Kohtuasi T-23/09

Conseil national de l’Ordre des pharmaciens (CNOP) ja Conseil central de la section G de l’Ordre national des pharmaciens (CCG)

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Haldusmenetlus – Otsus, millega määratakse kontrollimine – Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõige 4 – Õigusvõime puudumine adressaadil – Põhjendamiskohustus – Mõisted „ettevõtja” ja „ettevõtjate ühendus”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrolli teostamise pädevus – Kontrolli teostamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrolli teostamise pädevus – Ulatus – Õigus siseneda ettevõtja ruumidesse – Eesmärk

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

3.      Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtjate ühendused – Mõiste – Apteekrite liit ja selle organid – Hõlmamine

(EÜ artiklid 81, 82 ja 86)

1.      Mis puudutab komisjoni otsuseid, millega määratakse kontrollimine, siis esitatakse määruse nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artikli 20 lõikes 4 peamised elemendid, mis peavad otsuses sisalduma, ning kohustatakse komisjoni neid põhjendama, täpsustades kontrollimise objekti ja eesmärki, määrates selle alguskuupäeva ning märkides määruse artiklites 23 ja 24 ette nähtud sanktsioonid ja õiguse selliste otsuste läbivaatamisele Euroopa Kohtus. Kohtupraktikas on kõnealuse sätte sisust lähtuvalt täpsustatud põhjendamiskohustuse ulatust otsuste puhul, millega määratakse kontrollimine

Arvestades haldusmenetluse staadiumi, milles tehakse otsused kontrollimise määramise kohta, ei ole komisjonil sel hetkel täpset teavet, mis võimaldaks analüüsida, kas nimetatud tegevuse või toimingud võib kvalifitseerida EÜ artikli 81 tähenduses ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste otsusteks. Just kontrollimise otsuste erilist laadi arvestades ilmnevad põhjendamist puudutavast kohtupraktikast teabe liigid, mis peavad sisalduma kontrollimise otsuses, et otsuse adressaatidel võimaldada haldusmenetluse selles staadiumis teostada oma kaitseõigusi. Komisjonile selles osas laiema põhjendamiskohustuse panek ei võtaks korrakohaselt arvesse selle kontrollimise esialgset laadi, mille eesmärk on just võimaldada komisjonil hilisemas staadiumis tuvastada, kas vastaval juhul on ühenduse konkurentsiõiguse rikkumisi toime pannud kontrollimise otsuse adressaadid või kolmandad isikud.

(vt punktid 33, 41)

2.      Vaatamata asjaolule, et järgida tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 sätestatud eraelu puutumatuse kaitset ning et kodu puutumatus laieneb äriühingute äriruumidele, on oluline kaitsta määruse nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artikli 20 lõikes 4 sätestatud kontrollimiste kui sellise instrumendi kasulikku mõju, mis on vajalik, et võimaldada komisjonil täita oma ülesandeid asutamislepingu täitmise tagajana konkurentsi valdkonnas. Selleks et kaitsta ettevõtja äriruumidele komisjoni juurdepääsuõiguse kasulikku mõju EÜ artiklite 81 ja 82 kohaldamise menetluses, tähendab see õigus, et komisjon võib otsida mitmesuguseid andmeid, mis ei ole veel teada või mis ei ole täielikult tuvastatud.

Kontrollimiste ulatus võib olla väga lai ning õigus siseneda ettevõtjate mis tahes ruumidesse, territooriumile või transpordivahenditesse on erilise tähtsusega, kuna see peab võimaldama komisjonil koguda tõendeid konkurentsieeskirjade rikkumise kohta paikadest, kust selliseid tõendeid tavaliselt leida võib.

(vt punktid 40, 69)

3.      Ettevõtja mõiste hõlmab mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul.

Apteekrid, vähemalt vabakutselised apteekrid, pakuvad tasu eest eelkõige ravimite jaemüügi teenuseid ja nad kannavad selle tegevusega kaasnevat finantsriisikot. Järelikult tegelevad need isikud majandustegevusega ja kujutavad endast seega ettevõtjaid EÜ artiklite 81, 82 ja 86 tähenduses.

Tõdemusest, et apteekrite liit ja selle organid on üksused, mis koondavad ja esindavad teatud hulka teataval erialal tegutsevaid isikuid, keda saab kvalifitseerida ettevõtjateks EÜ artikli 81 tähenduses, piisab järeldamiseks, et komisjon võis neid kvalifitseerida ettevõtjate ühendusteks määruse nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artikli 20 lõike 4 tähenduses ning neid kohustada alluma kontrollile selle sätte alusel. Üksnes asjaolust, et teatud liikmed ei ole ettevõtjad, ei piisa selleks, et kõnealune ühendus jääks EÜ artikli 81 kohaldamisalast välja.

Argumendid, et nimetatud liidu ja selle organite tegevus ei ole omane majandustegevuse sfäärile, kuna neil on ka solidaarsuspõhimõttel rajanev sotsiaalne ülesanne ning nad teostavad avalikule võimule omast õiguspädevust, ei muuda seda järeldust, kuna küsimus, kas oma konkreetse õiguspädevuse teostamisel jäävad nimetatud liit ja selle organid EÜ artikli 81 kohaldamisalast välja või tuleb mõningaid nende toiminguid käsitada vastupidi ettevõtjate ühenduste otsustena selle sätte tähenduses, on ilmselgelt ennatlik ning tuleb vajaduse korral lahendada lõppotsuse raames, milles võetakse seisukoht komisjoni esitatud etteheidete suhtes.

(vt punktid 55, 70, 71, 75–78)