Liidetud kohtuasjad C‑106/09 P ja C‑107/09 P

Euroopa Komisjon

versus

Gibraltari valitsus

ja

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

ja

Hispaania Kuningriik

versus

Gibraltari valitsus

ja

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Varaline selektiivsus – Maksusüsteem – Gibraltar – Offshore-äriühingud

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Riigiabi – Mõiste – Ametivõimu poolt maksusoodustuse andmine teatud ettevõtjatele – Hõlmamine – Maksuvabastus, mis on üldmeede, mida kohaldatakse kõigile ettevõtjatele ilma erisusteta – Erand

(EÜ artikli 87 lõige 1)

2.        Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Maksustamine, mis sõltub kasumi teenimisest ja mille ülemmäärale kohaldatakse teatud kriteeriume – Puudumine

(EÜ artikli 87 lõige 1)

3.        Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Lähenemisviis, mis põhineb normitehnika arvessevõtmisel – Erand

(EÜ artikli 87 lõige 1)

4.        Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Maksustamiskord, mille kohaselt on rühm ettevõtjaid maksust vabastatud nende maksustamise alustest lähtudes – Hõlmamine

(EÜ artikli 87 lõige 1)

5.        Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abikava tervikuna läbivaatamine – Vastuvõetavus

(EÜ artiklid 87 ja 88)

6.        Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Abi kokkusobivus ühisturuga – Lähenemisviis, mis tuleneb teatisest riigiabi kohta – Ulatus

(EÜ artiklid 87 ja 88; komisjoni teatis 98/C 384/03)

7.        Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Hindamine EÜ artikli 87 alusel – Varasema praktika arvestamine – Erand

(EÜ artikli 87 lõige 1)

8.        Riigiabi – Mõiste – Ettevõtjate erinev kohtlemine maksustamisel – Erand – Tingimus

(EÜ artikli 87 lõige 1)

9.        Riigiabi – Keeld – Erandid – Erandit taotleva liikmesriigi koostöökohustus

(EÜ artikli 87 lõige 2)

10.      Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohaldamine komisjoni poolt algatatud haldusmenetlusele – Abiprojekti uurimine – Ulatus

(EÜ artikli 88 lõige 2)

1.        Abi mõiste on laiem kui toetuse mõiste, kuna hõlmab mitte ainult selliseid konkreetseid sooritusi nagu toetus, vaid ka riigi meetmeid, mis ei ole toetused selle sõna kitsamas tähenduses, kuid mis erinevas vormis vähendavad ettevõtja eelarvel tavaliselt lasuvaid kulutusi ja mis seetõttu sarnanevad toetustega nii oma iseloomult kui ka toimelt.

Sellest tuleneb, et meede, millega ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksueelise, mis ei too küll kaasa riigi vahendite ülekandmist, ent asetab selle saajad soodsamasse rahalisse olukorda kui teised maksukohustuslased, kujutab endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Seevastu soodustused, mis tulenevad üldkohaldatavast meetmest, mis ettevõtjate vahel vahet ei tee, ei kujuta endast riigiabi EÜ artikli 87 tähenduses.

(vt punktid 71–73)

2.        EÜ artikli 87 lõike 1 alusel tuleb kindlaks teha, kas antud õiguskorra raames võetud siseriiklik meede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist” võrreldes teiste ettevõtjate või tootmisega, mis on nimetatud korra eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

Meede, mille kohaselt tuleb palgafondimaksu ja äriruumide kasutusmaksu tasuda üksnes siis, kui maksukohustuslane kasumit teenib ja kui maksusumma ei ületa ülemmäära, ei anna valikulisi soodustusi, kui kasumi teenimise tingimus ja kasumi maksustamise ülemmäär on iseenesest üldkohaldatavad meetmed, mida erisusteta kohaldatakse kõigile ettevõtjatele ja millest seetõttu ei saa tuleneda valikulisi soodustusi.

(vt punktid 75, 77, 80)

3.        EÜ artikli 87 lõige 1 ei erista riigipoolseid sekkumisi nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid määratleb neid nende toime põhjal ja seega sõltumata kasutatud meetodist.

Kuid lähenemisviis, mis põhineb üksnes maksureformi kavas kasutatud normitehnika arvessevõtmisel, ei võimalda analüüsida kõnealuse maksumeetme toimet ja välistab a priori igasuguse võimaluse kvalifitseerida offshore-äriühingute maksustamata jätmine „valikuliseks soodustuseks”.

