ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
14. mai 2013(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kana kujutisega ühenduse kujutismärgi taotlus – Varasem siseriiklik kana kujutisega kujutismärk – Suhteline keeldumispõhjus – Kaupade ja teenuste sarnasus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑249/11,
Sanco SA, asukoht Barcelona (Hispaania), esindaja: advokaat A. Segura Roda,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: J. Crespo Carrillo,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
Marsalman, SL, asukoht Barcelona,
mille ese on tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 17. veebruari 2011. aasta otsuse (asi R 1073/2010‑2) peale, mis tehti vastulausemenetluses Sanco, SA ja Marsalman, SL‑i vahel,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees J. Azizi (ettekandja), kohtunikud S. Frimodt Nielsen ja E. Buttigieg,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 10. mail 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 14. septembril 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates pooltele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta ei olnud nad esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel lahendada kohtuasi ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Marsalman, SL esitas 18. veebruaril 2008 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 29, 35 ja 39 ning vastavad neis klassides alljärgnevatele kirjeldustele:
– klass 29: „kanad”;
– klass 35: „reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import; kõigi toiduainete hulgi- ja jaemüügiteenused ning kõigi toiduainete üleilmse e-kaubanduse teenused”;
– klass 39: „kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 14. juuli 2008. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 28/2008.
5 Hageja Sanco, SA esitas 14. oktoobril 2008 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade ja teenuste osas vastulause.
6 Vastulause aluseks oli varasem Hispaania kujutismärk järgmisel kujul:
7 See kaubamärk tähistab kaupu, mis kuuluvad klassidesse 29 ja 31 ning vastavad neis klassides alljärgnevatele kirjeldustele:
– klass 29: „looma-, linnu- ja ulukiliha; lihaekstraktid”;
– klass 31: „elusloomad”.
8 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktides a ja b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktid a ja b) sätestatud põhjus.
9 Vastulausete osakond rahuldas 13. aprillil 2010 vastulause osaliselt, keeldudes taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 29 kuuluvate „kanade” ning klassi 35 kuuluvate „kõigi toiduainete hulgi- ja jaemüügiteenuste ning kõigi toiduainete üleilmse e-kaubanduse teenuste” osas. Seevastu lükkas ta vastulause tagasi klassi 35 kuuluvate teenuste „reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import” ning klassi 39 kuuluvate „kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste” osas.
10 Hageja esitas 14. juunil 2010 ühtlustamisametile määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kaebuse vastulausete osakonna otsuse peale osas, millega jäeti tema vastulause osaliselt rahuldamata.
11 Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 17. septembri 2011. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata ning jõusse vastulausete osakonna otsus, millega vastulause osaliselt tagasi lükati. Apellatsioonikoda asus seisukohale, et asjaomane avalikkus moodustub nii laia avalikkuse kui ka asjaomase tegevusala spetsialistide hulka kuuluvatest keskmistest tarbijatest. Lisaks leidis apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud teenused, nimelt „reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import” ning „kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused” ei ole sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega, milleks on nimelt „looma-, linnu- ja ulukiliha; lihaekstraktid” ja „elusloomad”. Vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasuse puudumist arvestades järeldas apellatsioonikoda, et puudub taotletava kaubamärgi ja varasema siseriikliku kujutismärgi segiajamise tõenäosus ning vaidlusaluseid tähiseid ei ole vaja võrrelda.
Poolte nõuded
12 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ja keelduda kaubamärgi registreerimisest kõigi sellega hõlmatud kaupade ja teenuste osas;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
13 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
1. Nõue tühistada vaidlustatud otsus
Sissejuhatavad märkused
14 Vaidlustatud otsuses tuvastas apellatsioonikoda sisuliselt, et kuna taotletava kaubamärgiga hõlmatud „reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import” ning „kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused” ei ole sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega, siis segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses ei esine ning vaidlusaluseid tähiseid ei ole vaja võrrelda (vaidlustatud otsuse punktid 22 ja 25). Hageja leiab, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad on sarnased taotletava kaubamärgiga hõlmatud mainitud teenustega.
