EUROOPA KOHTU OTSUS
7. jaanuar 2004(*)
EÜ artikkel 141 – Direktiiv 75/117/EMÜ – Meeste ja naiste võrdne kohtlemine – Transseksuaalse partneri välistamine isikute hulgast, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, mille maksmine on piiratud üleelanud abikaasaga – Sooline diskrimineerimine
Kohtuasjas C‑117/01,
mille ese on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Court of Appeali (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik) esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleli olevas menetluses järgmiste poolte vahel:
K. B.
ja
National Health Service Pensions Agency,
Secretary of State for Health,
eelotsuse tegemiseks EÜ artikli 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, lk 19; ELT eriväljaanne 05/01, lk 179) tõlgendamise kohta,
EUROOPA KOHUS,
koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed C. W. A. Timmermans, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja) ja A. Rosas, kohtunikud D. A. O. Edward, J.‑P. Puissochet, F. Macken, N. Colneric ja S. von Bahr,
kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,
kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– K. B., esindajad: C. Hockney ja L. Cox, QC, ning barrister T. Eicke,
– Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: J. E. Collins, keda abistas N. Paines, QC,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: N. Yerrell,
arvestades kohtuistungi ettekannet,
olles 23. aprilli 2002. aasta kohtuistungil ära kuulanud suulised märkused, mille esitasid K. B. (esindajad: L. Cox ja T. Eicke), Ühendkuningriigi valitsus (esindaja: J. E. Collins, keda abistas N. Paines) ja komisjon (esindajad: J. Sack ja L. Flynn),
olles 10. juuni 2003. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 14. detsembri 2000. aasta määrusega, mis jõudis Euroopa Kohtusse 15. märtsil 2001, esitas Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) EÜ artikli 234 alusel eelotsuse küsimuse EÜ artikli 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, lk 19; ELT eriväljaanne 05/01, lk 179) tõlgendamise kohta.
2 See küsimus esitati K. B., kes on liitunud National Health Service’i (riiklik tervishoiusüsteem, edaspidi „NHS”) pensionikindlustussüsteemiga, ning NHS Pensions Agency (NHS‑i pensionikindlustussüsteemi asutus) ja Secretary of State for Health’i vahelises õigusvaidluses seoses keeldumisega määrata tema transseksuaalsele partnerile lesepension.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigus
3 EÜ artikkel 141 sätestab:
„1. Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.
2. Käesolevas artiklis mõistetakse tasu all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.
[…]”
4 Direktiivi 75/117 artikli 1 lõike 1 esimene lõik sätestab:
„Meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 119 – edaspidi „võrdse tasustamise põhimõte” –, tähendab, et sama või võrdväärseks peetava töö puhul välistatakse täielikult sooline diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja kõigis tingimustes.”
5 Sama direktiivi artikkel 3 sätestab:
„Liikmesriigid kaotavad täielikult soolise diskrimineerimise, mida põhjustavad võrdse tasustamise põhimõttega vastuolus olevad õigus- või haldusnormid.”
Siseriiklik õigus
6 1975. aasta Sex Discrimination Act’i (1975. aasta soolise diskrimineerimise seadus, edaspidi „1975. aasta seadus”) artiklite 1 ja 2 kohaselt on keelatud otsene sooline diskrimineerimine, kui ühest soost isik pannakse või võidakse panna ebasoodsamasse olukorda võrreldes teisest soost isikuga. Need sätted keelavad ka kaudse diskrimineerimise, mis on sisuliselt määratletud kui selliste tingimuste või nõuete kohaldamine, mis seavad teatud soost isiku ebaproportsionaalselt ja õigustamatult ebasoodsasse olukorda.
