Kohtuasi T‑103/14
Frucona Košice a.s.
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Aktsiis – Maksuvõla osaline kustutamine võlausaldajate kokkuleppemenetluses – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Kaitseõigused – Huvitatud isikute menetlusõigused – Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium – Tõendamiskoormis
Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 16. märtsi 2016. aasta otsus
1. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Asjassepuutuvate isikute puhul kaitseõiguste välistamine – Abisaaja õigus olla menetlusse kaasatud kohasel määral
(ELTL artikli 108 lõige 2)
2. Institutsioonide aktid – Tühistamine – Ebaseaduslikud aktid – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Uue otsuse vastuvõtmine – Kohustus taasavada ametlik uurimismenetlus – Puudumine – Menetluse jätkamine ebaseaduslikkuse ilmnemise hetkel
(ELTL artikli 108 lõige 2)
3. Riigiabi – Haldusmenetlus – Kohustus kuulata ära riigi vahendite saaja seoses komisjoni õigusliku hinnanguga – Puudumine
(ELTL artikkel 108)
4. Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Kaitseõiguste rikkumine – Olemuselt subjektiivne ebaseaduslikkus – Tuginemine vaid ühe liikmesriigi poolt
(ELTL artikkel 263)
5. Tühistamishagi – Väited – Menetlusnormide rikkumine – Uurimine kohtu algatusel – Ulatus – Vaidlustatud akti sisulist seaduslikkust puudutava mis tahes väite kõrvalejätmine
(ELTL artikkel 263)
6. Riigiabi – Mõiste – Sekkumised, millel on äriühingut koormavatele kohustustele leevendav mõju – Hõlmamine
(ELTL artikli 107 lõige 1)
7. Riigiabi – Mõiste – Raskustes oleva äriühingu võlgade vähendamine riigiasutuste poolt – Ettevõtja suhtes kokkuleppemenetluse läbiviimine – Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamine – Valik mitme menetluse vahel – Nende menetluste, seal hulgas nende kestuse komisjonipoolse hindamise kriteeriumid – Komisjoni tõendamiskoormis
(ELTL artikli 107 lõige 1)
8. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaselt – Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldatavus – Riik, mis ei tegutse avaliku võimu kandjana
(ELTL artikli 107 lõige 1)
9. Riigiabi – Mõiste –Hindamine eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaselt – Hindamine vaidlusalust tehingut puudutavate kõikide asjaolude alusel – Nii liikmesriigi kui abisaaja võimalus tugineda eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile – Tõendamiskoormis
(ELTL artikli 107 lõige 1)
10. Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Institutsiooni otsuse põhjenduse asendamine –Lubamatus
(ELTL artiklid 263 ja 264)
11. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Hoolikas ja erapooletu uurimine – Võimalikult täielike ja usaldusväärsete tõendite arvesse võtmine
(ELTL artikli 108 lõige 2)
12. Riigiabi – Komisjoni otsus – Seaduslikkuse hindamine otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel
(ELTL artikli 108 lõige 2)
13. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Eraõigusliku võlausaldaja kriteerium – Keeruline majanduslik hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELTL artikli 107 lõige 1)
14. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni võimalus kasutada väliseksperte
(ELTL artikli 107 lõige 1)
15. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaselt – Kohaldatavus sõltumata eelise vormist – Majandusliku otstarbekuse kriteeriumi määrav laad kõnealusest meetmest kasu saava eraõigusliku võlausaldaja jaoks
(ELTL artikli 107 lõige 1)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 52, 56, 69 ja 77)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 61 ja 64)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 70)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 81 ja 82)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84 ja 85)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 91 ja 92)
7. Avalik-õigusliku võlausaldaja poolt maksesoodustuste võimaldamine seoses võlaga, mis ettevõtjal tema suhtes on, kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui abi saanud ettevõtja ei oleks vaidlusaluse majandusliku eelise tähtsust arvestades sellist soodustust kindlasti saanud eraõiguslikult võlausaldajalt, kes on avalik-õigusliku võlausaldajaga võimalikult sarnases olukorras ning nõuab võla tasumist majanduslikes raskustes olevalt võlgnikult. Selline hinnang antakse üldiselt eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamise teel, mis, juhul kui see kriteerium on kohaldatav, kuulub tegurite hulka, mida komisjon peab sellise abi olemasolu tuvastamisel arvesse võtma. Järelikult peab komisjon andma üldhinnangu, võttes arvesse kõiki asja olulisi tegureid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, ega abi saanud ettevõtja ei oleks sellist soodustust kindlasti saanud eraõiguslikult võlausaldajalt. Selles osas omab tähtsust igasugune informatsioon, mis võib mõjutada olulisel määral otsuse tegemisel tavaliselt ettevaatlikku ja hoolsat eraõiguslikku võlausaldajat, kes on avalik-õigusliku võlausaldajaga võimalikult sarnases olukorras ning nõuab võla tasumist makseraskustes olevalt võlgnikult.