15 Seoses sellega tuleb meenutada, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning asjaomaste kaubamärkidega hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada.
16 Järelikult ei saa asjaomaste tähistega hõlmatud kaupade ja teenuste identsuse või sarnasuse puudumise korral esineda segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 22).
17 Lisaks tuleb meenutada, et segiajamise tõenäosus esineb siis, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Väljakujunenud tõlgendamistava kohaselt tuleb segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Üldkohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Sellest järeldub, et asjaomaste tähistega hõlmatud kaupade ja tähiste vähest sarnasust võib kompenseerida tähiste suur sarnasus ja vastupidi (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 19).
19 Eeltoodut arvestades tuleb märkida, et vaid siis, kui on tuvastatud, et asjaomaste kaubamärkidega hõlmatud kaubad ja teenused ei ole üldse sarnased, saab järeldada, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline, ilma et oleks vaja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades igakülgselt hinnata seda, kuidas asjaomane avalikkus tajub asjaomaseid tähiseid ja kaupu või teenuseid.
20 Käesoleval juhul tuleb seega kindlaks teha, kas apellatsioonikoda sai viga tegemata tuvastada, et asjaomaste kaubamärkidega hõlmatud kaubad ja teenused ei ole üldse sarnased, välistades täielikult asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosuse, ilma et oleks segiajamise tõenäosust igakülgselt hinnanud.
Asjaomaste kaupade ja teenuste võrdlus
Põhimõttelised kaalutlused
21 Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasuse hindamisel tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt arvestada kõiki nendevahelist suhet iseloomustavaid asjaomaseid tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas kaubad või teenused on konkureerivad või täiendavad teineteist. Arvesse võib võtta ka muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (vt Üldkohtu 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑443/05: El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), EKL 2007, lk II‑2579, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 Mis puutub konkreetselt sellesse, kas kaubad ja teenused teineteist täiendavad, siis tuleb meenutada, et teineteist täiendavad kaubad või teenused on need, mille vahel on selline tihe seos, et üks neist on teise kasutamiseks vältimatult vajalik või oluline, nii et tarbijad võivad arvata, et nende kaupade tootmise või teenuste osutamise eest vastutab üks ja sama ettevõtja (eespool punktis 21 viidatud kohtuotsus PiraÑAM diseño original Juan Bolaños, punkt 48, ja Üldkohtu 22. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑316/07: Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ‑ easyGroup IP Licensing (easyHotel), EKL 2009, lk II‑43, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis tuleb hinnates seda, kas kaubad ja teenused täiendavad teineteist, lähtuda lõppastmes sellest, kuidas asjaomane avalikkus tajub mõne kauba või teenuse olulisust teise kauba või teenuse kasutamisel.
23 Seega eeldab kaupade ja teenuste sarnasusele hinnangu andmine, arvestades seda, kas need kaubad ja teenused on konkureerivad või täiendavad teineteist, kõigepealt nende kaupade ja teenuste tarbija määratlemist.
– Asjaomane avalikkus
24 Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames tuleb arvestada asjaomase kauba- või teenuseliigi keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt selle kohta Üldkohtu 13. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑256/04: Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), EKL 2007, lk II‑449, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Segiajamise tõenäosuse hindamise puhul koosneb asjaomane avalikkus neist tarbijaist, kes võivad kasutada nii varasema kaubamärgiga kui ka taotletud kaubamärgiga hõlmatud kaupu või teenuseid (vt Üldkohtu 24. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑408/09: ancotel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Acotel (ancotel), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Käesoleval juhul asus apellatsioonikoda seisukohale, et reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import ning kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused on ühelt poolt laiale avalikkusele ja teiselt poolt asjaomase tegevusala spetsialistidest koosnevale avalikkusele mõeldud teenused. Järgmiseks rõhutas apellatsioonikoda, et mõned neist teenustest on suunatud ettevõtjatele üldiselt. Seega tegi apellatsioonikoda järelduse, et segiajamise tõenäosuse hindamise seisukohalt moodustub asjaomane avalikkus nii laia avalikkuse hulka kuuluvatest kui ka rohkem spetsialiseerunud keskmistest tarbijatest (vt vaidlustatud otsus punkt 19).
