Language of document :

20. oktoobril 2020 esitatud hagi – Leonine Distribution versus komisjon

(kohtuasi T-641/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Leonine Distribution GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Kreile)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 10. augusti 2020. aasta rakendusotsus C(2020) 5515 final, millega kontrollitakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti toimingut vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) 58/2003;1

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

Esimene väide, et komisjon eksis hankemenetluse dokumentide sõnastuse tõlgendamisel.

Hageja väidab, et see sõnastus ei võimalda teha järeldust, et mitte ainult otsese aktsionäri, vaid „lõppaktsionäri“ kodakondsus on otsustav hageja liigitamiseks Euroopa äriühinguks.

2.    Teine väide, et komisjon ei tunnustanud vääralt KKR European Fund IV LP’d kui LEONINE Distribution’i Euroopa lõppaktsionäri.

Hageja väidab, et juba Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA) on seisukohal, et KKR European Fund IV LP’d tuleb käsitada hageja „lõppomanikuna“.

3.    Kolmas väide, et komisjon tugines oma otsuses vääralt eeldusele, et KKR European Fund IV LP aktsionäride kohta ei ole piisavalt informatsiooni.

Hageja rahastamiskõlblikkuse hindamiseks ei ole fondi üksikute investorite osaluse üksikasjalik struktuur tähtis, vaid üksnes Euroopa aktsionäride – tagatud – enamusosalus.

4.    Neljas väide, et komisjon ei arvestanud piisavalt juhtumi asjaoludega ja määruse (EL) nr 1295/2013 eesmärkidega („Loova Euroopa määrus“)2 .

Komisjoni otsus põhineb tõendamata eeldusel, et taotletud toetus suunatakse kolmandatesse riikidesse;

komisjon ei hinnanud oma otsuses rahastamiseeskirjade eesmärke.

5.    Viies väide, et komisjoni otsus on vastuolus kohaldatavate rahastamissuuniste eesmärkidega.

Keeldumine tunnustada hageja rahastamiskõlblikkust ei ole kooskõlas Loova Euroopa määruse eesmärkidega.

6.    Kuues väide, et komisjoni otsus on vastuolus Loova Euroopa määruse mõistega „Euroopa teosed“.

Mõiste „Euroopa teosed“, mille määratlus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL,3 on laialt käsitatav ning see ei ole kooskõlas rahastamiskõlblikkuse piirava tõlgendusega, nagu teeb seda komisjon.

7.    Seitsmes väide, et komisjoni otsusega on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

MEDIA-rahastuse andmine tingimusel, et seda kasutatakse kooskõlas rahastamiseeskirjadega, oleks olnud sama tõhus, kuid leebem meede.

8.    Kaheksas väide, et komisjon jättis õigusvastaselt arvesse võtmata hageja 15. jaanuari 2020. aasta kirjas esitatud täiendavad selgitused.

Komisjon oleks pidanud võtma arvesse hageja märkusi, kuna need olid esitatud õigel ajal ja seetõttu ei saanud neid kõrvale jätta.

____________

1 Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT 2003, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 235).

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 221).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT 2010, L 95, lk 1).