Juhul, kui tavaliselt ettevaatlikul ja hoolsal eraõiguslikul võlausaldajal, kes on kohaliku maksuametiga võimalikult sarnases olukorras, on valida võlgnetavate summade tagasisaamiseks erinevate menetluste vahel, tuleb tal võimalikult soodsa valiku tegemiseks hinnata nende menetluste poolt- ja vastuargumente. Tema otsuse tegemist, mida mõjutab hulk asjaolusid, nt kas tema nõue on tagatud hüpoteegiga, kas see on esimese järgu või n‑ö tavaline nõue, millist liiki ja millise ulatusega on tema kasuks seatud võimalikud tagatised, milliseks hindab ta võimalusi ettevõtja olukorra paranemiseks, samuti summa, mille ta saaks äriühingu likvideerimisel, nagu ka võimalus, et tema kahju veelgi suureneb, võib olulisel määral mõjutada ka nende menetluste kestus, millega lükati edasi võlgnetava summa tagasisaamine ning see võib mõjutada pikalt kestvate menetluste korral selle summa väärtust.
Eelnevast nähtub, et komisjonil tuleb sellisel juhul kindlaks teha, kas neid asjaolusid arvestades ei oleks eraõiguslik võlausaldaja talle võlgnetavate summade tagasisaamiseks kokkuleppe ettepanekuga ilmselgelt nõustunud, ning hinnata eraõigusliku võlausaldaja huvide seisukohast kõige soodsama valiku kindlakstegemiseks nende menetluste poolt- ja vastuargumente, kuna temal lasub eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamise tingimuste täitmise tõendamise koormis.
(vt punktid 93, 94, 131–139, 269 ja 280)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 94–96)
9. Kui riigiabi valdkonnas tugineb liikmesriik haldusmenetluses eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile, peab ta kahtluse korral tõendama üheselt ning lähtudes objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest, et rakendatav meede pärineb temalt kui eraettevõtjalt. Kui asjaomane liikmesriik esitab komisjonile nõutavat laadi tõendid, peab viimane andma igakülgse hinnangu, võttes lisaks liikmesriigi esitatud tõenditele arvesse kõik ülejäänud antud juhul asjakohased tõendid, mis võimaldavad tal tuvastada, kas kõnealune meede pärineb liikmesriigilt kui eraettevõtjalt või kui riigiasutuselt.
Ometi ei tähenda see, et kui asjaomane liikmesriik ei tugine eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile ning leiab, et kõnealune meede kujutab endast riigiabi, võib komisjon üksnes sel põhjusel nimetatud kriteeriumi jätta analüüsimata või käsitada seda kohaldamatuna.
Seevastu võib abisaaja tugineda eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile tõendamaks, et kõnealune meede ei kujuta endast riigiabi, kuna see kriteerium ei ole erand, mida kohaldatakse vaid liikmesriigi taotlusel, ega õigus, mis on antud vaid asjaomasele liikmesriigile. Sarnaselt liikmesriigile, kes tugineb sellele kriteeriumile, peab ka abisaaja, kes sellele kriteeriumile tugineb, kahtluse korral tõendama üheselt ning lähtudes objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest, et rakendatav meede pärineb sellelt liikmesriigilt kui turumajanduse tingimustes tegutsevalt eraettevõtjalt.
Kuna abisaaja tugineb sellele kriteeriumile ja on esitanud sellekohaseid dokumente, siis on komisjoni kohustus kontrollida, kas need dokumendid vastavad liidu õiguses sätestatud nõuetele, ja kui see nii on, siis andma üldise hinnangu, võttes arvesse lisaks esitatud tõenditele kõiki muid asjakohaseid tõendeid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas kõnealune meede pärineb sellelt liikmesriigilt kui eraettevõtjalt või kui riigiasutuselt.
(vt punktid 97, 98, 108–112, 115 ja 118)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 105 ja 106)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 141)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 142)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 144–147 ja 270)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 172 ja 177)
15. Riigiabi valdkonnas sõltub eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamine mitte sellest, millisel kujul eelis anti, vaid sellest, kas võetud meede kvalifitseerub eraettevõtja otsuseks. Selle võrdluse juures on otsustav küsimus, kas kõnealuse meetme puhul võeti arvesse majandusliku ratsionaalsuse põhimõtet, nii et eraõiguslik võlausaldaja saaks samuti selle meetme heaks kiita, suurendades eelkõige oma võla või vähemalt osa selle tagasisaamise võimalusi.
16. Sellises olukorras pelgalt asjaolu, et maksude sissenõudmise menetlus ei olnud eraõigusliku võlausaldaja suhtes kohaldatav, ei takista eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi analüüsimist eesmärgiga võrrelda seda menetlust kokkuleppemenetlusega. Nimelt see asjaolu ei takista kontrollimast, kas kohaliku maksuameti otsus rakendada ettevõtja suhtes kokkuleppemenetlust, mis tähendaks selle ettevõtja võla kustutamist maksuameti ees, oli majanduslikult ratsionaalne.
(vt punktid 251 ja 253)