27 Üldkohus leiab, et põhjendatud on apellatsioonikoja järeldus, et eelmainitud teenused on suunatud asjaomase tegevusala spetsialistidele. On tõepoolest tõenäoline, et asjaomase tegevusala spetsialistid neid teenuseid kasutada soovivad. Lisaks ei saa välistada, et mõned neist teenustest on mõeldud laiale avalikkusele. Mis lisaks puutub „looma-, linnu- ja ulukilihasse; lihaekstraktidesse” ja „elusloomadesse”, siis tuleb märkida, et kuigi neid kaupu toodavad ja elusloomi kasvatavad peamiselt asjaomase tegevusala spetsialistid, ostavad neid kaupu nii üksikisikud kui ka asjaomase tegevusala spetsialistid.
28 Järelikult on apellatsioonikoda käesoleval juhul õigesti tuvastanud, et kõnealuste kaupade ja teenuste puhul moodustavad asjaomase avalikkuse nii asjaomase tegevusala spetsialistid kui ka üksikisikud.
– Asjaomaste kaupade sarnasus reklaamimise, äriesinduse, frantsiisiteenuste, ekspordi ja impordiga
29 Vaidlustatud otsuses leidis apellatsioonikoda, et ühelt poolt varasema kaubamärgiga hõlmatud „looma-, linnu- ja ulukiliha; lihaekstraktid” ja „elusloomad” ning teiselt poolt taotletava kaubamärgiga hõlmatud „reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import” ei ole sarnased.
30 Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu, leides, et kõnealuste teenuste ja kaupade vahel on seos ja asjaomane avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Ühtlustamisamet vaidleb sellele seisukohale vastu, viidates sisuliselt vaidlustatud otsuses esitatud argumentatsioonile.
31 Selle kohta nendib Üldkohus kõigepealt, et on põhjendatud apellatsioonikoja järeldus looma-, linnu- ja ulukiliha, lihaekstraktide ja elusloomade olemuse, otstarbe ja kasutusviisi erinevuse kohta reklaamimise, äriesinduse, frantsiisiteenuste, ekspordi ja impordi olemusest, otstarbest ja kasutusviisist. Eelmainitud kaubad ja teenused ei ole omavahel äravahetatavad ega konkureerivad ning ka hageja ei vaidle sellele vastu.
32 Turustuskanalite osas otsustas apellatsioonikoda, et need on erinevad, sest on vähetõenäoline või lausa võimatu, et farmi või lindlat kasutataks ettevõtjatele reklaami-, äriesindus-, frantsiisi-, ekspordi- ja imporditeenuste pakkumiseks ning hageja ei vaidle sellele vastu. Apellatsioonikoda sai põhjendatult teha õige järelduse, et kõnealuste kaupade ja teenuste turustuskanalid on eraldiseisvad.
33 Nagu eespool punktis 21 on välja toodud, tuleb kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel siiski arvestada ka seda, kas kaubad ja teenused on teineteist täiendavad.
34 Selles küsimuses otsustas apellatsioonikoda, et varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import ei ole samuti mitte teineteist täiendavad, sest selliste kaupade nagu kanad ja elusloomad olemusel, kasutusviisil ja turustuskanalitel puudub igasugune suhe nende teenustega ning tarbija tajub seda asjaolu hõlpsasti (vt vaidlustatud otsuse punkt 23).
35 Niisiis leidis apellatsioonikoda, et asjaomase avalikkuse seiskohalt ei ole asjaomased kaubad ja teenused teineteist täiendavad, kuna nende olemuse, kasutusviisi ja turustuskanalite vahel puudub igasugune suhe.