7 Pärast Euroopa Kohtu 30. aprilli 1996. aasta otsust kohtuasjas C‑13/94: P./S. (EKL 1996, lk I‑2143) võttis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vastu Sex Discrimination (Gender Reassignment) Regulations 1999 (1999. aasta määrus isiku soovahetusest tuleneva diskrimineerimise kohta), millega muudeti 1975. aasta seadust nii, et selle seaduse reguleerimisalasse kuulub ka töötaja soovahetusest tulenev otsene diskrimineerimine.
8 Matrimonial Causes Act 1973 (1973. aasta perekonnaseadus) artikli 11 alapunkti c kohaselt on abielu tühine, kui abikaasad ei ole vastavalt mees- ja naissoost.
9 Births and Deaths Registration Act 1953 (1953. aasta sünni ja surma registreerimise seadus) artikli 29 lõigete 1 ja 3 kohaselt on keelatud igasuguste muudatuste tegemine sünniaktide registris, välja arvatud kirja- või faktivea puhul.
10 NHS Pension Scheme Regulations 1995 (1995. aasta määrus NHS‑i pensionikindlustussüsteemi kohta) sätestab selle artikli G7 lõikes 1, et kui pensionikindlustussüsteemiga liitunud naissoost isikust jääb määruses toodud asjaoludel surres maha lesk, on viimasel üldjuhul õigus saada toitjakaotuspensioni. Mõiste „lesk” ei ole määratletud. Siiski on selge, et Inglise õiguses hõlmab see mõiste isikut, kes on pensionikindlustussüsteemiga liitunuga abielus.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
11 K. B., hageja põhikohtuasjas, on naissoost isik, kes töötas ligikaudu 20 aastat meditsiiniõena NHS‑is ja kes on liitunud NHS Pension Scheme’iga.
12 K. B. elab aastaid mitteabielulises kooselus R‑iga, kes on naissoost isikuna sündinud ja rahvastikuregistrisse kantud ning kellest pärast meditsiinilist soovahetusoperatsiooni sai mees, ilma et ta oleks siiski saanud muuta oma sünnitunnistust, et muudatus ametlikuks teha. Seetõttu ei saanud K. B. ja R oma tahte vastaselt abielluda. K. B. kinnitas oma kirjalikes seisukohtades ning meenutas kohtuistungil, et nende liit pühitseti „kiriklikul tseremoonial, mida tunnustab Inglismaa kiriku piiskop” ning et tõotused anti „samal viisil, nagu seda teeb iga abielluv paar”.
13 NHS Pensions Agency teavitas K. B.‑d, et kui viimane sureb esimesena, ei ole R‑il abielu puudumise tõttu võimalik saada lesepensioni, kuna seda pensioni makstakse üksnes üleelanud abikaasale ning mitte ükski Ühendkuningriigi õigusnorm ei loe isikut ilma seadusliku abieluta abikaasaks.
14 K. B. esitas Employment Tribunalile (Ühendkuningriik) kaebuse, väites, et siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad pensioni maksmise pensionikindlustussüsteemiga liitunud leskedega, kujutavad endast soolist diskrimineerimist, mis on vastuolus EÜ artikliga 141 ja direktiiviga 75/117. K. B. leiab, et viimati nimetatud sätete kohaselt tuleb selles kontekstis tõlgendada mõistet „lesk” nii, et see hõlmab ka üleelanud partnerit, kes oleks selle staatuse saanud, kui tema sugu ei tuleneks meditsiinilisest soovahetusoperatsioonist.
15 Nii Employment Tribunal oma 16. märtsi 1998. aasta otsusega kui Employment Appeal Tribunal, London (Ühendkuningriik) apellatsioonimenetluses oma 19. augusti 1999. aasta otsusega leidsid, et kõnealune pensionikindlustussüsteem ei ole diskrimineeriv.
16 K. B. esitas kaebuse Court of Appealile (England & Wales) (Civil Division), kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas keeldumine maksta pensioni transseksuaalsele partnerile (algselt naissoost isik), kelle naine kuulub National Health Service Pension Scheme’i, mille sätete kohaselt võib ülalpeetavale tehtavate maksete saajaks olla üksnes selle naise lesk, kujutab endast EÜ artikliga 141 ja direktiiviga 75/117 keelatud soolist diskrimineerimist[?]”
