Kohtuasi T‑188/12
Patrick Breyer
versus
Euroopa Komisjon
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Austria Vabariigi esitatud seisukohad liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses Euroopa Kohtus – Dokumendi väljastamisest keeldumine
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 27. veebruar 2015
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Institutsiooni otsus keelduda dokumentide väljastamisest – Kohtumenetluse käigus edastatud dokumendid – Hagi eseme äralangemine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Mõiste „dokumentˮ – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 3 ja artikli 3 punkt a)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Mõiste „dokumentˮ – Ulatus – Euroopa Kohtu lõpetatud menetluses esitatud liikmesriigi seisukohad – Hõlmamine
(ELTL artikkel 258; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 3, artikli 3 punkt a ja artikli 4 lõige 2)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Ulatus – Euroopa Kohtu õigusemõistmist puudutava tegevusega kehtestatud dokumentide välistamine – Mõiste – Lõpetatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses esitatud liikmesriigi seisukohad –Välistamine
(ELTL artikli 15 lõike 3 neljas lõik ja ELTL artikkel 258; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 5)
5. Kohtumenetlus – Üldkohtu menetlus – Poolte kaitsmine menetlusdokumentide väärkasutuse eest – Ulatus – Vastaspoole seisukohtade avalikustamine veebis – Lubamatus – Arvesse võtmine kohtukulude jaotamisel
(Üldkohtu kodukord, artikli 87 lõige 3; Üldkohtu kohtusekretäri ametijuhendi, artikli 5 lõige 8)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 27–29)
2. Mõiste „dokument”, mis määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 3 punktis a on defineeritud laialt, hõlmab „sisu, mis olenemata teabekandjast (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) käsitleb küsimusi, mis on seotud [liidu] institutsiooni vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega”. Põhimõtteliselt lähtub see definitsioon säilitatud sisust, mida on võimalik pärast selle loomist taasesitada või millega saab tutvuda, kusjuures tuleb täpsustada, et esiteks ei oma asjaomase sisu selle definitsiooniga hõlmatuse üle otsustamisel tähtsust see, mis laadi andmekandjale sisu on salvestatud, salvestatud sisu tüüp ja laad ega ka maht, pikkus, tähtsus või esitusviis ja teiseks on asjaomase sisu selle definitsiooniga hõlmatuse ainus piirang tingimus, et sisu peab seonduma asjaomase institutsiooni pädevusse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega.
(vt punktid 41 ja 42)
3. Liikmesriigi seisukohti, mis on Euroopa Kohtule esitatud ELTL artikli 258 kohase liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames ja mis on edastatud komisjonile kui menetluspoolele, tuleb pidada institutsiooni käsutuses olevateks dokumentideks määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 2 lõike 3 tähenduses koostoimes artikli 3 punktiga a.
Seda järeldust ei kummuta asjaolu, et need seisukohad ei ole adresseeritud menetluspooleks olevale institutsioonile, vaid Euroopa Kohtule, millest viimane edastas institutsioonile üksnes ärakirja. Määruse nr 1049/2001 artikli 2 lõige 3 ei piira selle määruse kohaldamist institutsiooni saadud dokumentide suhtes tingimusega, et asjaomane dokument peab olema institutsioonile adresseeritud ja autori poolt vahetult talle edastatud, vaatamata sellele, et vastavalt selle määruse viidatud sättele kohaldatakse määrust ainult institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes. Samuti, kuna mõiste „dokument” definitsioon määruse nr 1049/2001 artikli 3 punktis a on lai, põhinedes säilitatud sisu olemasolul, siis ei mõjuta asjaolu, et vaidlusalused seisukohad edastati asjaomasele institutsioonile originaali asemel ärakirja kujul, tõsiasja, et tegemist on dokumendiga viidatud sätte tähenduses.
Lisaks nähtub mõiste „dokument” määruse nr 1049/2001 artikli 3 punktis a ette nähtud laiast definitsioonist ning selle määruse artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud kohtumenetlust kaitsva erandi sõnastusest ning juba selle erandi olemasolust endast, et liidu seadusandja kavatsus ei olnud kodanikel oleva dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast välistada institutsioonide tegevust kohtumenetluses. See järeldus kehtib seda enam, et see määrus ei välista oma kohaldamisalast institutsioonide tegevust kohtumenetluses ega piira kohaldamisala ainult nende haldustegevusega. Peale selle edastati nimelt vaidlusalused seisukohad komisjonile liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi raames, mille komisjon esitas oma ülesandeid täites ELTL artikkel 258 alusel, nii et komisjon sai need dokumendid oma ülesandeid täites.