36 Kuid nagu on välja toodud eespool punktis 22, ei hinnata segiajamise tõenäosuse kontekstis seda, kas kaubad ja teenused teineteist täiendavad, mitte suhte alusel, mis asjaomase avalikkuse seisukohalt on kaupade ja teenuste vahel nende olemusest, kasutusviisist ja turustuskanalitest tulenevalt, vaid selle põhjal, kas nende kaupade ja teenuste vahel on tihe seos, ehk kas üks on teise kasutamiseks vältimatu või oluline, nii et mainitud avalikkus võib arvata, nagu toodaks neid kaupu ja osutaks neid teenuseid üks ja sama ettevõtja.
37 Sellest järeldub, et apellatsioonikoda ei saanud asjaolu, et asjaomased kaubad ja teenused täiendavad teineteist, ümber lükata üksnes põhjendusel, et nende olemuse, kasutusviisi ja turustuskanalite vahel puudub igasugune suhe. Nii toimides võttis apellatsioonikoda tegelikult uuesti arvesse asjaomaste kaupade ja teenuste olemust, kasutusviisi ja turustuskanaleid, jättes otsustamata, kui oluline asjaomase avalikkuse seisukohast on üks teise kasutamisel.
38 Mis puutub konkreetselt asjaomaste kaupade kasutusviisi suhtesse kõnealuste teenuste kasutusviisi, mille apellatsioonikoda esile tõi, siis tuleb tõdeda, et see kriteerium ei võimalda ammendavalt hinnata seda, kui vältimatud või olulised on need kaubad ja teenused teineteise seisukohalt, mida nende kaupade ja teenuste teineteist täiendamise analüüsimine eeldab. Nimelt ei tähenda see, et kauba või teenuse kasutusviisil puudub suhe teise kauba või teenuse kasutusviisiga, nagu ei oleks igal juhul neist ühe kasutamine oluline või vältimatu teise kasutamise seisukohalt.
39 Niisiis tuleb sedastada, et apellatsioonikoda ei kontrollinud õigesti eelkõige seda, kas kanade või liha asjaomase tegevusala spetsialistist ostja jaoks on reklaamimine, äriesindus, frantsiisiteenused, eksport ja import talle kanade või liha ostmisel sel määral olulised, et ta võib arvata, nagu toodaks neid kaupu ja osutaks neid teenuseid üks ja sama ettevõtja.
40 Selle apellatsioonikoja poolt kontrollimisel tehtud vea toob iseäranis esile ühtlustamisameti poolt Üldkohtus esitatud väide, et liha tootja võib oma klientidele osutada enda kaupade impordi- ja eksporditeenust. Kui see oleks nii, siis ei saaks nimelt välistada, et nende kaupade asjaomane avalikkus arvab, et nende kaupade ostmisel on oluline impordi- ja eksporditeenus, nii et arvab, et need kaubad ja teenused pärinevad ühelt ja samalt ettevõtjalt. Seda hinnangut ei mõjuta ühtlustamisameti väide, et seda impordi- ja eksporditeenust ei osutata tasu eest ega pakuta kolmandatele isikutele. Nimelt on esiteks tõendamata, et ühtlustamisameti poolt esiletoodud olukorras osutataks seda teenust tasuta või et see oleks pigem pakutava müügitehingu lahutamatu osa. Teiseks tuleb igal juhul hinnata seda, kas asjaomane avalikkus tajub piisavalt lähedase seose olemasolu nende kaupade ja teenuste vahel. Käesoleval juhul ei ole apellatsioonikoda nendele asjaoludele hinnangut andnud.
41 Seetõttu tuleb tuvastada, et apellatsioonikoda tegi vea, kuna ta jättis nende asjaoludega arvestamata, hinnates seda, kas varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja taotletava kaubamärgiga hõlmatud reklaami-, äriesindus-, frantsiisi- ning ekspordi- ja imporditeenused on teineteist täiendavad.
42 Selle vea tagajärjel ei võtnud apellatsioonikoda arvesse kõiki neid asjaolusid, mis omavad tähtsust asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel. Kõigi kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel tähtsust omavate teguritega arvestava analüüsi puudumise tõttu tuleb vaidlustatud otsus selles osas tühistada.
