ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

13. oktoober 2015

Kohtuasi T‑104/14 P

Euroopa Komisjon

versus

Marco Verile

ja

Anduela Gjergji

Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Pension – Siseriiklike pensioniõiguste ülekandmine – Staažilisa ettepanekud – Huve mitte kahjustav akt – Esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetamatus – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Võrdne kohtlemine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (täiskogu) 11. detsembri 2013. aasta otsuse Verile ja Gjergji vs. komisjon (F‑130/11, EKL AT, EU:F:2013:195) peale selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (täiskogu) 11. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Verile ja Gjergji vs. komisjon (F‑130/11). Jätta Marco Verile ja Anduela Gjergji poolt Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud hagi kohtuasjas F‑130/11 rahuldamata. Jätta M. Verile ja A. Gjergji ning Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Staažilisa ettepanek, mis esitatakse eesmärgiga kanda liidu pensioniskeemi üle enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Välistamine – Pensioniõigusliku staaži tunnustamise otsus, mis tehakse pärast omandatud pensioniõiguste kogumaksumuse ülekandmist – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1 ja VIII lisa artikli 11 lõige 2)

2.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Huvitatud isiku õigus saada enne ülekandmist teada tunnustatud pensioniõigusliku staaži aastate lõplik arv – Õigus paluda Euroopa Kohtult eelnevat seisukohtavõttu – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

3.      Ametnike hagid – Liidu kohtu pädevus – Nõuandev arvamus – Välistamine

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

4.      Ametnikud – Ametniku ja institutsiooni vahelise suhte põhinemine personalieeskirjadel – Pensioniskeem – Põhinemine personalieeskirjadel, mitte lepingul

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

5.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Uue õigusnormi kohene kohaldamine varasema normi kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes – Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute üldiste rakendussätete vastuvõtmine – Kohaldamine omandatud pensioniõiguste ülekandmisele, mida on taotletud enne uue õigusnormi vastuvõtmist, kuid mis on viidud ellu pärast selle jõustumist – Omandatud õiguste ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

6.      Ametnikud – Pension – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute üldiste rakendussätete vastuvõtmine – Nende ametnike erinev kohtlemine, kelle pensioniõiguste kogumaksumus oli liidu pensioniskeemi üle kantud vastavalt enne ja pärast nende sätete jõustumist – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

1.      Staažilisa ettepanek, mis esitatakse ametnikule muus skeemis omandatud pensioniõiguste Euroopa Liidu pensioniskeemi ülekandmiseks, ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad otseselt ja vahetult ettepaneku saaja õiguslikku olukorda, muutes selgelt tema õiguslikku olukorda. Seega ei ole tegemist huve kahjustava aktiga personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses.

Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaselt toimub selle ametniku puhul tunnustatud pensioniõigusliku staaži aastate arvu tegelik kindlaksmääramine, kes on taotlenud muus skeemis omandatud pensioniõiguste liidu pensioniskeemi ülekandmist, tingimata pärast konkreetse ülekande tegemist, „võttes aluseks ülekantud kapitali“. Seega ei saa asuda seisukohale, et pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramise ettepanek, mis juba selle olemusest tulenevalt saadetakse enne ülekandmist, võib viia tegeliku kindlaksmääramiseni.

Tunnustatud pensioniõigusliku staaži aastate arvu saamiseks kohaldatakse varasematele õigustele vastava summa pensioniõiguslikuks staažiks ümberarvestamise meetodit, mis on ette nähtud üldistes rakendussätetes, mille asjassepuutuv institutsioon on personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 alusel kehtestanud.

Asjaomase isiku õigusi saab rikkuda otsus, mis tehakse pärast seda, kui on üle kantud selle isiku enne teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste kogumaksumus ja selle peale saab esitada personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 kohaselt tühistamishagi.

(vt punktid 56, 58, 62 ja 74)

2.      Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaselt ei pea asjaomasel isikul olema enne seda, kui ta otsustab, kas kasutada oma õigust kanda muus skeemis omandatud pensioniõigused liidu pensioniskeemi üle, võimalus teada lõplikult tema puhul pärast üleminekut tunnustatud pensioniõigusliku staaži aastate arvu.

Samuti ei ole selles sättes ette nähtud, et asjaomase isiku ja institutsiooni vahel asjassepuutuvate sätete tõlgendamise ja kohaldamise üle tekkida võiva vaidluse peab lahendama liidu kohus juba enne, kui asjaomane isik on otsustanud, kas ta soovib kanda muus skeemis omandanud pensioniõigused üle liidu pensioniskeemi või mitte.

(vt punkt 79)

3.      ELTL artikkel 270 ei anna liidu kohtule pädevust anda nõuandvaid arvamusi, vaid üksnes pädevuse lahendada liidu ning tema ametnike vahelisi vaidlusi neis piirides ja neil tingimustel, mis on kindlaks määratud personalieeskirjades.

