Kohtuasi T‑160/17

RY

versus

Euroopa Komisjon

 Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 10. jaanuari 2019. aasta otsus

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkt c – Tähtajatu leping – Töölepingu ülesütlemine – Usaldussuhte katkemine – Õigus olla ära kuulatud – Tõendamiskoormis

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Järgimine haldusmenetluses – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a)

(vt punktid 21–28)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Komisjoni liikme kabinetti ametisse määratud ajutine teenistuja – Usaldussuhte katkemine – Teenistusest vabastamise otsus – Kaitseõiguste tagamine – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

(vt punktid 32–37 ja 40)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Komisjoni liikme kabinetti ametisse määratud ajutine teenistuja – Lepingu ülesütlemine põhjustel, mis on seotud vastastikuse usaldussuhtega – Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Ulatus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

(vt punkt 38)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Põhimõtted – Kaitseõigused – Ulatus – Kohustus kuulata asjaomane isik ära enne lepingu ülesütlemist põhjustel, mis on seotud vastastikuse usaldussuhtega – Tõendamiskoormis

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt c)

(vt punktid 45 ja 48)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Otsuse vastuvõtmine ilma asjaomasele isikule seisukohtade esitamiseks eelnevalt võimalust andmata – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Tagajärjed

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 47)

(vt punktid 51, 54 ja 56)

Kokkuvõte

Kohtuotsuses RY vs. komisjon (T‑160/17), mis tehti 10. jaanuaril 2019, tühistas Üldkohus komisjoni otsuse, millega öeldi usaldussuhte katkemise tõttu üles ajutise teenistuja tähtajatu leping, põhjusel, et rikuti selle teenistuja õigust olla ära kuulatud, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktiga a.

Asjaomane isik, kes oli tööle võetud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel ajutise teenistujana, täitis oma tööülesandeid komisjoni liikme kabinetis. Pärast seda, kui komisjon ütles tema lepingu üles, esitas asjaomane isik komisjoni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isikule asjaomase otsuse peale kaebuse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel, kuna teda eelkõige ei teavitatud tema lepingu ülesütlemise põhjendustest ja talle ei antud võimalust esitada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isikule oma seisukoht. Viimane jättis kaebuse rahuldamata, leides, et juhul, kui teenistustingimuste artikli 2 punkti c alusel tööle võetud ajutise teenistuja puhul tehakse otsus öelda üles leping usaldussuhte katkemise tõttu, puudub kohustus asjaomane isik enne lepingu ülesütlemist ära kuulata.

Üldkohus otsustas kõigepealt, et nende tööülesannete eriline laad, mida komisjoni liikme kabinetis täidetakse, ning vajadus säilitada vastastikused usaldussuhted ei võta siiski asjaomaselt kaastöötajalt õigust olla ära kuulatud enne sellise otsuse vastuvõtmist, millega ühepoolselt öeldakse üles tema leping usaldussuhte katkemise tõttu. Üldkohus märkis, et asjaomase isiku õigus olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada, on sõnaselgelt kaitstud harta artikli 41 lõike 2 punktiga a, millel on samaväärne õigusjõud aluslepingutega. Ta lisas, et õiguse olla ära kuulatud kaitsmise kohustus on administratsiooni algatusel ajutise teenistuja tähtajatu lepingu ülesütlemise puhul veelgi olulisem, kuna selline meede, isegi kui see on põhjendatud, on akt, millel on olulised tagajärjed asjaomasele isikule. Ta täpsustas, et asjaomane komisjoni liige võib pärast seda, kui tema kaastöötajal on olnud võimalik esitada oma seisukoht, leida, et usaldussuhe ei ole lõplikult katkenud. Tuleb lisada, et kuigi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isiku ülesanne ei ole asendada asjaomase komisjoni liikme poolt usaldussuhte katkemisele antud hinnangut enda hinnanguga, peab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isik kõigepealt siiski kontrollima, kas usaldussuhte puudumisele või kaotamisele on tegelikult tuginetud, seejärel tegema kindlaks faktide sisulise õigsuse ning lõpuks tagama, et esitatud põhjust arvestades ei ole ülesütlemise nõudmisega rikutud põhiõigusi ega võimu kuritarvitatud. Selles kontekstis võib teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isik asjaomase isiku esitatud seisukohti arvestades leida, et konkreetsetel asjaoludel on põhjendatud muu meede kui lepingu ülesütlemine.

Lõpuks leidis Üldkohus, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega isik peab juhul, kui ajutine teenistuja väidab, et teda ära ei kuulatud, esitama tõendid, et asjaomasel isikul oli võimalik esitada oma seisukoht komisjoni kavatsuse kohta öelda tema leping üles usaldussuhte katkemise alusel.