– Asjaomaste kaupade ning transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste sarnasus
43 Vaidlustatud otsuses leidis apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud „kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused” ei ole sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud „looma-, linnu- ja ulukiliha; lihaekstraktide” ja „elusloomadega”.
44 Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu, leides, et asjaomaste kaupade ja teenuste turgude omavahelist seonduvust arvestades on väga vähetõenäoline, et kaubamärk võiks tähistada mõnda neist teenustest kaubast sõltumatult.
45 Üldkohus märgib selle kohta kõigepealt, et hageja ei vaidle vastu apellatsioonikoja hinnangule, mille kohaselt eespool punktis 43 nimetatud kaubad ja teenused on olemuse, eesmärgi ja otstarbe poolest erinevad. Apellatsioonikoja selle hinnanguga tuleb nõustuda. Nimelt ei ole kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste olemus, eesmärk ja kasutusviis sama kui looma-, linnu- ja ulukilihal, lihaekstraktidel ja elusloomadel. Lisaks ei ole asjaomased kaubad ja teenused konkureerivad ega vastastikku asendatavad. Nimelt ei saa need teenused asendada liha või elusloomi.
46 Lähtudes nende kaupade ja teenuste olemuse, eesmärgi ja kasutusviisi erinevusest tegi apellatsioonikoda järelduse, et transpordile spetsialiseerunud ettevõtjad erinevad samuti varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade tootmisele spetsialiseerunud ettevõtjatest (vt vaidlustatud otsuse punkt 24).
47 Siiski juhib Üldkohus tähelepanu asjaolule, et kuigi looma-, linnu- ja ulukiliha ning lihaekstraktide tootmine ja elusloomade kasvatus ning kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste osutamine eeldavad spetsialiseerumist, ei tähenda see, et neid teenuseid osutavad ettevõtjad on tingimata asjaomaste kaupade tootjatest eraldiseisvad. Nagu apellatsioonikoda on vaidlustatud otsuses märkinud, on nimelt võimalik, et kanade ja elusloomade kasvatuse alal tegutsevad ettevõtjad transpordivad, ladustavad ja turustavad oma kaupu enda nimel (vt vaidlustatud otsuse punkt 24).
48 Lisaks tuleb hinnates seda, kas need kaubad ja teenused on teineteist täiendavad, lähtuda mitte ettevõtjate spetsialiseerumisest, vaid hoopis sellest, kas nende kaupade ja teenuste tarbijad võivad asjaomaste kaupade ja teenuste vahelise seose tõttu arvata, et neid kaupu toodab ja neid teenuseid osutab üks ja sama ettevõtja. Seega ei ole varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade tootmisele ning kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste osutamisele spetsialiseerunud ettevõtjate olemasolu piisav, tuvastamaks, et need kaubad ja teenused ei ole teineteist täiendavad.
49 Apellatsioonikoda leidis samuti, et nende kaupade ja teenuste asjaomane avalikkus on kõnealuste ettevõtjate spetsialiseerumise tõttu erinev, nii et nende ettevõtjate vahel ei ole tööstuslikku või kaubanduslikku seost. Täpsemalt leidis apellatsioonikoda, et kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused on nende teenuste erilist olemust arvestades üldiselt suunatud ettevõtjatele ja väga konkreetse tegevusala spetsialistidele. Selle põhjal tegi ta järelduse, et mainitud asjaomane avalikkus erineb sellest, kellele pakutakse varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupu, mis automaatselt välistab võimaluse, et asjaomaste ettevõtjate vahel on tööstuslik või kaubanduslik seos (vt vaidlustatud otsuse punkt 24). Ühtlustamisamet toetas oma vastuses seda lähenemist.
50 Selle kohta märgib Üldkohus, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused on asjaomase tegevusala spetsialistidest koosnevale avalikkusele suunatud teenused. Varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad on seevastu mõeldud nii laiale avalikkusele kui ka asjaomase tegevusala spetsialistidele. Kuigi looma-, linnu- ja ulukiliha ning lihaekstraktid on laiale avalikkusele mõeldud kaubad, võivad need olla suunatud ka asjaomase tegevusala spetsialistidest ostjatele. Elusloomad, nende hulgas kanad on aga suunatud peamiselt spetsialistidele.
