Language of document :

Fondazione Cassa di Risparmio di Pesaro jt 3. septembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 30. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-635/19: Fondazione Cassa di Risparmio di Pesaro jt vs. komisjon

(kohtuasi C-549/21 P)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellandid: Fondazione Cassa di Risparmio di Pesaro, Montani Antaldi Srl, Fondazione Cassa di Risparmio di Fano, Fondazione Cassa di Risparmio di Jesi, Fondazione Cassa di Risparmio della Provincia di Macerata (esindajad: advokaadid A. Sandulli, S. Battini, B. Cimino)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kolmas koda) 30. juuni 2021. aasta otsus kohtuasjas Fondazione Cassa di Risparmio di Pesaro jt vs. komisjon (T-635/19);

sellest tulenevalt, nagu oli esitatud nõue esimeses kohtuastmes, tuvastada Euroopa Komisjoni lepinguväline vastutus selle eest, et ta takistas Itaalia ametivõimudele edastatud ebaseaduslike juhistega Banca delle Marche rekapitaliseerimist Fondo interbancario di tutela dei depositi (Itaalia pankadevaheline hoiuste kaitse fond) poolt;

selle tulemusena mõista Euroopa Komisjonilt välja hüvitis apellantidele tekitatud kahju eest, mida hinnatakse vastavalt hagiavalduses näidatud kriteeriumidele, või summa ulatuses, mida kohus peab õiglaseks;

või igal juhul saata kohtuasi tagasi Üldkohtule lahendamiseks, et ta vaataks läbi esimeses kohtuastmes esitatud hagi ülejäänuid väited;

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

1. Apellatsioonkaebuse esimene väide, et esimeses kohtuastmes kogutud fakte ja tõendeid on ilmselgelt valesti kirjeldatud ja moonutatud, määrava tähtsusega faktilist asjaolu ei ole analüüsitud ning põhjendused on ebaloogilised ja ekslikud.

Üldkohtu hinnangul ei ole menetluse käigus esitatud tõendid piisavad tõendamaks, et komisjon mõjutas määravalt Itaalia ametiasutuste otsust ja et seega ei teinud nad oma otsust iseseisvalt, võttes aluseks omaenese hinnangud Banca delle Marche kriisilahenduse tähtaegade, meetodite ja eeltingimuste kohta. Kokkuvõttes leidis Üldkohus, et Banca delle Marche kriisilahendus Itaalia ametiasutuste poolt oli põhiliselt tingitud sellest, et pank ei täitnud oma kohustusi. Sel põhjusel ei saa komisjoni, kes küll takistas / tõkestas FITD-poolset päästvat sekkumist, pidada vastutavaks Banca delle Marche kriisilahendusotsuse eest. Faktide selline kirjeldus annab tunnistust tõendite ilmselgest moonutamisest. Kõik faktilised asjaolud, otsesed ja kaudsed tõendid ning konfidentsiaalsed dokumendid, mis on menetluse käigus kogutud, on ühemõttelised: Itaalia ametiasutused kordasid igal ajal Euroopa Komisjonilt saadud täpsetest juhistest tulenevaid tingimusi, mis olid toimivad ja möödapääsmatud. Esimese astme kohtutoimiku materjalidest ilmneb nimelt täie kindlusega: i) et Itaalia ametiasutused otsisid kõiki võimalikke alternatiivseid lahendusi Banca delle Marche kriisilahenduse asemel ja neile sai takistuseks Euroopa Komisjoni vastuseis; ii) et need alternatiivsed lahendused oleks väga olulisel määral piiranud aktsionäridele ja väärtpaberiomanikele tekitatud kahjulikke tagajärgi.

2. Apellatsioonkaebuse teine väide, et ELTL artikli 340 lõiget 2 on rikutud ja / või vääralt kohaldatud, eriti mis puudutab liidu õiguses ette nähtud põhjusliku seose tuvastamise kriteeriume; on rikutud tõhususe ja vahetute tõendite põhimõtet.

Põhjusliku seose kontrollimisel ajas Üldkohus ilmselgelt segi kahju „määrava“ põhjuse ja „ainsa“ põhjuse. On võimalik, et komisjoni tegevus ei olnud Banca delle Marche kriisilahenduse „ainus“ põhjus. Nagu apellandid esimeses kohtuastmes rohkearvuliste dokumentidega tõendasid, oli komisjoni tegevus siiski kahtlemata selle „määrav“ põhjus. Järelikult, kuna Üldkohus välistas põhjusliku seose esinemise ainuüksi seetõttu, et Euroopa institutsiooni tegevus, mille peale oli esitatud hagi, ei olnud apellantide osutatud kahju „ainus“ põhjus, siis on ta ilmselgelt rikkunud õigusnormi mõiste „piisavalt otsene põhjuslik seos“ tõlgendamisel. Siit järeldub, et ELTL artikli 340 lõiget 2 ning tõhususe ja vahetute tõendite põhimõtet on rikutud ja / või vääralt kohaldatud.

____________