ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
15. juuli 2015(*)
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Termostabilisaatorite Euroopa turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Tütarettevõtjate toime pandud rikkumine – Trahvid – Tütarettevõtjate ja emaettevõtja solidaarvastutus – 10% ülempiiri ületamine ühe tütarettevõtja puhul – Uuesti vastuvõetud otsus – Selle tütarettevõtja trahvi vähendamine – Vähendatud trahvisumma maksmise kohustuse panemine teisele tütarettevõtjale ja emaettevõtjale – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Toimikuga tutvumise õigus
Kohtuasjas T‑189/10,
GEA Group AG, asukoht Düsseldorf (Saksamaa), esindajad advokaadid A. Kallmayer, I. du Mont ja G. Schiffers,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: R. Sauer ja F. Ronkes Agerbeek, keda abistas advokaat W. Berg,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 8. veebruari 2010. aasta otsus K(2010) 727, millega muudeti komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsust K(2009) 8682 (lõplik) EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/38589 – Termostabilisaatorid), või teise võimalusena nõue vähendada hagejale määratud trahve,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: president M. Prek, kohtunikud I. Labucka (ettekandja) ja V. Kreuschitz,
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades kirjalikus menetluses ja 24. septembri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1. Käesolevas asjas käsitletakse komisjoni 8. veebruari 2010. aasta otsust K(2010) 727 (edaspidi „vaidlustatud otsus”), millega muudeti komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsust K(2009) 8682 (lõplik) [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/38589 – Termostabilisaatorid) (edaspidi „esimene otsus”). Esimese otsuse vaidlustas GEA Group AG, kes on hageja kohtuasjas T‑45/10: GEA Group vs. komisjon.
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
2. Hageja esitas vaidlustatud otsuse peale hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. aprillil 2010.
[…]
3. Käesolevas asjas palub hageja Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1 osas, milles talle määratakse trahv;
– teise võimalusena vähendada talle vaidlustatud otsuse artiklis 1 määratud trahvi;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
4. Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
5. Tänasel kuupäeval jättis Üldkohus kohtuotsuses GEA Group vs. komisjon (T‑45/10) rahuldamata esimese otsuse peale esitatud hagi.
Õiguslik käsitlus
6. Käesolevas hagis palub hageja Üldkohtul esimese võimalusena vaidlustatud otsus tühistada ja teise võimalusena vähendada talle määratud trahvi summat.
7. Oma hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.
8. Esimeses väites kinnitab hageja, et komisjon on rikkunud tema kaitseõigusi, kuna enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ei kuulatud teda ära ega võimaldatud tal toimikuga tutvuda, ning et komisjon on hageja suhtes rikkunud tal lasuvat neutraalsuse kohustust.
[…]
9. Hagi esimese väite hindamisel on oluline sissejuhatuseks meenutada, et õigus olla ära kuulatud, mis on kaitseõiguste ülimalt oluline osa, on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida igas menetluses, sh haldusmenetlus, mis võib kaasa tuua karistuse ja eelkõige trahvi määramise, ning et selle põhimõtte kohaselt on muu hulgas nõutav, et huvitatud ettevõtjal võimaldatakse haldusmenetluse käigus esitada tõhusalt oma seisukoht (vt selle kohta kohtuotsused, 13.2.1979, Hoffmann-La Roche vs. komisjon, 85/76, EKL, EU:C:1979:36, punkt 9; 7.6.1983, Musique Diffusion française jt vs. komisjon, 100/80–103/80, EKL, EU:C:1983:158, ja 7.1.2004, Aalborg Portland jt vs. komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EKL, EU:C:2004:6, punktid 64–66).
10. Samuti tuleb meenutada, et kaitseõiguste tagamise põhimõttega kaasnev õigus tutvuda toimikuga tähendab ka seda, et komisjon peab võimaldama asjaomasel ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad olla tema kaitse seisukohast olulised (vt selle kohta kohtuotsused, 2.10.2003, Corus UK vs. komisjon, C‑199/99 P, EKL, EU:C:2003:531, punktid 125–128; Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 67 eespool, EU:C:2004:6, punkt 68, ja 29.6.1995, Solvay vs. komisjon, T‑30/91, EKL, EU:T:1995:115, punkt 81).