51 Tingimusel, et need kaubad on suunatud asjaomase tegevusala spetsialistidest koosnevale avalikkusele, on apellatsioonikoda ekslikult sedastanud, et see avalikkus erineb kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste asjaomasest avalikkusest. Nimelt võib asjaomase tegevusala spetsialistidest koosnev avalikkus osta nii asjaomaseid kaupu kui ka eelnimetatud teenuseid.
52 Mis lisaks puutub nende kaupade ja teenuste vahelise tiheda seose olemasolusse, siis olgu märgitud, et kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuse kasutamiseks on vaja kanu, keda transportida, ladustada ja turustada. Selles mõttes on kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuse kasutamiseks vältimatult vaja kanu. Kanakasvataja jaoks võib vastupidi olla oluline nende kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuse kättesaadavus. Selles mõttes on taotletava kaubamärgiga hõlmatud kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste ning varasema kaubamärgiga hõlmatud kanade vahel tihe seos. Kuivõrd sõna „kana” tähistab ka looma liha, siis ei ole see seos olemas mitte üksnes elusloomade, vaid ka varasema kaubamärgiga hõlmatud liha ja linnuliha puhul.
53 Lisaks võib nende teenuste asjaomase tegevusala spetsialistist tarbija, nimelt kanade hulgiostja, kes vajab ka kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenust, arvata, et neid kaupu toodab ja neid teenuseid osutab sama ettevõtja. Kuna mõned tootjad pakuvad ka transporditeenust, siis võib kanade ostja nimelt arvata, et neid kaupu toodab ja neid teenuseid osutab sama ettevõtja.
54 Ühtlustamisamet vaidlustab asjaomaste kaupade ja teenuste sarnasuse põhjustel, mis on samalaadsed eespool punktis 40 esitatutega. Ta leiab nimelt, et kui kanade tootja transpordib, ladustab ja turustab enda kanu, siis ei ole transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste puhul tegemist kolmandatele isikutele tasu eest osutatavate teenustega, vaid tegemist on üksnes kanade tootmise „raamesse kuuluvate” või abiteenustega, nii et kõnealune tootja ei osale kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste turul. Selle argumendi toetuseks tugineb ühtlustamisamet ühelt poolt analoogiale nõudega esitada kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise kontekstis tõendid selle kohta, et kaubamärki kasutatakse avalikult, ja teiselt poolt Üldkohtu hinnangule 7. veebruari 2006. aasta otsuses kohtuasjas T‑202/03: Alecansan vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – CompUSA (COMP USA) (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 47).
55 Seoses sellega märgib Üldkohus kõigepealt analoogselt eespool punktis 40 esitatuga, et apellatsioonikoda ei ole mingil viisil tõendanud oma väidet, nagu ei oleks siis, kui tootjad transpordivad, ladustavad ja turustavad oma kanu, tegemist kolmandatele isikutele tasu eest osutatava teenusega. Kui kanakasvatusega tegelev ettevõtja pakub sellega seoses kanade transporditeenust, ei saa sellest järeldada, et seda teenust ei osutata tasu eest. Lisaks ei saa sellise liitpakkumise põhjal teha järeldust, et neid täiendavaid teenuseid pakkuv ettevõtja ei osale kanade transpordi turul. Tegelikult tähendab see, kui kanade tootja pakub talle kuuluvate kanade transporditeenust, et ta konkureerib kanade transporditeenust osutavate ettevõtjatega. Seetõttu osaleb asjaomane tootja kõnealusel turul.
