6. juulil 2006 esitatud hagi - Iirimaa versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-301/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Iirimaa (esindajad: D. O'Hagan, E. Fitzsimons, SC, D. Barniville, BL)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament

Hageja nõuded

tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste ja üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/Eܹ, kuna selle vastvõtmisel ei ole tuginetud nõuetekohasele õiguslikule alusele.

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Iirimaa väidab, et Euroopa Ühenduse Asutamislepingu ("asutamisleping") artikkel 95 on direktiivi 2006/24/EÜ ("direktiiv") õigusliku alusena ebaõige. Iirimaa kinnitab, et ei asutamislepingu artikkel 95 ega ükski teine asutamislepingu artikkel ei ole direktiivi vastuvõtmise alusena nõuetekohane. Iirimaa väidab peamiselt seda, et direktiivi ainus või teise võimalusena peamine või ülekaalukas eesmärk on hõlbustada raskete kuritegude, sh terrorismi avastamist, uurimist ja kohtus menetlemist. Neil asjaoludel on Iirimaa väidete kohaselt ainus võimalik õiguslik alus direktiivis sisalduvatele meetmetele Euroopa Liidu lepingu VI jaotis, eelkõige artiklid 30, artikli 31 lõike 1 punkt c ja artikli 34 lõike 2 punkt b.

Iirimaa kinnitab oma väidete toetuseks, et direktiivi põhjenduste ja olulisemate sätete analüüs näitab vaieldamatult, et asutamislepingu artikkel 95 direktiivi õigusliku alusena on sobimatu ja ebakindel. Selles suhtes on ta rõhutanud, et direktiivi selgesõnaline ja ühemõtteline eesmärk on võitlus raskete kuritegudega. Iirimaa väidab, et järelikult kujutab see endast direktiivi peamist või ülekaalukat eesmärki ning selle ainsat sihti.

Asutamislepingu artikli 95 alusel vastu võetud meetmete "raskuskese" peab olema liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine, et tõhustada siseturu toimimist. Direktiivi sätted käsitlevad võitlust raskete kuritegudega ega ole mõeldud parandama siseturu mittetoimimise juhtumeid.

Kuigi liikmesriikide erinevate õigusnormide tagajärjeks olevaid mittetoimimise juhtumeid esineb, ei ole see tõendatud.

Teise võimalusena, isegi kui Euroopa Kohus peaks asuma seisukohale, et vastupidiselt Iirimaa sisulisele väitele on direktiivi eesmärk siseturu kahjustamise ja selle takistuste vältimine, siis Iirimaa väidab, et seda eesmärki tuleb pidada teisejärguliseks direktiivi peamise või ülekaaluka eesmärgi kõrval, milleks on võitlus kuritegevusega.

____________

¹ - ELT 2006 L 105, lk 54.