑195/23,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel tribunal du travail francophone de Bruxelles’i (Belgia) 13. märtsi 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. märtsil 2023, menetluses
GI
versus
Partena, Assurances sociales pour travailleurs indépendants ASBL,
EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen (ettekandja), kohtunikud J. Passer ja M. L. Arastey Sahún,
kohtujurist: A. Rantos,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– GI, esindaja: avocat J.‑F. Neven,
– Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, C. Pochet ja A. Van Baelen, keda abistasid avocats S. Rodrigues ja A. Tymen,
– Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,
– Euroopa Komisjon, esindajad: T. S. Bohr ja B.‑R. Killmann,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (edaspidi „protokoll“) artikli 14 ja ELL artikli 4 lõike 3 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Euroopa Komisjoni ametniku GI ja mittetulundusühingu Partena, Assurances sociales pour travailleurs indépendants ASBL (edaspidi „Partena“) vahelises kohtuvaidluses GI kohustuse üle osaleda Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemis kutsealase kõrvaltegevuse tõttu.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Protokoll
3 Protokolli artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:
„Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja [Euroopa Liidu N]õukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida [Euroopa Liit] neile maksa[b].
Töö- ja muud tasud, mida [liit] neile maksa[b], on vabastatud riigimaksudest.“ [täpsustatud sõnastus]
4 Protokolli artiklis 14 on ette nähtud:
„[…] Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.“
Personalieeskirjad
5 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) põhikohtuasjale kohaldatavas redaktsioonis on artikli 12b lõikes 1 sätestatud:
„Vastavalt artiklile 15 taotleb ametnik, kes soovib tegutseda väljaspool oma teenistuskohustusi palga eest või tasuta või minna lähetusse väljaspool liitu, esmalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loa. Luba ei anta ainult juhul, kui kõnealune töö või lähetus takistaks ametniku kohustuste täitmist või kui see ei sobi kokku institutsiooni huvidega.“
6 Personalieeskirjade artiklis 72 on ette nähtud:
„1. Ametnik […] on haiguste vastu kindlustatud 80% ulatuses kuludest, võttes arvesse eeskirju, mis on koostatud liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. […]
[…]
Üks kolmandik sellise kindlustuskaitse jaoks vajalikust sissemaksest tuleb maksta ametnikul, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2% tema põhipalgast.
[…]“.
7 Personalieeskirjade artikli 73 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Ametnik on teenistusse asumise päevast alates kindlustatud kutsehaiguse- ja tööõnnetuseriski vastu vastavalt eeskirjadele, mille liidu institutsioonid[…] […] on koostanud ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. Ta maksab kutseväliste riskide vastu kindlustamiseks kuni 0,1% oma põhipalgast.
[…]“.
Ühiseeskirjad
8 Personalieeskirjade artikli 72 kohaldamise tingimuste kindlaksmääramiseks võtsid liidu institutsioonid vastu ühiseeskirjad Euroopa Liidu ametnike ravikindlustuse kohta (edaspidi „ühiseeskirjad“).
9 Ühiseeskirjade artiklis 1 on sätestatud, et personalieeskirjade artikli 72 rakendamisega loodi liidu institutsioonide ühine ravikindlustusskeem.
10 Ühiseeskirjade artiklis 2 on ette nähtud:
„1. Käesoleva skeemi liikmed on:
– ametnik,
– ajutine teenistuja,
[…]“.
11 Ühiseeskirjade artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:
„Kui ametnik, tähtajaline või lepinguline teenistuja töötab riigis, kus ta vastavalt selle riigi õigusaktidele peab osalema kohustuslikus ravikindlustusskeemis, siis teeb vastavad sissemaksed tervikuna oma eelarvest see institutsioon, kelle ametniku või teenistujaga on tegemist. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 22.“
12 Ühiseeskirjade artiklis 22 on ette nähtud:
„1. Kui skeemi liige või tema nimel kindlustatud isik võib taotleda kulude hüvitamist muu riikliku ravikindlustuse kaudu, peab skeemi liige:
a) teatama sellest arveldusbüroole;
b) esmajärjekorras taotlema või vajaduse korral laskma taotleda hüvitamist teise skeemi kaudu. Kui on kohustus teha sissemakseid kahte skeemi, võivad käesoleva skeemi liikmed valida, millise skeemi poole nad kuluhüvitiste saamiseks pöörduvad, arvestades, et neil juhtudel, kui käesolev skeem ei anna esmast kindlustuskaitset, annab ta täiendava kindlustuskaitse;
c) lisama igale käesoleva skeemi kaudu esitatud hüvitamistaotlusele üksikasjaliku originaalloetelu koos sellele lisatud tõenditega kulude kohta, mida skeemi osalisele või tema nimel kindlustatud isikule on hüvitatud teiste skeemide kaudu.