56 Järgmiseks tuleb täpsemalt märkida, et kaupade ja teenuste sarnasuse hindamise seisukohalt ei tule seda, kas need kaubad ja teenused on teineteist täiendavad, hinnata lähtudes sellest, kas need on millegi „raamesse kuuluvad” või mitte, nagu tuleneks ühtlustamisameti argumentatsioonist (vt eespool punkt 54), vaid hoopis selle alusel, kas asjaomane avalikkus tajub nende kaupade tootjat ja nende teenuste osutajat ühe ja sama ettevõtjana või eraldi ettevõtjatena (vt eespool punkt 22). Seega ei ole õige ühtlustamisameti toetatav apellatsioonikoja lähenemine, mille alusel leiti, et asjaomased kaubad ja teenused on teineteist täiendavad.
57 Kirjeldamaks ühtlustamisameti toetatava lähenemise ekslikkust, olgu märgitud, et käesoleval juhul ei ole sellise lähenemise tulemusel – siis, kui nii kanu osta kui transportida sooviv ettevõtja puutub kokku ühelt poolt teatava kaubamärgi all turul tegutseva kanade tootja ja teiselt poolt sellel turul kanade transporditeenust osutava ning eelnimetatud tootja kaubamärgiga identset kaubamärki kasutava ettevõtjaga – tõenäoline, et esimesena mainitud ettevõtja peab neid kaupu ja teenuseid pärinevaks ühelt samalt ettevõtjalt, sest kui kanade tootja pakub transporditeenust, on see teenus kanade tootmise seisukohalt üksnes abiteenus või tootmise „raamesse kuuluv” teenus ja tootja ei osale seega kanade transporditeenuse turul. Ühtlustamisameti kaitstava lähenemise korral ei ole kanade tootmine üldse sarnane kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenustega, nii et nende kaupade ja teenuste identsed kaubamärgid võivad nende kaupade ja teenuste tarbijate seisukohalt segiajamise tõenäosust tingimata koos eksisteerida.
58 Samas on eespool punktis 53 esile toodud kaalutlustel nii, et kanade hulgiostja, kes vajab ka kanade transporditeenust, võib arvata, et kanade tootmisel on oluline seos kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenustega, nõnda et nende kaupade ja teenuste tarbija arvab need pärinevat samalt ettevõtjalt.
59 Lähtudes sellest, et turul osalemist nii, nagu selle on määratlenud käesolevas asjas ühtlustamisamet (vt eespool punkt 54), ei saa arvesse võtta, tuleb tagasi lükata analoogia eeskirjadega, mis käivad vastulause kontekstis varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta.
60 Mis lisaks puutub ühtlustamisameti viitesse kohtuasjale, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus COMP USA, siis tuleb tõdeda, et nimetatud kohtuasi erineb käesolevast kohtuasjast selle poolest, et seal käsitleti infotehnoloogiatoodete ja ‑teenuste kaugmüüki. Erinevalt nimetatud kohtuasjast, mille puhul leiti, et internetis oma kaupu pakkuvalt ettevõtjalt ostetud või renditud arvutite ja tarkvara füüsiline saatmine on üksnes kaugmüügilepingu või transporditeenusega seost mitteomava teenuslepingu täitmine (eespool viidatud kohtuotsus COMP USA, punkt 47), ei saa lisaks asuda seisukohale, et kanade transport, ladustamine ja turustamine on vaid kanade müügilepingu täitmine või kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenusega seost mitteomava teenuslepingu täitmine, sest ühtlustamisamet ei ole seda tõendanud.
61 Niisiis ei saanud apellatsioonikoda automaatselt välistada võimalust, et varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused on teineteist täiendavad. Selline vastastikune täiendamine oleks tulnud tuvastada vähemalt kanade ning kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenuste vahel.
62 Hindamaks asjaomaste kaupade või teenuste sarnasust, pidi apellatsioonikoda arvesse võtma kõiki asjaomaste kaupade ja teenuste vastastikust suhet iseloomustavaid asjassepuutuvaid tegureid. Niisiis oleks apellatsioonikoda vaatamata sellele, et ühelt poolt kanaliha ja eluskanad ning teiselt poolt kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenused on nende olemust, otstarvet, kasutusviisi ja omavahelist konkureerimist arvestades erinevad, pidanud tuvastama, et need kaubad ja teenused on teataval määral teineteist täiendavad. Kui arvestada nende kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel kõigi asjakohaste teguritega, siis on apellatsioonikoda eksinud tuvastades, et need kaubad ja teenused ei ole üldse sarnased.