11. Seda põhimõtet väljendab määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 1, kuna selles on sätestatud, et huvitatud isikutele tuleb saata vastuväiteteatis, mis sisaldab selgelt kõiki peamisi asjaolusid, millele komisjon menetluse selles staadiumis tugineb, et huvitatud isikud saaksid tõepoolest teada, millist tegevust komisjon neile ette heidab ja millised on tema valduses olevad tõendid (vt selle kohta kohtuotsused, 15.10.2002, Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon, C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P, EKL, EU:C:2002:582, punktid 315 ja 316, ning Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 67 eespool, EU:C:2004:6, punktid 66 ja 67).
12. Lisaks on kaitseõiguste tagamiseks muu hulgas nõutav, et uurimise all olev ettevõtja saab haldusmenetluses esitada tõhusalt oma seisukoha nende väidetavate faktiliste asjaolude ja dokumentide tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, millele viitab komisjon selleks, et põhjendada tema suhtes esitatud väidet aluslepingu rikkumise toimepanemise kohta (kohtuotsused Musique Diffusion française jt vs. komisjon, punkt 67 eespool, EU:C:1983:158, punkt 10; 25.1.2007, Dalmine vs. komisjon, C‑407/04 P, EKL, EU:C:2007:53, punkt 44, ja 10.5.2007, SGL Carbon vs. komisjon, C‑328/05 P, EKL, EU:C:2007:277, punkt 71).
13. Ent käesoleva juhtumi asjaoludel tuleb tõdeda, et hagejat ei ole ära kuulatud ning ta ei ole saanud toimikuga tutvuda.
14. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada, kuna hageja on piisavalt tõendanud mitte seda, et kui menetlusnormi rikkumisi ei oleks esinenud, oleks komisjoni otsuse sisu olnud teistsugune, vaid et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi, st kui ta oleks ära kuulatud ja kui ta oleks saanud toimikuga tutvuda (vt selle kohta kohtuotsus, 18.6.2013, Fluorsid ja Minmet vs. komisjon, T‑404/08, EKL, EU:T:2013:321, punkt 110 ja seal viidatud kohtupraktika), seejuures olgu täpsustatud, et selle hindamiseks tuleb ennast asetada selle haldusmenetluse hetke, mille tulemusel vaidlustatud otsus vastu võeti, st enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ehk 8. veebruar 2010 (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.2006, Archer Daniels Midland vs. komisjon, T‑329/01, EKL, EU:T:2006:268, punkt 377).
15. Sellega seoses tuleb esiteks toonitada, et haldusmenetluse käigus, mille tulemusel vaidlustatud otsus vastu võeti, oleks võidud arutada seda, millised olid komisjonil lasuvad kohustused seoses solidaarsusseosega solidaarvõlgnikest äriühingute vahel, kuna nad moodustasid sama ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses.
16. Nimelt, alles 3. märtsi 2011. aasta otsusega, st enam kui aasta pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, leidis Üldkohus, et ainult komisjoni pädevusesse – seoses tema trahvi määramise õiguse teostamisega määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel – kuulub määrata kindlaks eri äriühingute osad kogusummas, mille tasumise eest nad solidaarselt vastutavad, kuna nad moodustasid ühe ettevõtja, ja seda kohustust ei saa panna siseriiklikele kohtutele (kohtuotsus, 3.3.2011, Siemens ja VA Tech Transmission & Distribution vs. komisjon, T‑122/07–T‑124/07, EKL, EU:T:2011:70, punkt 157).
