Kohtuasi T-262/09

Safariland LLC

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi FIRST DEFENSE AEROSOL PEPPER PROJECTOR taotlus – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 – Apellatsioonikoja otsuse tühistamisotsuse täitmine Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt – Kaitseõigused – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikli 63 lõige 2, artikli 65 lõige 6, artiklid 75 ja 76

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse tühistamisotsuse täitmine – Uus otsus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 6)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Kaubamärgi omaniku nõusoleku puudumine, juhul kui kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel – Agent või esindaja – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Kaubamärgi omaniku nõusoleku puudumine, juhul kui kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel – Lepingulise suhte lõppemine kaubamärgitaotluse esitamise ajal – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 3)

4.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse tühistamisotsuse täitmine – Kaebuse uus menetlemine – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 63 lõige 2 ja artikkel 75)

5.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause – EÜ artikliga 253 identne kohaldamisala – Apellatsioonikoja tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

1.      Selleks et täita määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 65 lõikest 6 tulenevat kohustust võtta vajalikud meetmed apellatsioonikoja otsuse tühistanud Üldkohtu otsuse täitmiseks, pidi Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) tegema kaebuse kohta uue apellatsioonikoja otsuse. Selles osas võib ühtlustamiseamet määrata asja samale apellatsioonikojale, kes võttis vastu vaidlustatud otsuse.

(vt punkt 42)

2.      Vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikele 3 ei registreerita kaubamärgiomaniku vastuseisu korral kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Mis puutub määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 3 kasutatud sõnadesse „agent” või „esindaja”, siis tuleb Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastulausemenetluse juhistes selle olukorra kohta – kus kaubamärgiomaniku agent taotleb registreerimist ilma omaniku nõusolekuta – märgitu eeskujul leida, et neid sõnu tuleb tõlgendada laialt, nii et need hõlmaks kõiki suhteid, mis põhinevad lepingul, mille kohaselt üks pool esindab teise huve, ning seda sõltumata asjaomase lepingulise suhte määratlusest, mis on loodud omaniku või esindatava ja ühenduse kaubamärgi taotleja vahel. Nimetatud juhiste kohaselt piisab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 3 kohaldamiseks sellest, kui pooled on sõlminud ärilise koostöö lepingu, millega luuakse konfidentsiaalsussuhe, pannes taotlejale kaubamärgiomaniku huvide osas otsesõnu või vaikimisi üldise konfidentsiaalsus- ja lojaalsuskohustuse. Samas peab poolte vahel olema sõlmitud kokkulepe. Kui taotleja tegutseb iseseisvalt, ilma et esineks suhteid omanikuga, ei saa teda pidada agendiks asjaomase määruse artikli 8 lõike 3 tähenduses. Nii ei saa lihtsat ostjat või klienti pidada omaniku „agendiks” või „esindajaks” asjaomase määruse artikli 8 lõike 3 tähenduses, kuna neil isikutel ei ole suhetes kaubamärgiomanikuga erilist konfidentsiaalsuskohustust.

(vt punktid 60, 64)

3.      Vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikele 3 ei registreerita kaubamärgiomaniku vastuseisu korral kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Mis puutub lepingulise suhte üleminekusse kaubamärgitaotluse esitamise ajal, siis tuleb märkida, et ei ole vaja, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe oleks alati kaubamärgitaotluse esitamise ajal jõus, ning määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 on kohaldatav ka lepingutele, mille kehtivus on enne ühenduse kaubamärgi taotluse esitamist lõppenud, kui möödunud ajavahemik on selline, et võib õigusega eeldada, et konfidentsiaalsus- ja lojaalsuskohustus olid ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise ajal endiselt olemas. Nimetatud artikli 8 lõike 3 sellise laiendava tõlgendusega soovitakse kaitsta kaubamärgiomanikku ka pärast sellise lepingulise suhte üleminekut, millest tuleneb konfidentsiaalsuskohustus.

(vt punktid 60, 65)

4.      Juhul kui Üldkohus tühistab otsuse ning see saadetakse apellatsioonikojale uuesti läbivaatamisele, ei ole määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ega määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94, alusel apellatsioonikojas ette nähtud ühtki eriomast menetlust ning seetõttu ei ole kohustust kuulata asjaomaseid pooli uuesti ära. Selline kohustus saab tuleneda üksnes ühenduse õiguse kaitseõiguste üldpõhimõttest, mida käsitletakse määruse nr 207/2009 artikli 75 teises lauses.

Artikli 75 teises lauses ei nõuta sugugi, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetluse jätkamise järel pärast seda, kui Üldkohus on tühistanud apellatsioonikoja otsuse, peab apellatsioonikoda paluma hagejal esitada uuesti oma märkused õigus- ja faktiküsimustes, mille kohta tal on juba olnud võimalik oma märkusi varem läbiviidud kirjalikus menetluses esitada, vaid apellatsioonikoda võib lähtuda selles osas toimikus esitatust.

(vt punktid 83 ja 84)

5.      Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimese lause kohaselt peavad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsused olema põhjendatud. Sellel kohustusel on samasugune ulatus kui EÜ artiklist 253 tuleneval kohustusel ning selle eesmärk on ühelt poolt võimaldada huvitatud isikutel võetud meetme põhjendusi mõista, et nad saaksid oma õigusi kaitsta, ning teisalt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse seaduslikkust.

Otsuse põhjenduse vastavust nimetatud nõuetele tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades.

Siiski ei pea apellatsioonikoda esitama ammendavat ning üksikasjalikku ülevaadet poolte igast arutluskäigust. Põhjendus võib seega olla kaudne tingimusel, et huvitatud isikud teavad põhjusi, miks apellatsioonikoja otsus tehti, ning et pädeval kohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

(vt punktid 90–92)