Kohtuasi T‑107/17
Frank Steinhoff jt
versus
Euroopa Keskpank
Üldkohtu (kolmas koda) 23. mai 2019. aasta otsus
Lepinguväline vastutus – Majandus- ja rahapoliitika – EKP – Liikmesriikide keskpangad – Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimine – Erasektori kaasamine – Ühise tegutsemise klauslid – Kreeka võlainstrumentide kohustuslik vahetamine – Eraõiguslikud võlausaldajad – EKP arvamus – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Pacta sunt servanda-põhimõte – Põhiõiguste harta artikli 17 lõiked 1 ja 2 – ELTL artikli 63 lõige 1 – ELTL artikkel 124
1. Kahju hüvitamise nõue – Hagi esitamise tähtaeg – Viieaastane aegumistähtaeg –Hagi esitamine päev enne selleks ette nähtud tähtaja möödumist – Vastuvõetavus –Hilisem puuduste kõrvaldamine hagist – Mõju puudumine
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja artikli 340 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; Üldkohtu kodukord, artikkel 76)
(vt punktid 30–33)
2. Kohtumenetlus – Tõendite esitamine –Niisuguste dokumentide esitamine, mis on koostatud muus keeles kui kohtumenetluse keel –Kohustus esitada tõlge kohtumenetluse keelde – Rikkumine – Tagajärjed
(Üldkohtu kodukord, artikli 46 lõige 2)
(vt punktid 35–37)
3. Kahju hüvitamise nõue – Ese –Nõue hüvitada Euroopa Keskpanga tekitatud kahju – Liidu kohtu pädevus –Panga väide, et kahju põhjustas liikmesriigi tegevus – Mõju puudumine
(ELTL artiklid 268 ja 340)
(vt punktid 42–46)
4. Kahju hüvitamise nõue – Iseseisev laad – Erinevus tühistamishagist
(ELTL artiklid 263 ja 268)
(vt punkt 51)
5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 52–54)
6. Kahju hüvitamise nõue – Ese –Mittesiduvat ja poliitilist laadi aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus
(ELTL artikkel 263 ja artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 55–57)
7. Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine –Liikmesriigi asutustele adresseeritud Euroopa Keskpanga (EKP) arvamus tema pädevusvaldkonda kuuluva riigisisese seaduseelnõu kohta – Siduvus – Puudumine –EKP kaalutlusruum arvamuse vastuvõtmisel
(ELTL artikli 127 lõige 4; nõukogu otsus 98/415, põhjendus 3 ning artiklid 2 ja 4)
(vt punktid 71 ja 72)
8. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Eraõiguslikele isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Pacta sunt servanda-põhimõte – Väljaarvamine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 77 ja 78)
9. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine – Olukord, kus Euroopa Keskpank ei ole liikmesriigile adresseeritud arvamuses mõistnud hukka pacta sunt servanda‑põhimõtte rikkumist seetõttu, et viimane võttis vastu seaduse, millega muudeti võlainstrumentide tingimusi, et restruktureerida valitsemissektori võlga – Väljaarvamine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 79–85)
10. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Eraõiguslikele isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Õigus omandile – Hõlmamine
(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1)
(vt punktid 96 ja 97)
11. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Omandiõigus – Piirangud – Lubatavus – Tingimused
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1)
(vt punktid 99 ja 100)
12. Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine –Liikmesriigi asutustele adresseeritud Euroopa Keskpanga (EKP) arvamus tema pädevusvaldkonda kuuluva riigisisese seaduseelnõu kohta –Liikmesriigi poolt niisuguse seaduse vastuvõtmine, millega piiratakse teatud võlainstrumentide väärtust selleks, et kaitsta riigisisest ja euroala majandust asjasse puutuva liikmesriigi majanduse kokkuvarisemise ohu eest –Omandiõiguse ebaproportsionaalne piiramine – Puudumine
(ELTL artikli 127 lõige 4; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1; nõukogu otsus 98/415)