2. Käesoleva skeemi kaudu hüvitatakse täiendavalt kulusid juhul, kui eelnevalt on teise skeemi kaudu selle skeemiga hõlmatud kulud hüvitatud.
Kui esmane skeem mingisuguseid kulusid ei hüvita, aga käesolevas skeemis on selline hüvitamine ette nähtud, rakendatakse viimast esmase skeemina.
[…]“.
Määrus nr 883/2004
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72; parandus ELT 2009, L 202, lk 90) artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:
„Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi kodanike, liikmesriigis elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes on või on olnud sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega hõlmatud ühes või mitmes liikmesriigis, samuti nende pereliikmete ning nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.“
14 Määruse artikli 11 lõikes 1 on ette nähtud:
„Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes kohaldatakse üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sellised õigusaktid määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva jaotisega.“
Belgia õigus
15 27. juuli 1967. aasta kuningliku dekreedi nr 38, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi korraldamist (arrêté royal no 38 organisant le statut social des travailleurs indépendants; Moniteur belge, 29.7.1967, lk 8071), artiklis 2 on ette nähtud:
„Käesoleva dekreedi kohaldamisalasse kuuluvad ja on seetõttu kohustatud sellest tulenevaid kohustusi täitma: füüsilisest isikust ettevõtjad ja abistajad.“
16 Dekreedi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:
„Käesoleva dekreedi tähenduses on füüsilisest isikust ettevõtja iga füüsiline isik, kes tegutseb Belgias kutsealal, mille puhul ta ei ole seotud töölepinguga ega kollektiivlepinguga.
Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse, et isikule, kes tegutseb Belgias kutsealal, millelt võib teenida […] tulu, kohaldatakse samu maksustamistingimusi, mis eelmises lõigus nimetatud juhtudel.“
17 Dekreedi artikli 10 lõikes 1 on sätestatud:
„[…] iga isik, keda käesoleva dekreedi kohaselt maksustatakse, on kohustatud enne füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega alustamist liituma füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuskassaga […]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
18 Põhikohtuasja hageja, kes on liidu ametnik alates 1. septembrist 2007, asus komisjoni teenistusse 2010. aasta augustis.
19 Alates 2015. aasta oktoobrist tegeleb ta täiendava tööna õpetamisega kuni 20 õppetundi aastas, milleks ta on personalieeskirjade kohaselt saanud komisjonilt nõutava loa.
20 Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse asutus, Belgia), kelle ülesanne on kontrollida, kas füüsilisest isikust ettevõtjad on kindlustatud sotsiaalkindlustuskassas, andis 4. juuli 2018. aasta kirjas GI‑le teada, et ta peab liituma sotsiaalkindlustuskassaga, kuna ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjast õpetajana alates 1. oktoobrist 2015.
21 Seetõttu liitus põhikohtuasja hageja Partenaga ja tasus nõutud sotsiaalkindlustusmaksed summas 3242,09 eurot.
22 Kuna põhikohtuasja hageja leidis siiski, et Belgia füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemis osalemine on vastuolus liidu institutsioonide ametnikele ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõttega, esitas ta Partena vastu hagi tribunal du travail francophone de Bruxelles’ile (Brüsseli prantsuskeelne töökohus, Belgia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, selleks et lõpetada tema osalemine skeemis ja et talle makstaks tasutud sotsiaalkindlustusmaksed tagasi.
23 Neil asjaoludel otsustas tribunal du travail francophone de Bruxelles (Brüsseli prantsuskeelne töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas protokolliga […], eelkõige selle artikliga 14, töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes töötavad või on pensionärid, ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõttega ja lojaalse koostöö põhimõttega, nagu see tuleneb [ELL] artikli 4 lõikest 3, on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab riiklikus sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustuse ja nõuab sotsiaalkindlustusmaksete tasumist ametniku suhtes, kes lisaks oma tööle Euroopa institutsioonis tegeleb viimase loal kõrvaltegevusena õpetamisega, kui sellele ametnikule kehtib personalieeskirjade alusel juba Euroopa Liidu [institutsioonide ühine sotsiaalkindlustusskeem]?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas protokolli artiklit 14, ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõtet, nagu see on ette nähtud määruses nr 883/2004, ja lojaalse koostöö põhimõtet, mis on tagatud ELL artikli 4 lõikega 3, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega on kehtestatud selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustus liidu ametnikule, kes tegeleb nimetatud liikmesriigi territooriumil kutsealase kõrvaltegevusena õpetamisega.