Ka ei kahjusta liikmesriigi poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtade määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse hõlmamine kohtumenetlusega seonduvate dokumentidega tutvumise õigust käsitlevate erinormide eemärki. Nimelt saab kohtumenetluse kaitse vajaduse korral tagada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teises taandes sätestatud erandi kohaldamisega, kusjuures tuleb täpsustada, et kohtumenetlust kaitsva erandi tõlgendamisel võib arvesse võtta seda, et liidu kohtuid puudutavates erinormides ei ole käsitletud kolmandate isikute õigust tutvuda neile kohtutele kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtadega.
(vt punktid 48–51, 53, 54, 57, 61, 104 ja 105)
4. Komisjoni poolt algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames Euroopa Kohtule esitatud liikmesriigi seisukohad on sarnaselt komisjoni seisukohtadega erilised, kuivõrd ka neid kasutatakse nende olemusest tulenevalt Euroopa Kohtus õigusemõistmise käigus. Nimelt kuna kostjaks oleval liikmesriigil on õigus oma seisukohtades enda kaitseks tugineda kõikidele talle teada olevatele argumentidele, siis esitab kostjaks olev liikmesriik oma seisukohtades tõendusmaterjali, mille pinnalt Euroopa Kohus peab langetama kohtuotsuse.
Vaatamata sellele, et liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames Euroopa Kohtule esitatud liikmesriigi seisukohad moodustavad osa liidu kohtutes toimuvast õigusemõistmisest, ei kuulu need seisukohad – aga samuti komisjoni seisukohad – ELTL artikli 15 lõike 3 neljandas lõigus seoses Euroopa Kohtu õigusemõistmist puudutava tegevusega kehtestatud dokumentidega tutvumise õiguse erandi kohaldamisalasse. Lisaks sellele, et liikmesriigi poolt kohtumenetluse tarbeks koostatud seisukohad on sama moodi erilist laadi, ei võimalda ELTL artikli 15 lõike 3 neljas lõik, nende seisukohtade erinevad esitajad ega seisukohtade olemus dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalasse kuulumise seisukohalt teha vahet komisjoni esitatud seisukohtadel ja liikmesriigi esitatud seisukohtadel. Tuleb teha järeldus, et ELTL artikli 15 lõike 3 neljandat lõiku ei saa tõlgendada nii, et see näeb kohtumenetluse jaoks koostatud seisukohtadega tutvumise osas ette mis tahes reegli nende esitaja osas, mis kohustaks tegema vahet institutsiooni poolt kohtumenetluse tarbeks koostatud seisukohtadel ja liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse kohtulikul etapil liikmesriigi esitatud seisukohtadel.
Seevastu tuleb teha vahet ühelt poolt Euroopa Kohtu õigusemõistmisega seonduva tegevuse ELTL artikli 15 lõike 3 neljanda lõigu alusel dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalast välistamisel ja teiselt poolt selle menetluse jaoks koostatud seisukohtadel, mis vaatamata kohtumenetluse osaks olemisele ei ole siiski hõlmatud selles sättes kehtestatud erandiga ning kuuluvad dokumentidega tutvumise õiguse kohaldamisalasse. Seega ei ole vaidlusaluste seisukohtade kuulumine määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele kohaldamisalasse vastuolus ELTL artikli 15 lõike 3 neljanda lõiguga, tingimusel et nimetatud määruse kohaldamise tingimused on täidetud, ja vaatamata sellele, et olukorrast sõltuvalt võidakse kohaldada mõnd selle määruse artiklis 4 ette nähtud erandit, ning vaatamata asjaomase liikmesriigi artikli 4 lõikes 5 ette nähtud võimalusele taotleda, et asjaomane institutsioon ei avalikustaks selle liikmesriigi seisukohti.
(vt punktid 72, 73 ja 79–83)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 118–120)