Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 12. detsembril 2023 – Persidera SpA versus Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Ministero delle Imprese e del Made in Italy
(kohtuasi C-766/23, Persidera-2)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Consiglio di Stato
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Persidera SpA
Vastutajad: Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Ministero delle Imprese e del Made in Italy
Eelotsuse küsimused
1. Kas liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2002/21/EÜ (nn „raamdirektiiv“)1 , mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ2 , artikli 3 lõikeid 3 ja 3a ning artiklit 8 ja 9 ja direktiivi (EL) 2018/19723 artikleid 5, 6, 8, 9 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune süsteem, nagu see, mis kehtestati Itaalia Vabariigis 2018. aasta riigieelarve seaduse artikli 1 lõikega 1031-bis, mis võeti vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse (Legge di Bilancio 2019) artikli 1 lõikega 1105, mis jätab sõltumatu haldusasutuse ilma tema reguleerimisülesannetest või igal juhul piirab neid oluliselt, nähes ette täiendava edastusmahu andmise tasulise menetluse kaudu, mille tulemusel sõlmitakse leping majanduslikult kõige kõrgema pakkumise valimise teel, ja kus osalevad turgu valitsevad ettevõtted?
2. Kas liidu õigust, ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artikleid 8 ja 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)1 artikleid 3, 5, 7 ja 14, komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel2 artikleid 2 ja 4, otsuse (EL) 2017/899 põhjendusi 11 ja 20 ning õigluse, diskrimineerimiskeelu, konkurentsikaitse ja õiguspärase ootuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune süsteem nagu see, mis kehtestati asjakohaste riigisiseste õigusnormidega (seaduse nr 205/2017 artikli 1 lõiked 1030, 1031, 1031-bis, 1031-ter, 1032) ja AGCOM-i otsustega nr 39/19/CONS, 128/19/CONS ja 564/2020/CONS ning vastavate otsustega digitaaltelevisiooniteenuste sageduste kasutusõiguste andmise kohta, mis ei näe „sageduste kasutusõiguste“ ja „edastusmahu kasutusõiguste“ ülekandmisel ette võrdväärset ülekandmist, vaid reserveerib osa nende mahust tasulisele menetlusele, kohustades ettevõtjat kandma täiendavat kulu, et tagada, et tema aja jooksul seaduslikult omandatud õigused säilivad?
3. Kas liidu õigust, ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) artikleid 8 ja 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) artikleid 3, 5, 7 ja 14, komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel artikleid 2 ja 4, otsuse (EL) 2017/899 põhjendusi 11 ja 20 ning õigluse, diskrimineerimiskeelu, konkurentsikaitse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ja proportsionaalsuse ja piisavuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune süsteem nagu see, mis kehtestati Itaalia Vabariigis 2019. aasta riigieelarve seaduse artikli 1 lõigetega 1101–1108, 2018. aasta riigieelarve seaduse artikli 1 lõigetega 1030, 1031, 1031-bis, 1031-quater, 1032, 1033, 1034 ja 1037, AGCOM-i otsustega nr 39/19/CONS (PNAF), 129/19/CONS ning vastavate otsustega digitaaltelevisiooniteenuste sageduste kasutusõiguste andmise kohta [ning –] mittestruktuursete hüvitavate ja/või tasakaalustavate meetmete olemasolul – mis näeb varem tekkinud ebavõrdse olukorra kõrvaldamiseks ette tasulise menetluse, mis kohustab ettevõtjat kandma täiendavaid kulusid, ning kas selle [liidu] õigusega on eelkõige proportsionaalsuse ja piisavuse põhimõtet ning kohtuotsuses Persidera kinnitatud põhimõtteid arvestades vastuolus niisugune süsteem, nagu see, millele viidati, ka tulenevalt süsteemi üldisest arengust ja selle süsteemi „anomaaliatest“, „puudustest“ ja „vigadest“, mis on tuvastatud riigisiseses ja riigiüleses kohtupraktikas, millele viidati käesoleva kohtumääruse põhjendustes, või kas piisab mittestruktuursetest meetmetest, mille ametiasutus süsteemi tasakaalustamiseks võttis?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/140/EÜ, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (ELT 2009, L 337, lk 37).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT 2018, L 321, lk 36).
1 ELT 2002, L 108, lk 21.
1 ELT 2002, L 249, lk 21.