Just personalieeskirjade artikli 91 lõikes 1 on sätestatud, et tühistamishagi võib esitada üksnes huve kahjustava akti peale. Kui akt, mille peale hagi esitatakse, hageja huve ei kahjusta, ei ole hagi vastuvõetav. Hageja võimalik huvi hagis tõstatatud küsimuse sisulise lahendamise vastu on siinjuures asjassepuutumatu.

(vt punktid 81 ja 82)

4.      Ametnike ja administratsiooni vaheline õigussuhe põhineb personalieeskirjadel, mitte lepingul. Sellest võib järeldada, et õigussuhted, mida reguleerivad vahetult personalieeskirjade sätted – nagu liidu pensioniskeemi puudutavad õigussuhted – ei põhine lepingul. Järelikult on liikmesriigi eraõigusesse kuuluvad mõisted, mida kohaldatakse lepingutele, nagu mõiste „pakkumus“, personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaldamisel asjassepuutumatud.

(vt punkt 94)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 19.3.1975, Gillet vs. komisjon, 28/74, Rec, EU:C:1975:46, punkt 4, ja 22.12.2008, Centeno Mediavilla jt vs. komisjon, C‑443/07 P, Rec, EU:C:2008:767, punkt 60.

5.      Õigusnormi muutvaid õigusakte kohaldatakse varasema seaduse kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes, välja arvatud erandite korral. Teisiti on üksnes niisuguste olukordade puhul, mis on tekkinud ja lõplikult realiseerunud varasema normi kehtivusajal ja mis loovad omandatud õigusi. Õigust võib pidada omandatuks, kui selle aluseks olnud asjaolu ilmnes enne õigusnormide muutmist. See ei ole siiski nii õiguse puhul, mille aluseks olnud asjaolu ei realiseerunud muudatuse esemeks olnud õigusnormide kehtivusajal.

Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute üldiste rakendussätete kohaldamine muus pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste ülekandmisele, mida on taotletud enne uute üldiste rakendussätete vastuvõtmist, kuid mis on viidud ellu pärast nende sätete jõustumist, ei ole personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikega 2 vastuolus.

Asjaomane isik omandab õiguse staažilisa tunnustamisele alles pärast seda, kui tema muus skeemis omandatud pensioniõiguste kogumaksumus on liidu pensioniskeemi üle kantud. Seega, kuivõrd ei staažilisa ettepanek, mille institutsioon oma ametnikule või teenistujale pärast muus skeemis omandatud pensioniõiguste liidu pensioniskeemi ülekandmise taotlemist edastab, ega a fortiori sellise taotluse pelk esitamine ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi seni, kuni taotletud ülekannet ei ole veel tehtud, on sellisel juhul tegemist „tekkiva olukorraga“ või äärmisel juhul „tekkinud olukorraga, mis ei ole veel siiski täielikult välja kujunenud“. Igal juhul ei ole tegemist olukorraga, mis on tekkinud ja lõplikult realiseerunud varasema normi kehtivusajal.

Isegi kui on antud konkreetseid kinnitusi, mis võivad nende saajates tekitada õiguspärase ootuse, ei saa isikud tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele selleks, et vaidlustada uue õigusnormi kohaldamine, eriti valdkonnas, kus seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus.

(vt punktid 152–154 ja 170)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus 22.12.2008, Centeno Mediavilla jt vs. komisjon, EU:C:2008:767, punktid 61–63 ja 91 ning seal viidatud kohtupraktika.

6.      Institutsioon, kes võtab vastu personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uued üldised rakendussätted, millest tulenevalt koheldakse ametnikke erinevalt vastavalt sellele, kas nende muus skeemis omandatud pensioniõiguste kogumaksumus on liidu pensioniskeemi üle kantud enne või pärast nende sätete jõustumist, ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, sest erinev kohtlemine puudutab ametnikke, kes ei kuulu samasse isikute rühma.

Nimelt ei ole ametnikud, kelle muus skeemis omandatud pensioniõiguste kogumaksumus ei olnud uute sätete jõustumise ajal liidu pensioniskeemi üle kantud, samas õiguslikus olukorras nagu ametnikud, kelle enne teenistusse asumist omandatud pensioniõigused olid enne seda kuupäeva juba kogumaksumusena liidu pensioniskeemi üle kantud ja kelle suhtes oli tehtud otsus pensioniõigusliku staažilisa liidu pensioniskeemis tunnustamise kohta. Esimesena nimetatud isikud omasid veel muus skeemis pensioniõigusi, samas kui teiste puhul oli kogumaksumus juba üle kantud, mis tõi kaasa selliste õiguste lõppemise ja vastavalt staažilisa tunnustamise liidu pensioniskeemis.

Niisugune erinev kohtlemine rajaneb objektiivsel ja institutsiooni tahtest sõltumatul asjaolul, nimelt sellel, kui kiiresti vaadatakse asjassepuutuvas liiduvälises pensioniskeemis läbi asjaomase isiku taotlus kogumaksumuse ülekandmiseks.

(vt punktid 177–179)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 22.12.2008, Centeno Mediavilla jt vs. komisjon, EU:C:2008:767, punktid 79–81.