Kohtuasi T‑528/11

Aloe Vera of America, Inc.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi FOREVER taotlus – Varasem siseriiklik kujutismärk 4 EVER – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tähiste sarnasus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 16. jaanuar 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Mõiste – Tõlgendamine määruse 207/2009 artikli 42 lõigete 2 ja 3 ratio legis’t arvesse võttes

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõiked 2 ja 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Mõiste – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõiked 2 ja 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Kriteeriumide kohaldamine konkreetsel juhul

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõiked 2 ja 3)

4.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Tegelik kasutamine – Hindamiskriteeriumid – Usaldusväärsete ja objektiivsete tõendite nõue

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 15 lõike 1 teise taande punkt a, artikli 42 lõiked 1 ja 2)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärgid FOREVER et 4 EVER

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Sellise nõude ratio legis, mille kohaselt varasemat kaubamärki on tulnud määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses tegelikult kasutada, selleks et selle alusel oleks võimalik esitada vastulause ühenduse kaubamärgi taotlusele, on piirata kaubamärkidevahelisi vastuolusid, niivõrd, kuivõrd ei esine kaubamärgi tegelikust turufunktsioonist tulenevat mõistlikku majanduslikku põhjust. Seevastu ei ole nimetatud sätete eesmärk majandusliku edu hindamine, ettevõtja majandusstrateegia kontrollimine ega ka piirdumine kaubamärkide kaitsmisega ainult nende suuremahulise kaubandusliku kasutamise korral.

(vt punkt 23)

2.      Kaubamärgi tegeliku kasutamisega määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses on tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt selle peamisele ülesandele, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine eesmärgiga luua või säilitada turg neile kaupadele ja teenustele, välja arvatud sümboolne kasutamine, mille ainus eesmärk on kaubamärgist tulenevate õiguste säilitamine. Lisaks nõuab tegeliku kasutamise tingimus, et asjaomasel territooriumil kaitstud kaubamärki kasutatakse avalikult ja väljapoole suunatuna.

Kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamisel tuleb tugineda kõigile faktidele ja asjaoludele, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on reaalne, ja milleks on eelkõige kasutamine, mida asjaomases majandussektoris võib pidada põhjendatuks kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks turuosa säilitamiseks või loomiseks, nende kaupade või teenuste olemus, turu omadused ning kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus.

Varasema kaubamärgi kasutamise ulatuse osas tuleb eelkõige arvesse võtta ühelt poolt kõigi kasutamistoimingute kaubanduslikku mahtu ja teiselt poolt nii ajavahemikku, mil kasutamine toimus, kui ka kasutamise sagedust.

(vt punktid 24–26)

3.      Uurides käesoleval juhul seda, kas varasemat kaubamärki on tegelikult kasutatud, tuleb läbi viia kõiki juhtumi tähtsust omavaid tegureid arvesse võttev igakülgne hindamine. Selline hindamine eeldab arvessevõetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust. Nii võib nimetatud kaubamärgiga tähistatud kauba vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi.

Varasema kaubamärgiga tähistatud kauba müügikäivet ega ‑mahtu ei tohi hinnata absoluutarvudes, vaid arvesse tuleb võtta teisi asjakohaseid tegureid, nagu kaubandusliku tegevuse maht, tootmis‑ või turustamisvõimsus või kaubamärki kasutava ettevõtja tegevuse mitmekülgsus, samuti kaupade või teenuste omadused asjaomasel turul. Seetõttu ei pea varasema kaubamärgi kasutamine alati olema koguseliselt suur selleks, et kasutamist võiks lugeda tegelikuks. Isegi minimaalne kasutamine võib olla piisav tegeliku kasutamise tuvastamiseks, tingimusel et see on vastavas majandussektoris kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks turuosa säilitamise või loomisega põhjendatud. Järelikult ei ole a priori võimalik abstraktselt kindlaks teha, millist kvantitatiivset piiri tuleks järgida, et teha kindlaks, kas kasutamine on tegelik või mitte, mistõttu ei saa kehtestada de minimis reeglit, mis ei võimalda ühtlustamisametil või edasikaebamise korral Üldkohtul hinnata kõiki neile esitatud kohtuasja asjaolusid.

(vt punktid 27 ja 28)

4.      Kaubamärgi tegelikku kasutamist määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses ei saa tõendada tõenäosuse või oletusega, vaid see peab tuginema konkreetsetele ja objektiivsetele tõenditele, mis osutavad kaubamärgi tõhusale ja piisavale kasutamisele asjaomasel turul. Tulenevalt määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 teise taande punkt a ja määruse nr 207/2009 artikli 42 lõigete 2 ja 3 koostoimest hõlmavad lisaks varasema siseriikliku või ühenduse kaubamärgi, millel rajaneb ühenduse kaubamärgi taotlusele esitatud vastulause, tegelikku kasutamist kinnitavad tõendid ka tõendeid varasema kaubamärgi kasutamise kohta kujul, mis erineb selle kaubamärgi registreeritud kujust vaid selliste osade poolest, mis ei muuda selle kaubamärgi eristusvõimet.

(vt punktid 29 ja 30)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 48, 49 ja 80)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 51, 52 ja 84)