6. jaanuaril 2014 esitatud hagi – Simet SpA versus komisjon

(kohtuasi T-15/14)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Simet S.p.A (Rossano Calabro, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Clarizia ja P. Clarizia)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta otsus C(2013) 6251 final, mis käsitleb ELTL artikli 108 ja EMP lepingu artikli 62 kohaldamise menetlust – Riigiabi SA.33.037 (2012/C) – Itaalia – Aastatel 1987–2003 ühistransporditeenuste osutamise eest SIMET S.p.A-le makstud hüvitis;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud hagiavaldus komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta otsuse C(2013) 6251 final peale, mille kohaselt hüvitised, mida maksti SIMETile Itaalia Consiglio di Stato kohtuotsuse alusel ja millest riigi ametiasutused on teatanud, kujutavad endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ja mille kohaselt ei olnud see meede vabastatud määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 17 lõikes 2 sätestatud eelneva teatamise kohustusest.

Äriühing SIMET väidab selle kohta, et liikmesriigi kohtus lahendatud vaidlus puudutas kahju hüvitamist, mis hagejal tekkis Infrastruktuuri- ja Transpordiministeeriumi (MIT) ebaseadusliku tegevuse tagajärjel seoses piirkondadevahelise ühistransporditeenuse osutamisega maanteel aastatel 1987–2003.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide: siseriiklikud õigusnormid, millele tuginedes MIT reguleeris SIMETi tegevust Consiglio di Stato kohtuotsuses käsitletaval ajavahemikul, on vastuolus määrusega (EMÜ) nr 1191/69, mis pärast määrusega (EMÜ) nr 1893/91 tehtud muudatusi keelas liikmesriikidel kehtestada sellistele ettevõtjatele nagu SIMET, kes osutavad piirkondadevahelist reisijateveoteenust bussidega, mis tahes avaliku teenindamise kohustusi.

Teine väide: erinevalt sellest, mida kinnitab komisjon, olid SIMETi suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustused, kuna MITi ühepoolsed toimingud liiniloa andmisel, mille ta väljastas piirkondadevahelise reisijateveoteenuse osutamiseks bussiga, kooskõlas Itaalia õigussaktides sisalduvate nõuetega, võtsid SIMETilt ilmselgelt igasuguse iseseisvuse oma äritegevuse korraldamisel, seda korraldas ja käsutas ametiasutus otse.

Kolmas väide: on rikutud põhimõtteid, mida kohaldatakse sellise kahju hüvitamise valdkonnas, mis on isikutele tekitatud Euroopa Liidu õiguse rikkumise tõttu; kui liikmesriigi ametiasutus võtab oma pädevuse raames haldusmeetme, mis on liidu õigusega vastuolus, siis on ta nende põhimõtete alusel kohustatud hüvitama meetme adressaadile tekitatud kahju, arvestades, et meede on õigusvastane.

Neljas väide: SIMETile ei ole mingil juhul antud riigiabi, arvestades, et seoses aastatel 1987–2003 maanteeveoteenuste osutamisega, mille suhtes kehtisid avaliku teenindamise kohustused, talle kahju hüvitamiseks määratud summade arvutamise meetod – viitega määruses (EMÜ) nr 1191/69 osutatud kriteeriumidele – võimaldab täielikult välistada ohu, et SIMET saab ülemääraseid hüvitisi, kuna need summad olid kõigest vastutasu lisakulude eest, mis äriühingul tekkisid talle õigusvastaselt pandud kohustuste täitmise tulemusena.