Kohtuasi T‑350/13

Jordi Nogues, SL

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi BADTORO taotlus – Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid ja varasem siseriiklik kujutismärk TORO – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Tähiste sarnasus – Kaupade ja teenuste sarnasus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu (seitsmes koda) 20. septembri 2017. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk BADTORO ning sõna‑ ja kujutismärgid TORO

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kujutismärgi ja sõnamärgi visuaalne sarnasus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk – Kahe kaubamärgi ühine element, millel on hilisemas kaubamärgis iseseisev eristav tähtsus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 19–21, 68–70)

2.      Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija aga tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile.

Lisaks ei saa kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine piirduda kombineeritud kaubamärgi ainult ühe osa arvesse võtmisega ja selle osa teise kaubamärgiga võrdlemisega. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida iga vastandatud kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgi puhul mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga võib olla tegemist siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kujutises üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud.

(vt punktid 23 ja 24)

3.      Kuigi juhul, kui kaubamärk koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, on esimesed põhimõtteliselt eristavamad kui teised, kuna keskmisel tarbijal on asjaomasele kaubale lihtsam viidata kaubamärgi nime välja öeldes, kui selle kujutisosa kirjeldades, ei tähenda see, et kaubamärgi sõnalisi osi tuleb alati pidada eristavamateks kui kujutisosi. Kombineeritud kaubamärgis võib kujutisosal olla sõnalise osaga võrdväärne tähtsus. Seetõttu tuleb analüüsida vaidlusaluse kaubamärgi kujutisosa ja sõnalise osa eriomaseid omadusi ning nende vastavat tähtsust kaubamärgis, et teha kindlaks domineeriv osa.

(vt punkt 29)

4.      Isegi siis, kui vastandatud kaubamärkide ühist koostisosa ei saa pidada tervikmuljes domineerivaks, tuleb vastandatud kaubamärkide sarnasust hinnates sellega arvestada, juhul kui see osa moodustab ise varasema kaubamärgi ja sellele jääb kombineeritud kaubamärgis, mille registreerimist taotletakse, iseseisev eristav tähtsus. Juhul, kui ühisele koostisosale jääb kombineeritud tähises iseseisev eristav tähtsus, võib üldsus sellest tähisest jääva tervikmulje tõttu arvata, et kõnesolevad kaubad ja teenused pärinevad vähemalt majanduslikult seotud ettevõtjatelt – millisel juhul tuleb asuda seisukohale, et esineb segiajamise tõenäosus.

Kombineeritud tähise ühe osa iseseisva eristava tähtsuse olemasolu hindamiseks tuleb seega teha kõigi osade hulgast kindlaks need, mida asjaomane avalikkus tajub.

Sellega seoses on Euroopa Kohus täpsustanud, et kombineeritud tähise osale ei jää niisugust iseseisvat eristavat tähtsust, kui see osa moodustab tähise teise osa või osadega koos vaadelduna terviku, millel on teistsugune tähendus kui nendel osadel eraldi võetuna.

(vt punktid 32–34)