Eelotsuse küsimus
Euroopa Kohtule esitatud märkused
17 K. B. leiab, et otsus, millega keelduti tunnistamast R‑i isikuks, kellel on õigus saada lesepensioni, oli tehtud üksnes põhjusel, et R vahetas sugu. Nimelt kui R ei oleks oma sugu vahetanud ning kui see ei oleks tal takistanud abielluda, oleks R‑il olnud üleelanud abikaasana õigus saada toitjakaotuspensioni.
18 K. B. märgib, et eespool viidatud kohtuotsus P./S., mille kohaselt ühenduse õigus keelab isiku soovahetusest tuleneva diskrimineerimise, on kohaldatav põhikohtuasjas, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus käsitles K. B.‑d ja R‑i heteroseksuaalse paarina, kelle ainus iseloomulik tunnus on see, et ühe partneri sugu tuleneb meditsiinilisest operatsioonist. Järelikult on nende ebasoodne kohtlemine, mis kujutab endast EÜ artikliga 141 ja direktiiviga 75/117 keelatud otsest diskrimineerimist soo alusel, põhjustatud eranditult asjaolust, et R tegi soovahetusoperatsiooni.
19 Teise võimalusena väidab K. B., et abielu nõue on transseksuaalide kaudne diskrimineerimine, kuna abielu kriteeriumi ei ole vastupidi heteroseksuaalsele paarile, kelle puhul kumbki partner ei ole transseksuaalne, võimalik kunagi täita sellisel heteroseksuaalsel paaril, kelle puhul üks partneritest on teinud soovahetusoperatsiooni.
20 Ühendkuningriigi valitsus väidab, et NHS‑i nii mees- kui naissoost töötajad, kes ei ole oma partneriga abielus, ei saa NHS Pension Scheme’iga ette nähtud toitjakaotuspensioni ning et see on nii sõltumata põhjustest, miks nad ei ole abiellunud. Oluline ei ole see, kas põhjus, miks konkreetne töötaja ei suuda täita abielu kriteeriumi, seisneb homoseksuaalses partneris, nagu kohtuasjas C‑249/96: Grant, milles tehti 17. veebruaril 1998 otsus (EKL 1998, lk I‑621), või transseksuaalses partneris, nagu põhikohtuasjas, või mõnes muus asjaolus.
21 Ühendkuningriigi valitsus on lisaks arvamusel, et 31. mai 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑122/99 P ja C‑125/99 P: D ja Rootsi vs. nõukogu (EKL 2001, lk I‑4319) on üle kantav põhikohtuasjale, kuna Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade vaidlusalune säte sisaldab, nagu käesolevas kohtuasjas, abielu kriteeriumi ning ei sea majapidamistoetuse andmise tingimuseks pelgalt teatavat laadi püsisuhet.
22 Komisjon on seisukohal, et otsustav asjaolu kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud otsus P./S., oli see, et P. ebasoodne kohtlemine oli otseselt tingitud tema soovahetusest, saades sellest alguse, kuna tööandja ei oleks P.‑ga töösuhet lõpetanud, kui viimane ei oleks oma sugu vahetanud.
23 Siiski on kritiseeritaval ebasoodsal kohtlemisel põhikohtuasjas üksnes kaudne seos R‑i soovahetusega ning pigem on see seotud sellega, et paaril on võimatu abielluda. Neil asjaoludel leiab komisjon, et eespool viidatud kohtuotsus P./S. ei ole käesolevale kohtuasjale ülekantav.