25 Tuleb meenutada, et mis puudutab sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõtet, nagu see on esitatud määruse nr 883/2004 artiklis 11, siis selle määrusega on kehtestatud koordineerimissüsteem, mis reguleerib kohaldatava õiguse kindlaksmääramist eelkõige nende töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes erinevatel asjaoludel kasutavad oma õigust vabale liikumisele. Kollisiooninormide süsteemi täielikkuse tulemusena piiratakse kõigi liikmesriikide seadusandjate pädevust määrata nende asjasse puutuva riigisisese õiguse ulatust ja kohaldamistingimusi seoses isikutega, kelle suhtes see õigus kehtib, ja seoses territooriumiga, kus tekivad riigisiseste sätete õiguslikud tagajärjed. Niisiis on määruse nr 883/2004 artikli 11 lõikes 1 sõnaselgelt sätestatud, et selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi õigusakte (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punktid 29 ja 30).
26 Ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõtte eesmärk on vältida probleeme, mis võivad tuleneda mitme liikmesriigi õigusaktide samaaegsest kohaldamisest, ja välistada liidu piires liikuvate isikute ebavõrdne kohtlemine, mis tuleneks kohaldatavate õigusaktide osalisest või täielikust samaaegsest kohalduvusest (26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus de Ruyter, C‑623/13, EU:C:2015:123, punkt 37).
27 Kõnealune põhimõte ei ole aga kohaldatav liidu ametnikele, kelle suhtes ei kohaldata sotsiaalkindlustuse valdkonna riigisiseseid õigusakte, nagu on ette nähtud määruse nr 883/2004 artikli 2 lõikes 1, milles on määratletud selle määruse isikuline kohaldamisala (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Nimelt on ainult liit, mitte liikmesriigid, pädev kindlaks määrama liidu ametnikele kohaldatavad eeskirjad, mis puudutavad ametnike kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Liidu institutsioonide ühise sotsiaalkindlustusskeemi kinnitasid protokolli artikli 14 kohaselt parlament ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse personalieeskirjad (16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punktid 32–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Esiteks tuleb protokolli artiklit 14 aga käsitada nii, et see võtab liikmesriikide pädevusest kohustuse tagada liidu ametnikele kindlustatus mõnes riigisiseses sotsiaalkindlustusskeemis ning neilt ametnikelt kohustuse panustada sellise skeemi rahastamisse (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Euroopa Kohus on pealegi otsustanud, et protokolli artikkel 14 ja liidu ametnike sotsiaalkindlustust käsitlevad personalieeskirjade sätted täidavad liidu ametnike jaoks määruse nr 883/2004 artikliga 11 analoogset ülesannet ning see ülesanne on keelata neile ametnikele sellise kohustuse panemine, mis näeks ette kõnealuse valdkonna erinevatesse skeemidesse panustamist (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 45).
31 Sellest tuleneb, et liidu seadusandja on ainsana pädev omal äranägemisel kindlaks määrama sotsiaalkindlustusalaste sätete ulatuse ja kohaldamise tingimused seoses tagajärgedega, mida need tekitavad, ja isikutega, kelle suhtes need kehtivad.
32 Teiseks on personalieeskirjadel kõik ELTL artiklis 288 sätestatud tunnused ehk need on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides, mistõttu tuleb neid sätteid järgida ka liikmesriikidel (16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Selles kontekstis tuleneb personalieeskirjade artikli 72 lõikest 1 ja artiklist 73, et liidu institutsiooni teenistuses olev ametnik ja ajutine teenistuja on teenistusse asumise päevast alates haigusriski vastu kindlustatud.
34 Käesoleval juhul on selge, et põhikohtuasja hageja on alates 1. septembrist 2007 liidu ametnik ja alates 2010. aasta augustist komisjoni teenistuses. Viimasega sõlmitud töösuhte tõttu kuulub ta personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 alusel seega liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamisalasse, isegi kui ta tegeleb liikmesriigis kutsealase kõrvaltegevusega, milleks komisjon on personalieeskirjade artikli 12b lõike 1 alusel loa andnud.
