Kohtuasi T-140/08

Ferrero SpA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk TiMi KiNDERJOGHURT – Varasem sõnamärk KINDER – Suhteline keeldumispõhjus – Tähiste sarnasuse puudumine – Varasem vastulausemenetlus – Otsuse seadusjõu puudumine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 ning artikli 52 lõike 1 punkt a (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 ning artikli 53 lõike 1 punkt a)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Kehtetuks tunnistamise taotlus – Vastulause kohta tehtud lõppotsuse ja kehtetuks tunnistamise taotluse vaheline suhe – Seadusjõud – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 52 lõige 4 ja artikli 96 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine erinevatele kaupadele või teenustele

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)

3.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 rikkumine kaubamärgi registreerimisel

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5 ja artikli 52 lõike 1 punkt a)

1.      Otsuse seadusjõu põhimõte, mis näeb ette, et kohtuotsuse siduvust ei saa vaidlustada, ei ole kohaldatav vastulause kohta tehtud lõppotsuse ja kehtetuks tunnistamise taotluse vahelises suhtes, kuna ühelt poolt on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetlused haldusalased, mitte kohtulikud, ning teiselt poolt ei näe määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta asjakohased sätted, s.o artikli 52 lõige 4 ja artikli 96 lõige 2 sellist põhimõtet ette.

Vastulause kohta tehtud lõppotsuse järeldusi ei ole sellise kehtetuks tunnistamise taotluse üle otsustamisel, mille pooled, ese ja põhjendused on samad, võimalik täiesti arvesse võtmata jätta, kui nende järelduste või käsitletud küsimuste kohta ei ole esitatud uusi faktilisi asjaolusid, tõendeid või põhjendusi. Nimetatud väide on üks sellest kohtupraktikast tehtav järeldus, mille kohaselt ühtlustamisameti varasem otsustuspraktika on üksnes asjaolu, mida võib tähise registreeritavuse hindamisel arvesse võtta.

Seevastu on ühtlustamisameti talitused kehtetuks tunnistamise menetluse raames nemo potest venire contra factum proprium’i põhimõtte, omandatud õiguste kaitse ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete alusel seotud sedastustega, mis on esitatud vastulausemenetluses tehtud lõppotsuses. Ühelt poolt tuleb tõdeda, et kuna isegi asjaomane vastulausemenetluses tehtud lõplik otsus ei ole siduv, ei loo see otsus õigusi ega õiguspärast ootust hilisema kehtetuks tunnistamise menetluse tulemuse osas. Teiselt poolt tuleb märkida, et kui vastupidisel juhul nõustuda apellatsioonikoja arutluskäiguga nimetatud küsimuses, võetaks kasulik mõju ühenduse sellise kaubamärgi registreerimise vaidlustamiselt, mille kohta on vastulausemenetluse raames juba otsus tehtud, kui see vaidlustatakse kehtetuks tunnistamise taotlusega, mille vastaspooled, ese ja põhjendused on samad, samas kui määruse nr 40/94 alusel on see võimalik, nagu eeltoodud kaalutlustest tuleneb.

(vt punktid 34–36)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikes 5 sätestatud sarnasuse tingimuse täitmiseks, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, ei ole vaja tõendada, et on tõenäoline, et asjaomane avalikkus võib maine omandanud varasema kaubamärgi ja taotletava kaubamärgi segi ajada. Piisab, kui asjaomane avalikkus neid kaubamärkide sarnasuse astmest tulenevalt seostab. Sellise seose olemasolu tuleb hinnata igakülgselt, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid tegureid. Tähiste võrdlus asjaomaste kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas peab rajanema neist jääval tervikmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi.

(vt punkt 54)

3.      Kujutismärki TiMi KiNDERJOGHURT, mis on ühenduse kaubamärgina registreeritud Nizza kokkuleppe klassi 29 kuuluvatele kaupadele „jogurt, puuviljajogurt, jogurtijoogid, puuviljajogurtitest valmistatud joogid; põhiliselt või osaliselt jogurtist või jogurtipõhistest toodetest valmistatud toidud; jogurtist valmistatud kreemid”, ei saa määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punkti a alusel tunnistada kehtetuks põhjusel, et esineb kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 5 nimetatud suhteline keeldumispõhjus, kuivõrd see kaubamärk ning varem Itaalias kõnealuse kokkuleppe klassi 30 kuuluvate kaupade jaoks Itaalias registreeritud kaubamärk KINDER ei ole sarnased.

Esiteks kuulub element „kinder” elemendiga „joghurt” kokku, mistõttu iseseisvat eriolemust neil ei ole. Elemendid „kinder” ja „joghurt” ei ole mitte ainult visuaalselt sama olulised, vaid elemendi „kinderjoghurt” tantsulise ja lainja kirjastiili stilistiline omapära muudab selle harmooniliseks tervikuks, mille kaks koostisosa on vaevu märgatavad. See eripära näitab, et element „kinder” ei ole elemendiga „joghurt” ainuüksi seotud. Peale selle ei sarnane vaidlustatud kaubamärk selle kaubamärgi elemendi „kinder” stiliseeritud kirjaviisi tõttu visuaalselt varasema sõnamärgiga, millel kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb ning mis on esitatud tavapärases kirjastiilis.

Teiseks tuleb märkida, et vaidlustatud kaubamärgi element „kinder” on lihtsalt elemendi „kinderjoghurt” osa ning sellel elemendil on elemendiga „timi” võrreldes teisene tähtsus.

Kolmandaks, vastupidi oma asukohale varasemas sõnamärgis, millel kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb, asub element „kinder” vaidlustatud kaubamärgis kahe teise elemendi vahel, millest üks on „timi” ja teine „joghurt”. See erinevus nõrgestab oluliselt mitte üksnes foneetilist sarnasust, mis võib kahe tähise vahel tänu ühisele elemendile esineda, vaid ka võimalikku visuaalset sarnasust, mis võib nimetatud ühise elemendi tõttu olemas olla. Seetõttu on element „kinder” asjaomase kaubamärgi jäetavas tervikmuljes tähtsusetu.

(vt punktid 56–58)