23. oktoobril 2020 esitatud hagi – Rumeenia versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(kohtuasi C-547/20)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindajad: E. Gane, R.I. Haţieganu ja A. Rotăreanu)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tühistada määrus (EL) 2020/1055 osaliselt, nimelt:

- artikli 1 punkt 3, millega on muudetud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 lõike 1 punkti b, ja

- artikli 2 punkti 4 alapunktid a, b ja c, millega on muudetud määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklit 8, täiendades seda lõikega 2a, muutes lõiget 3 ja lisades lõike 4a;

teise võimalusena, üksnes juhul, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et need sätted on määruse (EL) 2020/1055 ülejäänud sätetega lahutamatult seotud või puudutavad nimetatud õigusakti põhisisu, tühistada see liidu seadusandlik akt tervikuna;

mõista kohtukulud välja parlamendilt ja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Rumeenia põhjendab oma hagi kolme väitega.

1. Esimene väide, et on rikutud ELL artikli 5 lõikega 4 tunnustatud proportsionaalsuse põhimõtet

Rumeenia väidab, et artikli 1 punktis 3 sätestatud meede, mis kehtestab kohustuse sõidukite tagasipöördumiseks asukohaliikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul, ei ole vajalik selleks, et kindlustada äriühingu tegelik ja tõhus asumine selles liikmesriigis, ja on seatud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatu.

Tegemist on majanduslikust aspektist põhjendamatu kohustusega, mis koormab ettevõtjaid, põhjustab tarbetuid tegevuskulusid, suurendab tühisõitude arvu ja CO2-heidet.

Rumeenia väidab veel, et artikli 2 punkti 4 alapunktides a, b ja c sätestatud meede, mis seab täiendavad piirangud kabotaažveole, on seatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt sobimatu ega ole vajalik, et lahendada kindlaks tehtud probleeme, mis on seotud kabotaažieeskirjade täitmata jätmisega.

Tegemist on tagasikäiguga turu liberariseerimise praeguse tasemega võrreldes ja see võib viia transpordiettevõtja korraldatud logistikaahela tasakaalust välja, pikendada seisakuaegu ja suurendada tühisõitude arvu. Uued sätted muudavad kabotaaži käsitlevate õigusaktide kohaldamise raskeks ja kontrollimehhanismid keerulisemaks, pannes ettevõtjatele tarbetuid halduskohustusi.

Mõlemad meetmed on ebaproportsionaalsed, võrreldes kahjuliku mõjuga liidu liikmesriikide transpordiettevõtjatele, eriti neile, kes asuvad liidu geograafilistel äärealadel.

2. Teine väide, et ELTL artikliga 49 tunnustatud asutamisvabadust on põhjendamatult piiratud

Rumeenia väidab, et artikli 1 punktiga 3 kehtestatud meede põhjustab märkimisväärseid tegevuskulusid transpordiettevõtjatele, kes asuvad mõnes liidu geograafilise ääreala liikmesriigis. Selliste äriühingute kasumlikkus ja kaudselt ka nende asutamise atraktiivsus neis liikmesriikides väheneb märkimisväärselt. Samal ajal viivad juba asutatud ettevõtjad oma tegevuse üle Lääne-Euroopa riikidesse, et vähendada sõiduki asukohaliikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul tagasipöördumise kahjulikku mõju.

Seega kujutab see meede endast ELTL artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse piirangut. Piirang ei ole põhjendatud.

3. Kolmas väide, et on rikutud ELTL artikliga 18 tunnustatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu

Rumeenia väidab, et meede, mis nõuab sõiduki tagasipöördumist asukohaliikmesriigis asuvasse tegevuskohta vähemalt kaheksa nädala jooksul, ja täiendavad kabotaažipiirangud on vastuolus liidu lähendamiseesmärkidega ning need on sisuliselt protektsionistlikud, kuna tõkestavad märkimisväärselt mitteresidendist ettevõtjate pääsu transporditurgudele.

Kuigi need meetmed esmapilgul ei ole diskrimineerivad, on neil liikmesriikide tasandil de facto teistsugune toime, kuna need mõjutavad märkimisväärselt ja ebaproportsionaalselt liidu geograafiliste äärealade liikmesriikides asuvate transpordiettevõtete majandustegevust.

Pealegi on määruses (EL) 2020/1055, määruses (EL) 2020/1054¹ ja direktiivis (EL) 2020/1057² sätestatud meetmed (st kabotaažveo täiendav piiramine, sõiduki tagasipöördumine tegevuskohta asukohaliikmesriigis iga kaheksa nädala järel, juhi naasmine iga nelja nädala järel, keeld veeta sõiduki kabiinis regulaarset iganädalast puhkeperioodi ja juhtide lähetamine) mõeldud seadusandliku koondpaketi tugisammastena ja selles kontekstis võib ainult meetmete kumuleeruva mõju analüüs näidata nende tegelikku mõju transporditurul.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT 2020, L 249, lk 1).

² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT 2020, L 249, lk 49).