(vt punktid 105 ja 108–116)
13. Kapitali vaba liikumine – Kapitali vaba liikumise piiramine – Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad asjasse puutuva liikmesriigi emiteeritud või tagatud võlainstrumentide väärtust – Põhjendus, mis tuleneb vajadusest kaitsta riigisisest ja euroala majandust asjasse puutuva liikmesriigi majanduse kokkuvarisemise ohu eest – Lubatavus
(ELTL artikkel 63)
(vt punktid 119, 120 ja 122–124)
14. Kohtumenetlus – Üldkohtu menetlus – Poolte kaitsmine menetlusdokumentide väärkasutamise eest –Tasakaalustamine tõendite vaba esitamise põhimõttega –Teises kohtuasjas esitatud tõendi kasutamine – Lubatavus –Menetlusdokumendi esitamine, millel on lehti puudu –Puuduse kõrvaldamine repliigi staadiumis –Vastaspoole kaitseõiguste rikkumine – Puudumine
(Üldkohtu kodukord, artikkel 85)
(vt punktid 129–131)
15. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika –Keeld võtta meetmeid, mis annavad eesõigusi rahaasutuses, kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel –Riigisisesed õigusnormid, mis piiravad asjasse puutuva liikmesriigi emiteeritud või tagatud võlainstrumentide väärtust –Põhjendus, mis tuleneb vajadusest kaitsta riigisisest ja euroala majandust asjasse puutuva liikmesriigi majanduse kokkuvarisemise ohu eest – Lubatavus
(ELTL artikkel 124; nõukogu määrus nr 3604/93, artikkel 2)
(vt punktid 136–138)
16. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Eraõiguslikele isikutele õigusi andev õigusnorm – Mõiste – Keeld võtta meetmeid, mis annavad eesõigusi rahaasutuses, kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel – Väljaarvamine
(ELTL artikkel 124 ja artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 139 ja 140)
17. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 143 ja 144)
Kokkuvõte
Kohtuotsuses Steinhoff jt vs. EKP (T‑107/17), mis tehti 23. mail 2019, jättis Üldkohus rahuldamata kahju hüvitamise hagi, milles paluti niisuguse kahju hüvitamist, mis oli eraõiguslikele võlausaldajatele väidetavalt tekkinud seoses Euroopa Keskpanga (EKP) vastu võetud arvamusega Kreeka Vabariigi emiteeritud ja tagatud väärtpaberite kohta.(1)
2. veebruaril 2012 esitas Kreeka Vabariik EKP‑le tulenevalt ELTL artikli 127 lõikest 4 koostoimes ELTL artikli 282 lõikega 5 arvamuse taotluse seoses Kreeka seaduse nr 4050/2012 eelnõuga, millega kehtestatakse normid muudatuste kohta tingimustes, mida kohaldatakse Kreeka riigi emiteeritud või tagatud turukõlblikele võlainstrumentidele kokkuleppel nende instrumentide omanikega Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimiseks, mis põhines muu hulgas „ühise tegutsemise klauslitel“ (edaspidi „ÜTKd“). Kuna EKP andis seaduseelnõule positiivse arvamuse, võttis Kreeka parlament seaduse 23. veebruaril 2012 vastu.
ÜTKde mehhanismi alusel pidid võlainstrumentides välja pakutud muudatused muutuma õiguslikult siduvaks kõigile selliste võlainstrumentide omanikele, mille suhtes kehtib Kreeka õigus, mis olid emiteeritud enne 31. detsembrit 2011 ja loetletud ministrite nõukogu otsuses, millega kiideti heaks erasektorile suunatav osalemise ettepanek (Private Sector Involvement; edaspidi „PSI“), kui väärtpaberiomanike kvoorum, mis esindab vähemalt kahte kolmandikku nende väärtpaberite nominaalväärtusest, on muudatused ühiselt ja seeriate järgi vahet tegemata vastu võtnud. Kuivõrd kvoorum ja nõutud enamus väärtpaberite kavandatud vahendamiseks saadi kokku, vahetati kõigi Kreeka võlainstrumentide omanike – sealhulgas nende, kes vahetusega ei nõustunud – asjasse puutuvad väärtpaberid seaduse nr 4050/2012 alusel välja, mille tagajärjel nende väärtus vähenes. Hagejad, kes olid keeldunud väärtpaberite vahetuspakkumisest, osalesid Kreeka võlainstrumentide omanikena Kreeka valitsemissektori võla restruktureerimises seadusega nr 4050/2012 rakendatud PSI ja ÜKTde alusel.