35 Ent liikmesriigi õigusnormidega, millega kohaldatakse sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi liidu ametnikule, kes tegeleb selles liikmesriigis kutsealase kõrvaltegevusega, eiratakse liidule nii protokolli artikliga 14 kui ka personalieeskirjade asjakohaste sätetega antud ainupädevust määrata kindlaks liidu ametnikele kohaldatavad õigusnormid, mis puudutavad nende kohustusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas.
36 Nimelt, kuigi liikmesriigid säilitavad oma sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamise pädevuse, peavad nad siiski selle pädevuse teostamisel austama liidu õigust, sealhulgas protokolli ja personalieeskirjade sätteid, mis puudutavad sotsiaalkindlustuse valdkonna eeskirju, mis reguleerivad liidu ametnike õiguslikku olukorda (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Lisaks on sellised riigisisesed õigusnormid, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 35, vastuolus ELL artikli 4 lõikes 3 ette nähtud lojaalse koostöö põhimõttega, mille kohaselt liit ja liikmesriigid abistavad täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.
38 Nimelt võivad niisugused õigusnormid rikkuda liidu ametnike vahelist võrdset kohtlemist ning seega pärssida liidu institutsioonis töötamise huvi, kuna mõned ametnikud ei oleks kohustatud tegema sissemakseid mitte ainult liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeemi, vaid samuti liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 47).
39 Lõpuks tuleb asuda seisukohale, et seda tõlgendust ei sea kahtluse alla ükski Belgia Kuningriigi ja Tšehhi Vabariigi kirjalikes seisukohtades esitatud argument.
40 Mis puudutab esiteks argumenti, et töötasud, mida liit ei maksa, ei ole liiduga seotud ja seetõttu peavad neid maksustama maksustamise valdkonnas pädev liikmesriik ning seega peab nende suhtes kehtima kohustus tasuda selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusmakseid, siis tuleb meenutada, et tehakse selget vahet liidu ametnike sotsiaalkindlustusalaste kohustuste ja nende ametnike maksukohustuste vahel, kelle suhtes vastavalt protokolli artiklile 12 kohaldatakse üksnes vabastust riigimaksudest nende töö- ja muude tasude suhtes, mida liit neile maksab. Seega, kui nende töö- ja muude tasude võimalik maksustamine on üksnes liidu õiguse kohaldamisalas, siis ametnike muud tulud jäävad liikmesriikide maksustada. Seevastu sotsiaalkindlustusalaste kohustuste puhul kehtib liidu ametniku suhtes eranditult liidu institutsioonide sotsiaalkindlustusskeem (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 48).
41 Liidu seadusandjale antud ainupädevus kehtestada liidu ametnike sotsiaalkindlustusmaksete skeem on kohaldatav sotsiaalkindlustusmaksetele, mida liikmesriik peab kinni mis tahes igat liiki tulult ja seega ka tulult, millega tasustatakse tööandja lubatud kõrvaltegevust (vt selle kohta 10. mai 2017. aasta kohtuotsus de Lobkowicz, C‑690/15, EU:C:2017:355, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Mis puutub teiseks argumenti, et kõigi liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemid põhinevad solidaarsusel, kuna sissemaksed ei ole kunagi hüvitistega proportsionaalsed ega sõltu hüvitiste kasutamisest, siis olgu meenutatud, et Euroopa Kohus on otsustanud, et küsimuse puhul, kas asjaomane kinnipidamine kuulub sotsiaalkindlustusskeemi, ei ole tähendust sellel, kas vastusooritusena saadakse hüvitisi või mitte (vt selle kohta 16. novembri 2023. aasta kohtuotsus Acerta jt, C‑415/22, EU:C:2023:881, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et protokolli artiklit 14, ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõtet, nagu see on ette nähtud määruses nr 883/2004, ja lojaalse koostöö põhimõtet, mis on tagatud ELL artikli 4 lõikega 3, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega on kehtestatud selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustus liidu ametnikule, kes tegeleb nimetatud liikmesriigi territooriumil kutsealase kõrvaltegevusena õpetamisega.
Kohtukulud
44 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:
Protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta artiklit 14, ühe sotsiaalkindlustusskeemi kohaldamise põhimõtet, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ja lojaalse koostöö põhimõtet, mis on tagatud ELL artikli 4 lõikega 3,
tuleb tõlgendada nii, et
nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega on kehtestatud selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustus Euroopa Liidu ametnikule, kes tegeleb nimetatud liikmesriigi territooriumil kutsealase kõrvaltegevusena õpetamisega.
Allkirjad