24 Komisjon väidab samuti, et K. B. ei saa tugineda ühenduse õigusele, leides, et R‑i soovahetuse ja talle toitjakaotuspensioni maksmisest keeldumise vahelisest kaudsest seosest piisab, et lugeda see keeldumine sooliseks diskrimineerimiseks. Esiteks tunnistati eespool viidatud kohtuotsuses Grant vaikimisi, et abielu mõiste on perekonnaõiguslik küsimus, mis kuulub liikmesriikide pädevusse. Teiseks on Euroopa Inimõiguste Kohus korduvalt leidnud, et abiellumise puhul esinev takistus, mis on tingitud asjaolust, et Ühendkuningriigi õigus ei võimalda transseksuaalil muuta tema sünnitunnistust, ei kujuta endast 4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklite 8, 12 või 14 rikkumist.
Euroopa Kohtu hinnang
25 Pensionikindlustussüsteemi väljamaksed, mis sõltuvad peamiselt huvitatud isiku varasemast tööst, on seotud selle isiku saadud tasuga ning kuuluvad EÜ artikli 141 reguleerimisalasse (vt eelkõige 17. mai 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑262/88: Barber, EKL 1990, lk I‑1889, punkt 28, ja 12. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑351/00: Niemi, EKL 2002, lk I‑7007, punkt 40).
26 Euroopa Kohus on samuti möönnud, et sellise kindlustussüsteemi toitjakaotuspension kuulub EÜ artikli 141 rakendusalasse. Selles küsimuses täpsustas Euroopa Kohus, et asjaolu, et nimetatud pensioni ei maksta juba määratlusest tulenevalt mitte töötajale, vaid viimase üleelanud abikaasale, ei sea seda tõlgendust kahtluse alla, kuna selline makse on eelis, mis tuleneb üleelanud isiku abikaasa kuulumisest kindlustusskeemi, nii et üleelanud abikaasa omandab õiguse saada pensioni tema abikaasa ja tööandja vahelise töösuhte raames ning seda pensioni makstakse talle tema abikaasa töösuhte alusel (vt 6. oktoobri 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑109/91: Ten Oever, EKL 1993, lk I‑4879, punktid 12 ja 13, ning 9. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑379/99: Menauer, EKL 2001, lk I‑7275, punkt 18).
27 NHS Pension Scheme’i sarnase kutsealase sotsiaalkindlustusskeemi alusel makstud toitjakaotuspension kujutab endast seega tasu EÜ artikli 141 ja direktiivi 75/117 tähenduses.
28 Otsus anda teatud eeliseid abielus paaridele, välistades kõik isikud, kes elavad koos abieluvälises suhtes, on kas seadusandja valik või tuleneb siseriiklike õigusnormide tõlgendusest siseriikliku kohtu poolt, ilma et eraõiguslikud isikud saaksid viidata ühenduse õigusega keelatud soolisele diskrimineerimisele (vt ühenduse seadusandja pädevuse osas eespool viidatud kohtuotsus D ja Rootsi vs. nõukogu, punktid 37 ja 38).
29 Käesolevas asjas ei saa sellist nõuet iseenesest käsitada diskrimineerimisena soo alusel ning järelikult EÜ artikliga 141 või direktiiviga 75/117 vastuolus olevana, kuna asjaolu, et nõude esitaja on mees- või naissoost, ei ole toitjakaotuspensioni maksmisel oluline.
30 Sellises olukorras nagu põhikohtuasjas on siiski tegemist ebavõrdse kohtlemisega, mis seadmata otseselt kahtluse alla ühenduse õigusega kaitstud õigust, mõjutab ühte selle andmise tingimustest. Nagu rõhutas õigesti kohtujurist oma ettepaneku punktis 74, ei ole see ebavõrdne kohtlemine tingitud lesepensioni tunnustamisest, vaid selle määramiseks vajalikust eeltingimusest, nimelt võimest abielluda.