Need kaalutlused kehtivad eeskätt sellise maksusüsteemi kohta, mis – nagu käesolevas asjas – selle asemel, et kehtestada kõigile ettevõtjatele üldeeskirjad, millest tehakse teatud ettevõtjaid soodustavad erandid, saavutab sama tulemuse, kohandades ja kombineerides erinevaid maksueeskirju nii, et nende kohaldamisel tekib olukord, kus erinevaid ettevõtjaid maksustatakse erinevalt.

(vt punktid 87 ja 88, 93)

4.        Erinev maksukoormus, mis tuleneb „üldkohaldatava” maksusüsteemi rakendamisest, ei ole iseenesest piisav selleks, et tuvastada valikuline maksustamine EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses. Seega peavad kriteeriumid, mis on maksusüsteemis maksustamise aluseks, selleks et neid saaks pidada valikulisi soodustusi andvateks teguriteks, olema niisugused, mis iseloomustavad soodustusi saavaid ettevõtjaid neile omaste tunnuste põhjal eelisõigustatud kategooriana, mis seega võimaldab liigitada selle maksusüsteemi süsteemiks, mis soodustab „teatud” ettevõtjaid või „teatud” kaupade tootmist EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Ent sellise olukorraga on tegemist, kui asjaolu, et offshore-äriühinguid ei maksustata, ei ole kõnealuse maksusüsteemi juhuslik tagajärg, vaid selle vältimatu tulemus, et maksustamise alused on kehtestatud just nii, et offshore-äriühingutel, kellel nende olemusest tulenevalt ei ole töötajaid ega äriruume, puudub maksustatav summa maksureformi kavas ette nähtud maksustamise aluste tähenduses. Seega lubab asjaolu, et offshore-äriühingud, kes maksureformi kavas ette nähtud maksustamise alustest lähtudes moodustavad sellise äriühingute rühma, kes on maksust vabastatud just sellele rühmale eriomaste tunnuste tõttu, järeldada, et need äriühingud saavad valikulisi soodustusi.

(vt punktid 103–107)

5.        Komisjon võib abikava uurimisel piirduda asjaomase korra üldiste omaduste käsitlemisega, olemata kohustatud uurima iga abi kohaldamise juhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas tegemist on riigiabi andmisega.

(vt punkt 122)

6.        Teatist riigiabi kohta ei saa ametiasutuse sisekorrameetmena pidada õigusnormiks. See kehtestab suunava käitumisreegli, mida komisjon konkreetsel juhtumil ei või eirata, andmata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi.

(vt punkt 128)

7.        Seda, kas meede kujutab endast riigiabi, võib hinnata üksnes EÜ artikli 87 lõike 1, mitte komisjoni väidetava varasema otsustuspraktika alusel.

(vt punkt 136)

8.        Riigiabi mõiste ei hõlma riigipoolseid meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine, ja mis on seega a priori valikulised, kui selline erinev kohtlemine tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse need meetmed kuuluvad.

Liikmesriik, kes on maksustamisel ettevõtjate vahel sellise vahetegemise kehtestanud, peab tõendama, et see on asjaomase süsteemi olemusest ja ülesehitusest lähtuvalt tõepoolest põhjendatud.

(vt punktid 145 ja 146)

9.        Liikmesriik, kes soovib anda abi erandina asutamislepingu sätetest, on kohustatud tegema komisjoniga koostööd. Selle koostöö raames tuleb liikmesriigil eelkõige esitada tõendeid, mis võimaldavad nimetatud institutsioonil kontrollida, kas taotletava erandi tingimused on täidetud.

(vt punkt 147)

10.      EÜ artikli 88 lõike 2 alusel läbiviidava uurimismenetluse käigus tuleb kaitseõiguse tagamiseks anda asjaomasele liikmesriigile võimalus esitada oma seisukohad esitatud faktiliste asjaolude ning komisjoni poolt tema väidetava liidu õiguse rikkumise tõestuseks saadud dokumentide õigsuse ja asjassepuutuvuse kohta ning kolmandate huvitatud isikute poolt esitatud märkuste kohta vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 2. Kui liikmesriigile ei ole antud võimalust nende märkuste kohta arvamust avaldada, ei või komisjon neid oma otsuses selle liikmesriigi vastu kasutada.

Muudel huvitatud isikutel kui liikmesriigid on riigiabi uurimismenetluses üksnes õigus anda komisjonile kogu teave, mis on viimasele tema tulevaseks tegevuseks vajalik. Neil ei ole õigust nõuda samasugust võistlevat vaidlust komisjoniga, kui viimasel on asjaomase liikmesriigiga.

(vt punktid 165, 181)