Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 18. augustil 2023 – Lear Corporation Hungary Autóipari Gyártó Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(kohtuasi C-532/23, Lear Corporation Hungary)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Lear Corporation Hungary Autóipari Gyártó Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Eelotsuse küsimused

1.    Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi¹ (käibemaksudirektiiv), artiklit 183 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et kui maksukohustuslane taotleb sellise käibemaksu tagastamist, mida ta ei saanud varem nõuda seetõttu, et kohaldati seadusest tulenevat tingimust, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud ühenduse õigusega vastuolus olevaks, siis tuleb asuda seisukohale, et sellisel juhul tuleb tagastamisnõuet käsitada samal ajal viivitusintressi nõudena, võttes arvesse selle viivitusintressi aktsessoorsust ja asjaolu, et viivitusintressi nõuet reguleerib sama liikmesriigi õigusnorm, mis reguleerib sellise käibemaksu tagastamise nõuet, mille hilinenud tagastamine põhjustas hilinenud maksmise?

2.    Kas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega ning eelkõige neutraalse maksustamise põhimõttega on kooskõlas liikmesriigi praktika, mille kohaselt jäetakse maksuhaldusmenetluses dispositiivsuse põhimõtte alusel maksukohustuslase hilisem viivitusintressi nõue rahuldamata põhjusel, et tema esimene menetluse algatamise aluseks olev viivitusintressi nõue ei hõlmanud hilisemas kaebuses märgitud täiendavat ajavahemikku, mistõttu loetakse viimati mainitud nõuet uueks nõudeks ja see tunnistatakse aegunuks, kuigi maksuhaldur ise ei pidanud end dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt seotuks maksumaksja esimese nõudega, vaid tugines sellele põhimõttele üksnes seoses viivitusintressiga, mida nõutakse ajavahemiku eest, mis ei olnud menetluse algatamise aluseks olnud nõude esitamise ajal veel teada, sest see ajavahemik on kindlaks määratud kohtupraktikas kõnealuse menetluse käigus?

3.    Kas maksuhaldusmenetluse raames esitatud hilisemat nõuet võib kohtupraktika alusel võrdväärsuse, tõhususe ja neutraalse maksustamise põhimõtteid arvestades käsitada menetluse aluseks oleva esimese nõude täiendusena või selle esimese nõude muudatusena, kui need kaks nõuet erinevad teineteisest üksnes viivitusintresside maksmise tähtaja osas?

4.    Kas võrdväärsuse, tõhususe ja neutraalse maksustamise põhimõtetega on kooskõlas liikmesriigi praktika, mille kohaselt pärast aegumistähtaja möödumist esitatud nõue tunnistatakse aegunuks, ilma et kontrollitaks, kas esinevad lubatavad asjaolud, mis võisid aegumise peatada või katkestada, arvestades eelkõige kaebaja poolt 2014. aastal esitatud esimest nõuet ja asjaolu, et kuigi aegumistähtaja jooksul kehtivaid õigusnorme ei muudetud, kuid kuna selles oli kindlaks määratud üksnes käibemaksu tagastamise taotluse esitamise tingimused, siis on Kúria (Ungari kõrgeim kohus) ja Euroopa Kohus vastavat valdkonda reguleerivate õigusnormide puudumisel määratlenud kohtupraktikas viivitusintressi nõudmise tingimused nende õigusnormide laiendava tõlgendamise teel, mistõttu viivitusintressi nõudmise kord ei olnud maksukohustuslaslastele viieaastase aegumistähtaja määravas osas mitte ainult teadmata ja ebaselge, vaid seda ei olnud isegi õigusnormi vormis olemas?

____________

¹ ELT 2006, L 347, lk 1.