63 Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada ka osas, mille kohaselt varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad ei ole üldse sarnased taotletava kaubamärgiga hõlmatud kanade transpordi-, ladustamis- ja turustamisteenustega.
2. Nõue keelduda taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest
64 Hageja palub Üldkohtul teha otsus, millega keeldutakse taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest kõigi taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste osas.
65 Seoses sellega tuleb märkida, et Üldkohus teostab kohtulikku kontrolli õiguspärasuse üle. Vea korral võib ta apellatsioonikoja otsuse tühistada või vastava nõude korral seda muuta. Üldkohtu ülesanne ei ole kaubamärgi registreerimine või registreerimisest keeldumine. Tegelikult peab ühtlustamisamet vastavalt ELTL artiklile 266 ja määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikele 6 võtma meetmed ühenduse kohtu tehtava võimaliku tühistamisotsuse täitmiseks. Üldkohtu pädevuses ei ole ühtlustamisametile ettekirjutuste tegemine, kuid ühtlustamisametil on kohustus Üldkohtu otsuste resolutiivosast ja põhjendustest järeldusi teha (vt Üldkohtu 21. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑276/09: Kavaklidere-Europe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Yakult Honsha (Yakut), punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
66 Tingimusel, et hageja nõuet tuleb tõlgendada kui nõuet, et Üldkohus kohustaks ühtlustamisametit mitte registreerima taotletavat kaubamärki kõigi sellega hõlmatud kaupade ja teenuste jaoks, tuleb see nõue tunnistada vastuvõetamatuks.
67 Tingimusel, et hageja nõuet tuleb tõlgendada kui nõuet, et Üldkohus muudaks vaidlustatud otsust nii, et Üldkohus asendab vaidlustatud otsuse otsusega, milles tuvastatakse, et taotletavat kaubamärki ei saa registreerida nende teenuste jaoks, mille osas vastulausete osakond oma otsusega ei ole veel registreerimisest keeldunud, on kohane meenutada, et Üldkohtul olev muutmispädevus ei anna talle pädevust asendada apellatsioonikoja põhjendus enda omaga ega ka viia läbi hindamist, mille kohta apellatsioonikoda ei ole veel seisukohta võtnud (Euroopa Kohtu 5. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑263/09 P: Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2011, lk I‑5853, punkt 72).
68 Muutmispädevuse teostamine on seega põhimõtteliselt piiratud üksnes olukordadega, kus Üldkohtul on pärast apellatsioonikoja läbiviidud hindamise ulatuse kontrollimist õigus otsustada tõendatud faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, millise otsuse apellatsioonikoda oleks pidanud tegema (eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 72).
69 Vaadeldaval juhul aga sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel tehtud metodoloogilise vea tagajärjel, mida on kirjeldatud punktis 29 ja sellele järgnevates punktides ning mille tingis tõik, et kohaselt ei arvestatud sellega, et kaubad ja teenused on teineteist täiendavad, peaks Üldkohus läbi viima hindamise, mille kohta apellatsioonikoda ei ole seisukohta võtnud. Nagu nähtub punktist 43 ja sellele järgnevatest punktidest, tuleb möönda, et teatavad asjaomased kaubad ja teenused on sarnased, olgugi, et vaid vähesel määral, mistõttu apellatsioonikoda oleks pidanud analüüsima asjaomaste kaubamärkide sarnasust ja läbi viima segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise, mida ta aga ei teinud.
70 Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, et Üldkohus keelduks ühenduse kaubamärgi registreerimisest, isegi kui seda nõuet tuleks tõlgendada muutmisnõudena.
Kohtukulud
71 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
72 Kuna ühtlustamisamet on kohtuvaidluse nõuete peamises osas kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista ühtlustamisametilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 17. veebruari 2011. aasta otsus (asi R 1073/2010-2).
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Azizi | Frimodt Nielsen | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. mail 2013 Luxembourgis.
Allkirjad