17. Seda küsimust oleks võidud seda enam arutada haldusmenetluse käigus, mille tulemusel tehti vaidlustatud otsus, et Euroopa Kohus tühistas kohtuotsuse Siemens ja VA Tech Transmission & Distribution vs. komisjon, punkt 74 eespool, (EU:T:2011:70), kuna ta leidis, et trahvi jagamine solidaarvõlgnike vahel kuulub ainult liikmesriigi kohtu pädevusse (kohtuotsus Siemens, punkt 41 eespool, EU:C:2014:256, punkt 62).
18. Niisiis oleks hageja saanud haldusmenetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, ja enne kohtuotsuse Siemens, punkt 41 eespool, (EU:C:2014:256) kuulutamist, vaidlustada selle, et tema ei saanud kasu ACW trahvi vähendamisest, kellega solidaarselt talle viimati nimetatu toimepandud rikkumise eest määratud trahvi maksmise kohustus pandi, kuna nad moodustasid rikkumise toimepanemise ajal ühe ettevõtja ELTL artikli 101 tähenduses.
[…]
19. Teiseks tuleb täiendavalt märkida, et trahv, mis vaidlustatud otsuses hagejale määrati, on suurem trahvist, mis määrati tema tütarettevõtjatele, kuigi tema vastutus on täielikult tuletatud tütarettevõtjate vastutusest.
20. Nimelt oli esimese otsuse kohaselt hageja poolt tasumisele kuuluva trahvi kogusumma 3 346 200 eurot ja tütarettevõtjate trahvisumma kokku 5 278 171 eurot (CPA 1 913 971 eurot ja ACW 3 346 200,00 eurot), kuid vaidlustatud otsuse kohaselt on need summad vastavalt 3 346 200 eurot ja 3 000 100 eurot (CPA 1 913 971 eurot ja ACW 1 086 129 eurot).
21. Kuid haldusmenetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, oleks võidud arutada küsimust, kas emaettevõtjale võidakse tema tütarettevõtja rikkumise eest määrata trahv, mis on tütarettevõtjale määratud trahvist suurem, kuigi emaettevõtja vastutus on täielikult tuletatud tütarettevõtja vastutusest.
22. Seda küsimust oleks võidud arutada seda enam, et esiteks leiti pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, et kui emaettevõtjate vastutus toimepandud rikkumise eest on tuletatud täielikult selle tütarettevõtja vastutusest, kes neile järgemööda kuulus, ei tohi kogusumma, mis emaettevõtjatelt välja mõistetakse, ületada tütarettevõtjalt välja mõistetavat summat (kohtuotsused Areva, punkt 42 eespool, EU:C:2014:257, punktid 137 ja 138, ning 24.3.2011, Tomkins vs. komisjon, T‑382/06, EKL, EU:T:2011:112, punkt 57).
23. Teiseks on Euroopa Kohus pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist asunud seisukohale, et konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi maksmisesse puutuvas osas ei saa solidaarsusseos niisuguse majandusüksuse moodustava kahe äriühingu vahel tähendada vaid teatud käenduse vormi, mille emaettevõtja annab, et tagada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmine, ning et argumendid, mille kohaselt ei saa kõnealust emaettevõtjat kohustada tasuma suuremat trahvi, kui on määratud tema tütarettevõtjale, on seega alusetud (kohtuotsused, 26.11.2013, Kendrion vs. komisjon, C‑50/12 P, EKL, EU:C:2013:771, punkt 58, ja 19.6.2014, FLS Plast vs. komisjon, C‑243/12 P, EKL, EU:C:2014:2006, punkt 107).
24. Seega oleks hageja saanud haldusemenetluse käigus, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, vaidlustada talle määratava trahvi summa võrreldes tema tütarettevõtjatele nende toimepandud rikkumise eest määratud trahvisummadega.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 8. veebruari 2010. aasta otsus K(2010) 727, millega muudeti komisjoni 11. novembri 2009. aasta otsust K(2009) 8682 (lõplik) EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (Juhtum COMP/38589 – Termostabilisaatorid) GEA Group AG‑d puudutavas osas.
2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. juulil 2015 Luxembourgis.
Allkirjad