Hagejad palusid oma hagis EKP vastutuse tuvastamist kahju eest, mis neile väidetavalt tekitati sellega, et EKP ei juhtinud oma arvamuses Kreeka Vabariigi tähelepanu asjaolule, et Kreeka avaliku sektori võla kavandatud restruktureerimine võlainstrumentide kohustusliku vahetamise teel on õigusvastane.
Mis puudutab EKP lepinguvälist vastutust, siis märkis Üldkohus esiteks, et EKP arvamused ei ole riigisisestele ametiasutustele õiguslikult siduvad. Nimelt tuleneb otsuse 98/415(2) põhjendusest 3 ja artiklist 4, et liikmesriigi ametiasutused peavad EKP arvamustega lihtsalt arvestama ja need ei mõjuta nimetatud asutuste vastutust valdkondades, mis on õigusaktide eelnõude esemeks. Sellest tuleneb, et kuigi EKPga konsulteerimise kohustuse täitmine tähendab, et EKP peab saama liikmesriigi ametiasutusele tõhusalt väljendada oma seisukohta, ei kohusta see nimetatud asutusi selle seisukohaga nõustuma. Teiseks asus Üldkohus seisukohale, et EKP‑l on oma arvamuste vastuvõtmisel suur kaalutlusõigus. EKP ulatuslik kaalutlusõigus tähendab, et tema lepinguväline vastutus võib tekkida ainult kaalutlusõiguse piiride ilmselge ja olulise ületamise korral. Järelikult võib üksnes eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine tuua kaasa EKP lepinguvälise vastutuse.
Seda arvestades otsustas Üldkohus, et hagejad väidavad vääralt, et kuna EKP ei toonud vaidlusaluses arvamuses esile pacta sunt servanda‑põhimõtte rikkumist – mis hagejate hinnangul pandi toime nende suhtes seaduse nr 4050/2012 vastuvõtmisega –, on EKP tegutsenud õigusvastaselt nii, et see võib kaasa tuua tema lepinguvälise vastutuse. Nimelt tekitas see, et hagejad märkisid Kreeka Vabariigi emiteeritud ja tagatud vaidlusaluseid võlainstrumente, nende ja Kreeka Vabariigi vahelise lepingulise suhte. Seda lepingulist suhet ei reguleeri rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 26 sätestatud pacta sunt servanda-põhimõte.(3) Vastavalt selle konventsiooni artiklile 1 kohaldatakse konventsiooni ainult riikidevaheliste lepingute suhtes. Järelikult ei ole rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikkel 26 õigusnorm, mis annaks hagejatele õigusi.
Lisaks täheldas Üldkohus, et EKP arvamuste adressaadid ei ole eraõiguslikud isikud ja selle peamine ese ei ole reguleerida lepingulisi suhteid eraõigusliku isiku ja liikmesriigi vahel pärast seda, kui liikmesriik on võlainstrumente emiteerinud. Nimelt vastavalt otsuse 98/415 artiklile 2 on EKP arvamuse adressaadid liikmesriikide ametiasutused, kellel on kohustus EKPga konsulteerida, mitte aga eraõiguslikud isikud. Seetõttu olukorras, nagu käesolevas asjas, kus Kreeka Vabariik konsulteerib EKPga seoses seaduseelnõuga, mis puudutab selle riigi pankasid ja krediidiasutustele kohaldatavaid reegleid, kuna neil on suur mõju nende asutuste stabiilsusele ja rahaturgudele, ei ole EKP kohustatud väljendama oma seisukohta küsimuses, kas see liikmesriik täidab riigi võlainstrumentide omanike ees lepinguõiguse pacta sunt servanda‑üldpõhimõtet. Seega asjaolu, et EKP-l on arvamuse andmise pädevus, ei anna hagejatele õigust nõuda, et nimetatud institutsioon mõistaks hukka niisuguse lepingulise õiguse rikkumise, mis neil oli Kreeka Vabariigi suhtes alates ajast, mil nad märkisid Kreeka emiteeritud ja tagatud võlainstrumente.
