Language of document : ECLI:EU:T:2015:446

Kohtuasi T‑489/13

(avaldamine väljavõtetena)

La Rioja Alta, SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk VIÑA ALBERDI – Varasem siseriiklik kujutismärk VILLA ALBERTI – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Kaubamärkide kooseksisteerimise puudumine – Segiajamise tõenäosus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 30. juuni 2015

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasemate kaubamärkide turul kooseksisteerimine – Mõju

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

Segiajamine on tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Seda tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Nimetatud teguritena võib võtta arvesse kahe kaubamärgi turul kooseksisteerimist, kuna kohtupraktikas on nenditud, et muude teguritega koos võib selle asjaolu tõttu asjaomase avalikkuse tajus nende kaubamärkide segiajamise tõenäosus väheneda.

Kuigi vaidlustatud kaubamärgi omanikul tuleb suhtelisi keeldumispõhjuseid puudutava Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetluse käigus tõepoolest tõendada, et see kooseksisteerimine põhineb sellel, et asjaomase avalikkuse taju kohaselt puudub vaidlustatud kaubamärgi omaniku osutatava kaubamärgi ja kehtetuks tunnistamise taotluses osutatava varasema kaubamärgi segiajamise tõenäosus, võib ta seda näidata vastava asjaolu kohta tõendite kogumi esitamisega. Sellega seoses on eriti asjakohased tõendid, mis kinnitavad asjaolu, mil määral on asjaomane avalikkus enne vaidlustatud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist olnud igast asjaomasest kaubamärgist teadlik. Peale selle, kuna kohtupraktikast tuleneb, et kahe kaubamärgi kooseksisteerimine peab olema piisavalt pikk, et mõjutada asjaomase tarbija taju, on kooseksisteerimise kestus samuti oluline asjaolu.

Pealegi eeldab igasugune kooseksisteerimisel põhinev argument seda, et tuleb näidata ühelt poolt varasemate kaubamärkide identsust vastandatud kaubamärkidega ja teiselt poolt hageja osutatava kaubamärgi tegelikku kasutamist asjaomasel territooriumil. Kuna arvesse saab võtta üksnes rahumeelset kooseksisteerimist, takistab varasemate kaubamärkide omanike vahel vaidluse olemasolu kooseksisteerimise tuvastamist.

(vt punktid 68, 70 ja 80–82)