31 Erinevalt heteroseksuaalsest paarist, mille puhul ühele või teisele partnerile ei ole tehtud soovahetusoperatsiooni ning kellel on seega võimalik abielluda ning vajaduse korral saada toitjakaotuspensioni, mis on ühe partneri tasu osa, ei suuda selline paar, mis koosneb K. B.‑st ja R‑ist, toitjakaotuspensioni saamiseks mingil juhul täita NHS Pension Scheme’is sätestatud abielu kriteeriumi.
32 Selle objektiivse võimatuse põhjus peitub asjaolus, et kõigepealt on 1973. aasta perekonnaseaduse kohaselt abielu tühine siis, kui abikaasad ei ole vastavalt meessoost ja naissoost, edasi loetakse isiku sooks seda, mis on kantud sünnitunnistusele, ning lõpuks on sünni ja surma registreerimise seaduse kohaselt keelatud igasuguste muudatuste tegemine sünniaktide registrisse, välja arvatud kirja- või faktivea puhul.
33 Tuleb meenutada, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et asjaolu, et transseksuaalil ei ole võimalik abielluda sellest soost isikuga, kes ta oli enne soovahetusoperatsiooni, mis tähendab seda, et isikuandmete poolest on nad samast soost, mis tulenevalt sellest, et Ühendkuningriigi õigusnormid ei võimalda õiguslikult tunnustada tema uut soolist identiteeti, kujutab endast EIÕK artikli 12 tähenduses abiellumise õiguse rikkumist (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 11. juuli 2002. aasta otsused kohtuasjades Christine Goodwin vs. Ühendkuningriik ja I. vs. Ühendkuningriik, kogumikus Recueil des arrêts et décisions veel avaldamata, vastavalt punktid 97–104 ja punktid 77–84).
34 Õigusnormid, nagu põhikohtuasjas, mis EIÕK‑d rikkudes ei võimalda sellisel paaril nagu K. B. ja R täita abielu kriteeriumi, mis on vajalik selleks, et üks neist saaks teise tasu osa, tuleb üldjuhul lugeda EÜ artikli 141 nõuetega vastuolus olevaks.
35 Kuna liikmesriikide ülesanne on määrata kindlaks R‑i olukorras oleva isiku soovahetuse õigusliku tunnustamise tingimused, nagu on kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (eespool viidatud kohtuotsus Goodwin vs. Ühendkuningriik, punkt 103), peab siseriiklik kohus kontrollima, kas sellisel juhul nagu põhikohtuasjas võib K. B. olukorras olev isik tugineda EÜ artiklile 141, et nõuda, et tunnustataks tema õigust määrata toitjakaotuspensioni saajaks oma partner.
36 Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et EÜ artikliga 141 on üldjuhul vastuolus õigusnormid, mis EIÕK‑d rikkudes ei võimalda sellisel paaril nagu K. B. ja R täita abielu kriteeriumi, mis on vajalik, et üks neist saaks teise tasu osa. Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas sellisel juhul nagu põhikohtuasjas võib K. B. olukorras olev isik tugineda EÜ artiklile 141, et nõuda, et tunnustataks tema õigust määrata toitjakaotuspensioni saajaks oma partner.
Kohtukulud
37 Euroopa Kohtule märkusi esitanud Ühendkuningriigi valitsuse ja komisjoni kohtukulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes
EUROOPA KOHUS,
vaadates läbi eelotsuse küsimuse, mille esitas talle 14. detsembri 2000. aasta määrusega Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division), otsustab:
EÜ artikliga 141 on üldjuhul vastuolus õigusnormid, mis ei võimalda 4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkudes sellisel paaril nagu K. B. ja R täita abielu kriteeriumi, mis on vajalik, et üks neist saaks teise tasu osa. Siseriiklik kohus peab kontrollima, kas sellisel juhul nagu käesolevas asjas võib K. B. olukorras olev isik tugineda EÜ artiklile 141, et nõuda, et tunnustataks tema õigust määrata toitjakaotuspensioni saajaks oma partner.
Skouris | Timmermans | Cunha Rodrigues |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. jaanuaril 2004 Luxembourgis.