Seejärel asus Üldkohus seisukohale, et hagejate võlainstrumentide väärtuse piiramine ei ole ebaproportsionaalne meede võrreldes taotletava eesmärgiga, milleks oli Kreeka Vabariigi ja euroala majanduse kaitsmine Kreeka Vabariigi poolt maksete tegemise lõpetamise ja tema majanduse kokkuvarisemise ohu eest. Seega väidavad hagejad vääralt, et vaidlusalused meetmed on käsitatavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 1 tagatud omandiõiguse rikkumisena.
Edasi järeldas Üldkohus, et ELTL artikli 63 lõikes 1 sätestatud kapitali vaba liikumist ei ole piiratud, otsustades, et käesolevas asjas olid seadusega nr 4050/2012 rakendatud meetmed põhjendatavad üldise huvi eesmärgiga, kuna selle seaduse vastuvõtmise põhjuseks olevad asjaolud on tõesti erandlikud, sest ilma restruktureerimiseta oleks lühiajalises perspektiivis Kreeka Vabariigi poolt tema kohustuste vähemalt valikuline täitmata jätmine olnud täiesti usutav stsenaarium. Kõnealuste meetmete eesmärk oli ka tagada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsus. Lisaks ei ole hagejad tõendanud, et asjasse puutuvad meetmed olid ebaproportsionaalsed. Need meetmed võimaldasid taastada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsuse ja ei ole tõendatud, et need läksid kaugemale selle stabiilsuse taastamiseks vajalikust. Täpsemalt, eraõiguslike võlausaldajate osalemine Kreeka võlainstrumentide niisuguses vahetamises, mis oleks toimunud ainult vabatahtlikkuse alusel, nagu seda pooldasid hagejad, ei oleks võimaldanud tagada edukat võlainstrumentide vahetamist. Nimelt, kuna eraõiguslike võlausaldajate võrdne kohtlemine ei oleks olnud tagatud, oleksid neist vähesed vahetust aktsepteerinud moraaliriski tõttu, st et vahetusega nõustunud isikud peaksid kannatama nende võlausaldajate riskide tagajärgi, kes Kreeka võlainstrumentide vahetuses ei osale.
Viimaks asus Üldkohus seisukohale, et hagejad väidavad vääralt, et esineb õigusvastasus, mille eest EKP nende ees vastutab, sest EKP ei ole hukka mõistnud ELTL artikli 124 rikkumist. Nimelt keelab ELTL artikkel 124 kõik meetmed – kui need ei põhine usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel –, mis annavad muu hulgas liikmesriikidele eesõigusi rahaasutuses, et innustada liikmesriike järgima usaldusväärset eelarvepoliitikat, vältides seejuures olukorda, et eelarvepuudujäägi monetaarne rahastamine või avalik-õiguslike isikute eelisjuurdepääs rahaturgudele ei too kaasa liikmesriikide ülemäärast võlakoormust ega eelarvepuudujääki. Seaduse nr 4050/2012 eesmärk ei ole aga Kreeka Vabariigi võlga suurendada, vaid vastupidi, hagejatele kuuluvate väärtpaberite devalveerimise teel seda vähendada, arvestades selle ülemäärasust. Lisaks aitas seaduseelnõu kaasa nii Kreeka riigieelarve kui ka euroala finantssüsteemi stabiilsusele. Igal juhul ei ole ELTL artikli 124 eesmärk hagejaid kaitsta ja neile õigusi anda.